Jägala jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 11 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
Narva jõe järel suurima valgalaga (1570 km²) ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis, 97 km pikkune Jägala, suubub Ihasalu lahte. Tema tähtsamad lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi. Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi ja Jõelähtme jõgi. Umbes 3 km kaugusel suudmest tasane paene jõepõhi järsku katkeb ning lõpeb kõrge järsakuga. Ligi 8 m kõrguselt alla langev vesi moodustab laia veekanga, mis all muutub märatsevaks veemassiks. See on Jägala juga. Jägala jõe üldlangus on 82 m 97 km kohta. Veejõu kasutamise seisukohalt on see hea tehniline näitaja. Jõe keskmine vooluhulk on 13,5 m3/s, 1924.aastal mõõdeti suurvee ajal aga 250 m3/s. Jägala joast allavoolu, kilomeetri kaugusel jõesuust, asub Jägala linnamägi. Siin paiknes Eesti pindalat suurim, Jägala muinaslinnus. Sellel kohal on inimese elamisjälgi juba kiviajast.  
Narva jõe järel suurima valgalaga (1570 km²) ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis, 97 km pikkune Jägala, suubub Ihasalu lahte. Tema tähtsamad lisajõed on [[Ambla jõgi]], [[Jänijõgi]], [[Mustjõgi]], [[Aavoja]], [[Soodla jõgi]] ja [[Jõelähtme jõgi]. Umbes 3 km kaugusel suudmest tasane paene jõepõhi järsku katkeb ning lõpeb kõrge järsakuga. Ligi 8 m kõrguselt alla langev vesi moodustab laia veekanga, mis all muutub märatsevaks veemassiks. See on [[Jägala juga]]. Jägala jõe üldlangus on 82 m 97 km kohta. Veejõu kasutamise seisukohalt on see hea tehniline näitaja. Jõe keskmine vooluhulk on 13,5 m3/s, 1924.aastal mõõdeti suurvee ajal aga 250 m3/s. Jägala joast allavoolu, kilomeetri kaugusel jõesuust, asub Jägala linnamägi. Siin paiknes Eesti pindalat suurim, Jägala muinaslinnus. Sellel kohal on inimese elamisjälgi juba kiviajast.  


Tuhalas sündinud kuulsa kartograaf krahv Ludwig August Mellini Liivimaa atlase 1798. a. koostatud kaardilehelt võib lugeda Jägala jõe asunud vesiveskeid. Siin on ülemjooksult alates:  
Tuhalas sündinud kuulsa kartograaf krahv Ludwig August Mellini Liivimaa atlase 1798. a. koostatud kaardilehelt võib lugeda Jägala jõe asunud vesiveskeid järgmiselt, ülemjooksult alavoolu:  
*[[Pudru veski|Pudro]]
*[[Pudru veski|Pudro (Pudru v)]]
*[[Kiigumõisa veski|Kigomois]]
*[[Kiigumõisa veski|Kigomois (Kiigumõisa v)]]
*[[Puiatu Vana-Veski|Pojato]]
*[[Puiatu Vana-Veski|Pojato (Puiatu v)]]
*[[Napuveski|Nappo]]
*[[Napuveski|Nappo (Napuveski)]]
*[[Külvandu veski|Sage M Külvando]] ehk [[Kiviniidu veski]]?
*[[Külvandu veski|Sage M Külvando]] ehk [[Kiviniidu veski]]?
*[[Nirgu veski|Nirgo]]
*[[Nirgu veski|Nirgo (Nirgu v)]]
*[[Saia veski|Saja]]
*[[Saia veski|Saja (Saia v)]]
*[[Vetla veski|Wetla]]
*[[Vetla veski|Wetla (Vetla v)]]
*[[Toomaveski|Thomewesk]]
*[[Toomaveski|Thomewesk (Toomaveski)]]
*[[Jaaniveski|Janiwesk]]
*[[Jaaniveski|Janiwesk (Jaaniveski)]]
*[[Pikva veski|Pitkwa]] ehk [[Pikaveski]]
*[[Pikaveski|Pitkwa (Pikaveski)]] ehk [[Pikva veski]]
* nimeta veski
* nimeta veski
*[[Kaunissaare veski|Kaunisar]]
*[[Kaunissaare veski|Kaunisar (Kaunissaare v)]]
*[[Kehra veski|Kedder]]
*[[Kehra veski|Kedder (Kehra v)]]
*[[Soodla veski|Suddeja]]  
*[[Soodla veski|Suddeja (Soodla v)]]  
*[[Saunja veski|Saunja]]  
*[[Saunja veski|Saunja (Saunja v)]]  
[[Riisi veski|Risi]] ja Jõelähtme harul kaks veskit, üks neist
*[[Riisi veski|Risi (Riisi v)]]
[[Koila veski|Koila]] , teine
ja Jõelähtme harul kaks veskit:
[[Joa Vanaveski|Joal]].
*[[Koila veski|Koila (Koila v)]]
*[[Joa Vanaveski|Joal (Joa v)]]


1928. aastal oli Jägala jõel 6 veejõujaama ja 3 vesiveskit:</br>
1928. aastal oli Jägala jõel 6 veejõujaama ja 3 vesiveskit:</br>
* Kaunissare puupapivabrik, veejõujaama võimsus 225 hj, rõhk H = 3,4 m, aastatoodang 650 tonni õhukuiva puitmassi;
*[[Kaunissare puupapivabrik]] - veejõujaama võimsus 225 hj, rõhk H = 3,4 m, aastatoodang 650 tonni õhukuiva puitmassi;
* Anija veejõujaam võimsusega 140 hj. H = 1.8 m;
*[[Anija veejõujaam]] - võimsus 140 hj, H = 1.8 m;
* Saunja puupapivabrik 150 hj, H = 2 m; aastatoodang 500 t õhukuiva puitmassi;
*[[Saunja puupapivabrik]] - võimsus 150 hj, H = 2 m, aastatoodang 500 t õhukuiva puitmassi;
* Tammiku puupapivabrik 300 hj, H = 3,2 m, aastatoodang 1200 t õhukuiva puitmassi;
*[[Tammiku puupapivabrik]] - võimsus 300 hj, H = 3,2 m, aastatoodang 1200 t õhukuiva puitmassi;
* Joa veejõujaam + Jägala puupapivabrik (ehitatud 1915-1917), 1800 hj, H = 18 m;
*[[Joa veejõujaam]] + [[Jägala puupapivabrik]] - (ehitatud 1915-1917), võimsus 1800 hj, H = 18 m;
* Linnamäe veejõujaam 1500 hj, H = 11,4 m.  
*[[Linnamäe veejõujaam]] - võimsus 1500 hj, H = 11,4 m.  


;"Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel." Tallinn, 2002 . Anto Juske.
;"Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel." Tallinn, 2002 . Anto Juske.
43. rida: 44. rida:


;A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
;A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
Nimeregister: <br>
|[[Kaunissare puupapivabrik]]
|[[Anija veejõujaam]]
|[[Saunja puupapivabrik]]
|[[Tammiku puupapivabrik]]
|[[Joa veejõujaam]]
|[[Jägala puupapivabrik]]
|[[Linnamäe veejõujaam]]
|[[Pudru veski]]
|[[Pudro  Mühle]]
|[[Kiigumõisa veski]]
|[[Kigo Mois Mühle]]
|[[Puiatu Vana-Veski]]
|[[Pojato Mühle]]
|[[Napuveski]]
|[[Nappo Mühle]]
|[[Külvandu veski]]
|[[SageMühle Külvando]]
|[[Nirgu veski]]
|[[Nirgo Mühle]]
|[[Saia veski]]
|[[Saja Mühle]]]
|[[Vetla veski]]
|[[Wetla Mühle]]
|[[Toomaveski]]
|[[Thomewesk Mühle]]
|[[Jaaniveski]]
|[[Janiwesk Mühle]]
|[[Pikaveski]]
|[[Pitkwa Mühle]]
|[[Kiviniidu veski]]
|[[Kaunissaare veski]]
|[[Kaunisar Mühle]]
|[[Kehra veski]]
|[[Kedder Mühle]]
|[[Soodla veski]]
|[[Suddeja Mühle]]
|[[Saunja veski]]
|[[Saunja Mühle]]
|[[Riisi veski]]
|[[Risi Mühle]]
|[[Pikva veski]]
|[[Koila veski]]
|[[Koila Mühle]]
|[[Joa Vanaveski]]
|[[Joal Mühle]]


[[category:Jõed]]
[[category:Jõed]]
[[Category:Jõgi]]
[[Category:Jõgi]]

Viimane redaktsioon: 13. september 2023, kell 09:29

Narva jõe järel suurima valgalaga (1570 km²) ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis, 97 km pikkune Jägala, suubub Ihasalu lahte. Tema tähtsamad lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi ja [[Jõelähtme jõgi]. Umbes 3 km kaugusel suudmest tasane paene jõepõhi järsku katkeb ning lõpeb kõrge järsakuga. Ligi 8 m kõrguselt alla langev vesi moodustab laia veekanga, mis all muutub märatsevaks veemassiks. See on Jägala juga. Jägala jõe üldlangus on 82 m 97 km kohta. Veejõu kasutamise seisukohalt on see hea tehniline näitaja. Jõe keskmine vooluhulk on 13,5 m3/s, 1924.aastal mõõdeti suurvee ajal aga 250 m3/s. Jägala joast allavoolu, kilomeetri kaugusel jõesuust, asub Jägala linnamägi. Siin paiknes Eesti pindalat suurim, Jägala muinaslinnus. Sellel kohal on inimese elamisjälgi juba kiviajast.

Tuhalas sündinud kuulsa kartograaf krahv Ludwig August Mellini Liivimaa atlase 1798. a. koostatud kaardilehelt võib lugeda Jägala jõe asunud vesiveskeid järgmiselt, ülemjooksult alavoolu:

ja Jõelähtme harul kaks veskit:

1928. aastal oli Jägala jõel 6 veejõujaama ja 3 vesiveskit:

"Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel." Tallinn, 2002 . Anto Juske.


Muud nimed: Kehra jõgi; ülemjooksul Kiigumõisa, Kigumõisa jõgi. Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkamim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Algab Ahula külast ja suubub Ihasalu lahte; pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit. Jägala jõe voolutee läbib Eesti mitut eriilmelist maastikuregiooni. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Jõe lähe asub Ahula teeristist 350 m lõuna pool. Jõgi suubub Ihasalu lahe lõunaotsa Maanina (Manniva) ja Jõesuu küla vahel. Ülemjooksu ülemises osas ümbritsevad jõge peamiselt põllud ja külad. Ülemjooksu alumises osas ja keskjooksul kuni Pikva peakraavi suubumiskohani voolab jõgi läbi väga hõreda asustusega soiste metsade. Sealt allavoolu domineerivad jõe idakalda piirkonnas endiselt metsad, läänekalda piirkond on enamasti põllustatud ja seal paikneb Kehra linn ja mitu muud suuremat asulat ja endist Vene sõjaväelinnakut.

Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82 m, suudmes 0, keskmine lang 0,84 m/km. Lang on suurim alamjooksul, kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda. 4,3 km kaugusel suudmest asub 8 m kõrgune Jägala juga. Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, neist kõrgeim Linnamäe HEJ pais paikneb jõe suudmest 1,3 km kaugusel. 1975. a. alates on Jägala jõgi lülitatud Tallinna veevarustuse süsteemi.

Kalastiku praeguse koosseisu järgi kuulub Jägala jõe ülemjooksu ülemine osa kalavaese haugijõe tüüpi ja ülejäänud osad särjejõe tüüpi. Jõe kalanduslik väärtus on praegu väike.

A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001


Nimeregister:
|Kaunissare puupapivabrik |Anija veejõujaam |Saunja puupapivabrik |Tammiku puupapivabrik |Joa veejõujaam |Jägala puupapivabrik |Linnamäe veejõujaam |Pudru veski |Pudro Mühle |Kiigumõisa veski |Kigo Mois Mühle |Puiatu Vana-Veski |Pojato Mühle |Napuveski |Nappo Mühle |Külvandu veski |SageMühle Külvando |Nirgu veski |Nirgo Mühle |Saia veski |Saja Mühle] |Vetla veski |Wetla Mühle |Toomaveski |Thomewesk Mühle |Jaaniveski |Janiwesk Mühle |Pikaveski |Pitkwa Mühle |Kiviniidu veski |Kaunissaare veski |Kaunisar Mühle |Kehra veski |Kedder Mühle |Soodla veski |Suddeja Mühle |Saunja veski |Saunja Mühle |Riisi veski |Risi Mühle |Pikva veski |Koila veski |Koila Mühle |Joa Vanaveski |Joal Mühle

Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Jägala_jõgi&oldid=18899"