Karepa veski

Karepa vesiveski asukoht, lõige Maaameti veebikaardilt
Karepa, Sipria veski. 1911. a. Kirsch, P. J. Virumaa Muuseumid SA, RM F 74:35, [1]
Jõepoolne otsasein, 2020. a. Foto L.Lahtvee
Karepa Oruveski kaart 1872. Rahvusarhiiv EAA.1326.1.332 [2]
Oruveski e. Rutja veski. u 1930~1940. Foto: Sarap, C. Virumaa Muuseumid SA, RM F 100:244. [3]
Sisevaade, viimased puidujäänused veskis. 2020. a. Foto L.Lahtvee
Selja mõisa maad 19. saj II pool; EAA.3724.4.1733.4.

Nimed

Tänapäevane asulajärgne veski nimi on Karepa veski. Veski ja asula lähimas ümbruskonnas kasutatakse pigem kohalikku nime Oruveski. Eristamaks teistest Oruveskitest võiks kasutada ka nime Karepa Oruveski või Oruveski (Karepa). XIX sajandi lõpus ja XX sajandi algul levinud kombe järgi on veskit nimetatud ka omaniku perekonnanime järgi. Selle veski omanikujärgne veski nimi on Sipria veski. Harva kasutatakse pisut eksitavat nime Rutja veski. Ilmselt on põhjuseks kõrvalasula Rutja lähedus.

Karepa küla nime esmamaining pärineb a-st 1541 seoses Vihula ja Annikvere piiritüliga. E. Tarvel on pakkunud nime tulenemise sõnadest kare, karine ’kruusane ja kivine maa’ või ’üles kündmata, söödis maa’ + -pa (sõnast pea ’neem’). Küla vanemad nimekujud: 1541 Wald von Karrepso, Karlopso (mets), 1726 Karepaeh, 1796 Karepä, 1844 Karlpae. [4] [5]

saksa k. Orroweski Mühle oder Sipria Mühle

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt taluveski.

Asukoht

Tänapäevase haldusjaotuse (2018 a) järgi on veski asukoht: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Karepa küla, Uus-Möldri kinnistu, pärimuslik paiganimi - Veski-aasu. Vanema haldusjaotuse järgi: Haljala kihelkond, Selja mõis (kuni 1917). EW haldusjaotuse järgi: Virumaa, Varangu vald (1922 a.)

Veski paikneb Selja jõe alamjooksul, sügaval orus, ligikaudu 1 km jõesuudmest ülesvoolu. Jõe kood: VEE1074600.

Asukoht Maaameti veebikaardil X: 6602778 Y: 635761

Asukoht Google kaardil N: 59.540701 E: 26.400204

Tehniline teave

Veskihoone üldine tänapäevane seisund (2020 kevad): varemed, püsti ainult kolm pragudega seina.

Veskipaisu üldine tänapäevane seisund (2020 kevad): pais hävinud; paisu kõrgus: < 0,3 m; ülevoolu tüüp: pole teada/hävinud; paisutus: puudub; veski paisjärve: pole säilinud.

Veski sild: pole ehitatud; veskitee: kinnistu sisene, kuni veskini, trass säilinud.

Piirangud

Lõhejõgi: jah

Kalatrepp: pole ehitatud

Muinsuskaitseline ehitis: ei

Ehitise info

Veskihoone asus edela-loode suunalisel spetsiaalselt veski jaoks kaevatud 150 m pikkuse kanali keskosal.

Loodeseinal daatum 1898.

Ajalugu

Pärimus

Veski oli ehitatud pika 150 meetrise derivatsioonikanali keskossa. Erinevalt enamusest veskitest oli veskihoone "tagurpidi" st sissevool veskisse toimus maja tagaseinast ja fasaadipoolelt läbi hoovi voolas vesi veskist välja tagasi jõkke.

Pildid RMK pärandkultuuri andmebaasis

Fotod ja kaardid

Lisainfo ja välised lingid

EELIS , Keskkonnaagentuuri Eesti Looduse Infosüsteem

Viited