Tallinna tööstuse häll: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub
(ei näidata sama kasutaja 7 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
''Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.'' <br>
''Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.'' <br>
'''Aleksander Kivi''' , Anto Juske.
'''Aleksander Kivi''' , Anto Juske.
==Härjapea jõgi==
 
 


==Ülemiste järv==
==Ülemiste järv==
<!--  
<!--  
Järv Tallinna kaguserval. <br>
Järv Tallinna kaguserval. <br>
Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; sks ''Obersee''.<br>
Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; harvem [[Paberijärv]], sks ''Obersee''.<br>
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. <br>
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. <br>
Veekogu kood: VEE2005900 <br>
Veekogu kood: VEE2005900 <br>
138. rida: 139. rida:


==Lüüsihooned==
==Lüüsihooned==
!-->
==Härjapea jõgi==
Riho
WeskiWiki
Otsing
Otsi WeskiWiki
Muutmisel on "Härjapea jõgi"
NamespacesLõpeta jälgiminePage actionsLoeMuuda
Vaata  [https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4rjapea_j%C3%B5gi vikipediast]
==Nimi/Nimed==
Enamlevinud nimi: [[Härjapea jõgi]], teised nimed: [[Härjapea oja]], [[Härjapea kanal]], ''[[Retschka]]''. <br>
[[Härjapea jõgi]]  oli jõgi, mis voolas [[Ülemiste järv]]est läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.<br>
Härjapea jõgi oli keskajal linna veerikkaim jõgi ja tähtsaim vooluveekogu.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet 2013, lk 58.</ref>
Jõe lähteks võib pidada [[Ülemiste järv]]e so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~~ ca 9 m/km, seega suurima languga jõgi Eestis!
==Asukoht/Paiknemine==
Härjapea sai alguse Ülemiste järvest ja voolas mööda praeguse [[Siselinna kalmistu]] linnapoolset piiri ning pöördus apostliku õigeusu kalmistu väravate lähedal kaarega [[Juhkentali tänav]]a poole, moodustades selle äärde [[Tiigiveski]] paistiigi (praeguse [[Tiigiveski park|Tiigiveski pargi]] piirkonnas). Juhkentali tänava piirkonnast kulges jõgi rööbiti [[Veski tänav (Tallinn)|Veski]] tänavaga praeguse [[Mardi tänav]]ani, sealt üle [[Liivalaia tänav]]a [[Maakri tänav]]a kohal ja [[Kivisilla tänav]]a kaudu edasi [[Tartu maantee]] algusest diagonaalselt üle [[Gonsiori tänav]]a [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja praeguse [[Pronksi tänav]]a ristumiskohani, kust jätkas mööda [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänavat]]. [[Lootsi tänav (Tallinn)|Lootsi]] ja [[Ahtri tänav]]a nurgalt käänas jõgi järsult paremale ning vähem kui sada meetrit teisel pool [[Uus-Sadama tänav]]at suubus [[Tallinna laht]]e.
Viimaste aastatuhandete jooksul toimunud pideva [[glatsioisostaasia|maakerke]] tagajärjel on meri Tallinnast järjest põhja poole taandunud ja Härjapea jõgi muutus seetõttu aja jooksul pikemaks. Kui veel keskajal oli jõe suue praeguse Tartu maantee alguse kandis, siis 20. sajandi alguseks oli jõe pikkus järvest kuni mereni praeguse sadama lähedal umbes 4,5 km.
Härjapea jõel oli mitu lisajõge, nendest veerohkeim oli allikatest toituv [[Mardi oja]], mis voolab tänapäeval samuti maa all [[kanalisatsioon]]itorustikus.
Härjapea jõe järgi on saanud nime [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänav]].
==Ajalugu==
[[13. sajand Eestis|13. sajandil]] rajati Härjapea suudme lähedal asunud kivisilla (praeguse [[Kivisilla tänav]]a) lähedusse jõe idakaldale (linna poolt vaadates vastaskaldale) [[Jaani seek|Jaani seegi]] pidalitõbiste ravila ehk [[leprosoorium]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Erki Russow]]|url=https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest|pealkiri=Tallinn 800: esimene kirjalik märge linnaasutusest|väljaanne=[[Postimees]]|aeg=20. aprill 2019 10:30|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190420101231/https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest|arhiivimisaeg=2019-04-20}}</ref>
Härjapea jõe äärde tekkis [[Kivisilla eeslinn]] ja paiknesid soodsa languse tõttu mitu [[vesiveski]]t (sh [[Ülemiste veski]], [[Jaaniveski (Tallinn)|Jaaniveski]] ja [[Tiigiveski]]), millest nii mõnegi juurde kujunes hiljem suurem tööstusettevõte. [[14. sajand]]i alguseks oli Tallinnas 5–6 Härjapea vee jõul töötavat veskit. Tiigiveski rajati juba 13. sajandil ja kuulus algselt [[Mihkli nunnaklooster|Mihkli nunnakloostrile]]. Tiigiveski/Liivaoru veskid töötasid Tiigiveski paistiigi veevarudel.<ref name="45tnC" />
Ühe hüpoteesi järgi on Härjapea jõgi saanud nime muinasajal Härjapea (Härjänpää vms) nime kandnud [[neem]]e järgi, mis sai 15.–16. sajandil uueks nimeks [[Toompea]].{{lisa viide}}
[[29. september|29. septembril]] [[1345]] andis [[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] [[Tallinna raad|Tallinna raele]] ja linna kodanikele õiguse juhtida vett Tallinna [[vallikraav]]idesse Härjapea jõest, ojadest ja allikatest ning samuti lubati rajada veskeid. Tingimuseks oli, et ei kannataks [[Ülemiste veski]] veerežiim.<ref>[[Gustav Jakobson]], [[Aleksander Kivi]], [[Heldur Lond]], [[Ain Soik]]. "Tallinna vesi ja sajandid. 550 aastat Tallinna veevarustust". Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1967 </ref>
Alates sellest aastast toitis jõe vesi selleks spetsiaalselt [[Veerenni#Ajalugu|tehtud kanali kaudu]] ka [[Tallinna linnamüür]]i lõuna- ja idapoolset vallikraavi. Härjapea vanas jõesängis voolab mõnikord vett tänapäevalgi: sellest annavad märku nt Maakri tänava üleujutused sula ja suurvihmade aegu.
[[Pilt:Map of Tallinn, 1810.jpg|pisi|Tallinna linn ja Härjapea jõgi 1810. aasta linna kaardil]]
[[Pilt:План города Ревеля 1876.png|pisi|Tallinna linn ja Härjapea jõgi 1876. aasta linna kaardil]]
[[Pilt:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|Härjapea jõgi 1910. aasta linna kaardil]]
[[1688]]. aasta linnaplaan (koostanud [[Samuel Waxelberg]]) näitab Härjapea jõel 8 vesiveskit (lähtudes ülemjooksult): 1. [[Ülemiste veski]]; 2. [[Vase-Paberiveski]]; 3. [[Suru-seemisnahaveski]]; 4. [[Vaseveski]]; 5. Suru-[[Tiigiveski]]; 6. [[Jaaniveski (Tallinn)|Jaaniveski]]; 7. [[Suruveski]]; 8. Saeveski.
[[1867]]. aasta kevadel toimus Tallinnas [[1867. aasta üleujutus|suur üleujutus]], kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks Ülemiste järve üleujutuste eest. [[Ülemiste (Sossi) mägi|Ülemiste mäel]] oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust Härjapea jõgi voolas [[Suur-Tartu maantee]] kohalt [[paekivi]]sse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali]]s (praeguse Tiigiveski pargi kohal), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee [[Mõigu]]st kuni Jaani seegi ja [[Kivisilla tänav|Kivisillani]] vee all ning ka Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati samal aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" />
Härjapea jõgi oli kasutusel [[Juudid|juutide]] palvetuskohana, kuna Tallinnas ei olnud teist vooluveekogu. [[1884]]. aastal rajati jõe kaldale [[Maakri tänava sünagoog]].<ref name="oNznA" />
Praeguse [[Juhkentali tänav]]a, [[Kalevi spordihall]]i ja pargi piirkonna paisutagune soostunud tiik aeti [[1910]]–[[1911]] täis [[Estonia teatrihoone|Estonia teatri]] ehitusplatsilt kaevatud mullaga.<ref name="Delfi" /> Tiigiveski tiigi kohale rajati Tiigiveski park.
Kuna 13. sajandist saadik veskeid ja tööstusi tööle pannud jõgi oli lõpuks väga reostatud ja kinni kasvamas (sinna suubusid ka [[käimla]]te ülevoolurennid), lõpetasid ka ülemjooksul asunud eeslinnade elanikud jõe vee tarvitamise 1880. aastatel ning [[1914]]. aastal kaeti haisev Härjapea suuremas osas plaatidega. Jätkuva ebameeldiva lõhna tõttu otsustati [[1936]]. aastal jõgi maa sisse suunata<ref name="Delfi" /> ja suunatigi täies ulatuses kanalisatsioonitorustikku [[1937]]. aastal. Mõne tollase hinnagu järgi oleks Härjapea vesi pannud poole sajandi pärast ka Tallinna lahe kogu [[Kalarand|Kalaranna]] ulatuses tugevalt haisema, mille ennetamiseks loodeti selle ajaga ehitada kollektorisse filter ja kasutada kogunevat orgaanilist setet mujal väetiseks.<ref name="Z4hW0" />
==Tänapäev==
[[Pilt:Härjapea_sild.IMG_20230727_152334.jpg|pisi|Narva maanteel üle Härjapea jõe viinud silla varemed (teetööde käigus välja kaevatud, 2023)]]
[[24. juuli]]l [[2023]] ilmus Pronksi tänava ja Narva maantee ristmikul tee-ehituse käigus maa alt päevavalgele [[18. sajand]]ist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120219721/tallinn-otsustas-harjapea-joe-silla-maa-all-sailitada Tallinn otsustas Härjapea jõe silla maa all säilitada], www.delfi.ee, 27. juuli 2023</ref> pärit kivist [[kaarsild]], mis ületas omal ajal Härjapea jõge.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120219545/eksponeerida-sailitada-voi-lohkuda-harjapea-silla-leid-tekitab-tallinnas-vastakaid-arvamusi Eksponeerida, säilitada või lõhkuda? Härjapea silla leid tekitab Tallinnas vastakaid arvamusi], Eesti Päevaleht, 26. juuli 2023</ref>
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="45tnC">[[Gustav Jakobson]], [[Aleksander Kivi]], [[Heldur Lond]], [[Ain Soik]]. "Tallinna vesi ja sajandid". Kust sai vett keskaegne Tallinn. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1967, lk 9</ref>
<ref name="Delfi">[http://forte.delfi.ee/news/maa/kunagine-harjapea-jogi-kas-sa-ikka-tead-mis-su-jalge-all-voolab?id=67437400 "Kunagine Härjapea jõgi – kas sa ikka tead, mis su jalge all voolab"] Delfi. Heiki Suurkask. 15.12.2013</ref>
<ref name="oNznA">Palvetajad Härjapea jõe ääres. Rahvaleht, 25. september 1930, nr. 113, lk. 1.</ref>
<ref name="Z4hW0">Härjapea jõe viimsed päevad. Rahvaleht, 23. juuli 1932, nr. 86, lk. 1.</ref>
<ref name="Nerman">Robert Nerman [http://tallinncity.postimees.ee/1630939/torupilli-piirkond-sai-omale-nime-sealkandis-asunud-kortsilt "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt"], 16.02.2007.</ref>
<ref name="suurkask">Heiki Suurkask [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kui-ulemiste-vanake-viimati-vihastas-suur-tallinna-uputus-1867-aastal?id=68431217 "Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal"], Delfi. 13.04.2014.</ref>
}}
== Kirjandus ==
* Tallinna Härjapea. [[Vaba Maa]], 11. juuli 1929, nr 157, lk 8.
* Härjapea jõe asemik. Vaba Maa, 24. märts 1934, nr 70, lk 7.
* Härjapea kollektor avati. [[Uus Eesti]], 30. jaanuar 1936, nr 29, lk 3.
*[[Jüri Muttika]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/1715F77DDF2C4FAFC2256EB7005D4025 Jõgi Tallinna Kesklinnas?!?], Eesti Ekspress, 22. juuni 2004.
== Välislingid ==
{{Commonskat|Härjapea River}}
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ajavaod-kaotatud-jogi Ajavaod: 75 | Kaotatud jõgi], ETV, esmaeeter 7. aprill 2013
[[Kategooria:Harju maakonna jõed]]
[[Kategooria:Tallinna veekogud]]
[[Kategooria:Tallinna ajalugu]]
[[Kategooria:Endised jõed]]
[[Kategooria:Harju alamvesikond]]
Tagasi => '''[[HÄRJAPEA JÕE VESKID|Härjapea jõe veskid]]''' >
[[Category:HPJ]]
[[Category:Jõgi]]
Resümee:
See on pisiparandus
Jälgi seda lehekülge
Pea silmas, et teised kaastöölised võivad kogu WeskiWiki tehtud kaastööd muuta või eemaldada. Kui sa ei soovi, et su kirjutatut halastamatult redigeeritakse, siis ära seda siia salvesta.
Sa kinnitad ka, et kirjutasid selle ise või võtsid selle kopeerimiskitsenduseta allikast (vaata ka WeskiWiki:Autoriõigus). Ära saada autoriõigusega kaitstud materjali loata!
    Redigeerimisjuhend (avaneb uues aknas)
Sellel leheküljel on kasutusel järgmised mallid:
Otselingid
Avaleht
Veskid
Tuuleveskid
Vesiveskid
Möldrid&Veskipidajad
WeskiWiki abi
Hiljuti muudetud
Üleslaadimine (multifail)
Üleslaadimine (juhendatud)
Välised lingid
Veskivaramu MTÜ
Saaremaa tuulikud
Veskid veebis
Andmete muutmine
Andmebaas
Veskite ja tuulikute info lisamine, muutmine, täiendamine, parandamine
Viki tööriistad
Faili üleslaadimine
Erileheküljed
Lehekülje tööriistad
Kustuta
Teisalda
Kaitse
Veel
Lingid siia
Seotud muudatused
Lehekülje teave
Lehekülg logides
Powered by MediaWiki
AndmekaitseWeskiWiki tiitelandmedLahtiütlused
-->
==Juhkentali mõis==
<!--
Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Liiva, Järve, Kitseküla, Luite, Juhkentali, Ülemiste ja Mõigu asumi ning Rae vallaga. Ülemistejärve on pindalalt Tallinna suurim asum, selle pindala on 13,96 km².[1]
Asumi põhiosa moodustavad Ülemiste järv (9,6 km²) ja kitsas maariba ümber järve, mille kaldajoone pikkus on 15,2 km.[3]
Asum on saanud nime Ülemiste järve järgi, mida on eri aegadel nimetatud ka Järveküla järveks, Mõigu järveks, Kuninga järveks ja Paberijärveks. Praegune nimi Ülemiste tuleneb sellest, et järv paikneb linnast kõrgemal.[4]
Suure osa asumi territooriumist võtab enda alla Ülemiste järv. Asumit läbib Kurna oja ning järve kaldal asub Järve mets. Ülemiste järves asub Linda kivi, mis on kaitstav loodusmälestis.[8]
===Ajalugu===
Ülemiste järv on keskajast saadik olnud Tallinna kõige olulisemaks joogiveeallikaks. 14. sajandil rajati 4 km pikkune joogiveekanal, mis ulatus järvest Harju väravani.[4]
Keskajal oli järv ümbritsetud männimetsaga, mis hävitati Liivi sõja ajal. Uue metsa rajamine järve kaldale tõusis päevakorrale 1830. aastal. Liivikute süsteemne ja ulatuslik metsastamine algas alles 1870. aastate lõpus. 1918. aastaks oli Ülemiste järve ja Pärnu maantee vahelisele alale istutatud 184 ha metsa (1994. aasta seisuga 126 ha). 2010. aastast saadik kannab osa sellest metsast Järve metsa nime.[4]
Ülemistejärve asumis on väike grupp elumaju, kus elavad enamasti veepuhastusjaamaga seotud inimesed.[4]
Pikka aega oli probleemiks Ülemiste järvest tuleva joogivee halb kvaliteet. See probleem lahenes 1927. aastal, kui järve loodekaldale rajati ajakohane filterveevärk. Veepuhastusjaama uus osa valmis 1978. aastal. 1990. aastate keskpaigas hakati vee eelkloorimise asemel seda osoneerima, mis parandas joogivee kvaliteeti. 2008. aasta seisuga oli Ülemiste järve joogivee kvaliteet isegi parem (98%) kui Euroopa Komisjoni joogivee direktiiviga nõutud (95%).[4]
Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
Tallinna temaatiline taskuentsüklopeedia : illustreeritud ülevaade Tallinna 84 asumist. Tallinn, 2016, lk. 112
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
Kaitsealune ala või üksikobjekt: Linda kivi (KL04000127) Eesti looduse infosüsteemis. Keskkonnaagentuur.
;allikas: https://et.m.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clemistej%C3%A4rve
1979. aastal avastas kodu-uurija Oskar Raudmets[5] Härjapea jõeorundi piirkonnas Kaasani kiriku värava juurest ulatusliku asulakoha ja tuleaseme, mis osutus umbes 2300-aastaseks. See on seni vanim Tallinna kesklinnast leitud tuleaseme koht[6].
Härjapea jõe ääres, hilisema Kaasani kiriku juures asus juba keskajal Pleekmäe eeslinn, mida on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1536. aastal Bleke nime all. 1699. aasta allikates oli piirkonda nimetatud Bleeksbergiks ja hiljem Bleichbergiks. Pleekmäe asula tuumik paiknes Härjapea jõe nõlvadel, tänapäeva Juhkentali ja Imanta tänava vahel.
Juhkentali lõunaosa 1928. aasta kaardil
Asum on saanud nime raamatukaupmehe ja linnatrükkali Lorenz Jauchi poolt Härjapea jõe äärde 1655. aastal saadud maadele rajatud Jauchenthali suvemõisa järgi. Juhkentali asum kujunes välja 17. sajandil piirkonnas asunud Juhkentali linnamõisast (Joachimsthal), mille mõisasüda asub tänapäeval Juhkentali tänav 58. Varasem asustus selles piirkonnas oli Tallinna eeslinn, Pleekmäe, millest on tänapäevani säilinud Juhkentali tänav 11 asuv Pleekmäe veskihoone.
Juhkentali piirkonda läbis Härjapea jõgi, mis oli keskajal ja hiljemgi Tallinna tähtsaim vooluveekogu. Keskajal oli jõgi vee- ja kalarohke. Jõe vee jõul käitati juba 13.-14. sajandil vesiveskeid, enamik neist asus Juhkentalis. 13. sajandist tegutses Ülemiste mäe all, tänapäeva Lastekodu tänava ääres, kus Härjapea jõe vee jõudu sai kasutada kõige soodsamalt, Ülemiste viljaveski, mis kandis ka Kuningaveski nime ning kuulus Toompea linnuses asunud Liivimaa ordu võimudele. 13. sajandil tegutses praeguse Juhkentali 11 krundi kohal vesiveski, mis kandis Tiigiveski nime ja kuulus Mihkli nunnakloostrile. Vesiveskis jahvatati tsistertslaste Mihkli kloostri jaoks Kuimetsa ja Nabala mõisast toodud vilja. 1354. aastal ostis Tallinna raad selle veski kloostrilt ja andis möldritele rendile. 1716. aastal rajati sinna vee jõul töötav saeveski, mida kasutasid Tallinna sadamas asunud Admiraliteedi töökojad. 1727. aastal rajati sinna ka eraldi veskirattaga jahuveski ja 1828. aastal omandas vesiveski uuesti Tallinna raad ning seal töötas 1843. aastani paberiveski ja seejärel 1886. aastani viljaveski. Hiljem kasutati hoonet laoruumina.
1664. aastal rajati Ülemiste järvest voolanud Härjapea jõe äärde Eesti vanim paberiveski, mis oli hilisema Tallinna tselluloosivabriku eelkäija.
1715. aastal rajati tänapäeva Juhkentali tänava lõppu, endise Juhkentali suvemõisa kohale Mereväehospidal ning 1730. aastal toodi Kalamaja ranna lähedal asunud Maaväehospidal nüüdse Ida-Tallinna Keskhaigla alale. 1772. aastal rajati Juhkentali Maaväehospidali juurde Kolmainu kirik, mis tegutses kuni 1894. aastani. 18. sajandi esimesel poolel ehitati Kaasani Jumalaema Sündimise kirik, kuna Venemaa keisri Peeter I korraldusel toodi Tallinna tuhandeid sõjaväelasi.
1772. aastal, pärast Venemaa keisririigi valitseva senati ukaasi, millega keelati surnute matmine kirikutesse ning nõuti kalmistute rajamist tihedamast hoonestusest vähemalt 640 meetri kaugusele, rajati peagi praeguse Siselinna kalmistu alale Aleksander Nevski kalmistu. 18. sajandil rajati Siselinna kalmistu lõunaosas tänapäevaks hävinud Muhamedi kalmistu. 18. sajandi lõpus rajati ka Vana Juudi kalmistu, mis asus Magasini tänava hooldushaiglast põhja pool, selle asukohta tähistab Magasini tänava ääres 1967. aastal vana Juudi kalmistu kohale rajatud automajandit ümbritsevas müüris vanasse aknaorva müüritud hauakivi. Pinnavee taseme tõusu tõttu rajati juba 1911. aastal uus Juudi kalmistu Rahumäele.
1872. aasta Venemaa keisri Nikolai I visiidi järel ühendati Tallinnas asuvad maaväe ja mereväe hospidalid Tallinna sõjaväehospidaliks ning laiendati Härjapea jõe ääres asunud hospidalikompleksi [7]
-->




Redaktsioon: 15. mai 2024, kell 08:19

Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.


Ülemiste järv

Ülemiste Vanake

Linda kivi

Veerenni kanal

Lüüsihooned

!-->

Härjapea jõgi

Riho WeskiWiki Otsing Otsi WeskiWiki Muutmisel on "Härjapea jõgi" NamespacesLõpeta jälgiminePage actionsLoeMuuda Vaata vikipediast

Nimi/Nimed

Enamlevinud nimi: Härjapea jõgi, teised nimed: Härjapea oja, Härjapea kanal, Retschka.
Härjapea jõgi oli jõgi, mis voolas Ülemiste järvest läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.
Härjapea jõgi oli keskajal linna veerikkaim jõgi ja tähtsaim vooluveekogu.[1]

Jõe lähteks võib pidada Ülemiste järve so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~~ ca 9 m/km, seega suurima languga jõgi Eestis!

Asukoht/Paiknemine

Härjapea sai alguse Ülemiste järvest ja voolas mööda praeguse Siselinna kalmistu linnapoolset piiri ning pöördus apostliku õigeusu kalmistu väravate lähedal kaarega Juhkentali tänava poole, moodustades selle äärde Tiigiveski paistiigi (praeguse Tiigiveski pargi piirkonnas). Juhkentali tänava piirkonnast kulges jõgi rööbiti Veski tänavaga praeguse Mardi tänavani, sealt üle Liivalaia tänava Maakri tänava kohal ja Kivisilla tänava kaudu edasi Tartu maantee algusest diagonaalselt üle Gonsiori tänava Narva maantee ja praeguse Pronksi tänava ristumiskohani, kust jätkas mööda Jõe tänavat. Lootsi ja Ahtri tänava nurgalt käänas jõgi järsult paremale ning vähem kui sada meetrit teisel pool Uus-Sadama tänavat suubus Tallinna lahte.

Viimaste aastatuhandete jooksul toimunud pideva maakerke tagajärjel on meri Tallinnast järjest põhja poole taandunud ja Härjapea jõgi muutus seetõttu aja jooksul pikemaks. Kui veel keskajal oli jõe suue praeguse Tartu maantee alguse kandis, siis 20. sajandi alguseks oli jõe pikkus järvest kuni mereni praeguse sadama lähedal umbes 4,5 km.

Härjapea jõel oli mitu lisajõge, nendest veerohkeim oli allikatest toituv Mardi oja, mis voolab tänapäeval samuti maa all kanalisatsioonitorustikus.

Härjapea jõe järgi on saanud nime Jõe tänav.

Ajalugu

13. sajandil rajati Härjapea suudme lähedal asunud kivisilla (praeguse Kivisilla tänava) lähedusse jõe idakaldale (linna poolt vaadates vastaskaldale) Jaani seegi pidalitõbiste ravila ehk leprosoorium.[2]

Härjapea jõe äärde tekkis Kivisilla eeslinn ja paiknesid soodsa languse tõttu mitu vesiveskit (sh Ülemiste veski, Jaaniveski ja Tiigiveski), millest nii mõnegi juurde kujunes hiljem suurem tööstusettevõte. 14. sajandi alguseks oli Tallinnas 5–6 Härjapea vee jõul töötavat veskit. Tiigiveski rajati juba 13. sajandil ja kuulus algselt Mihkli nunnakloostrile. Tiigiveski/Liivaoru veskid töötasid Tiigiveski paistiigi veevarudel.[3]

Ühe hüpoteesi järgi on Härjapea jõgi saanud nime muinasajal Härjapea (Härjänpää vms) nime kandnud neeme järgi, mis sai 15.–16. sajandil uueks nimeks Toompea.Mall:Lisa viide

29. septembril 1345 andis Taani kuningas Valdemar IV Tallinna raele ja linna kodanikele õiguse juhtida vett Tallinna vallikraavidesse Härjapea jõest, ojadest ja allikatest ning samuti lubati rajada veskeid. Tingimuseks oli, et ei kannataks Ülemiste veski veerežiim.[4]

Alates sellest aastast toitis jõe vesi selleks spetsiaalselt tehtud kanali kaudu ka Tallinna linnamüüri lõuna- ja idapoolset vallikraavi. Härjapea vanas jõesängis voolab mõnikord vett tänapäevalgi: sellest annavad märku nt Maakri tänava üleujutused sula ja suurvihmade aegu.

Fail:Map of Tallinn, 1810.jpg
Tallinna linn ja Härjapea jõgi 1810. aasta linna kaardil
Fail:План города Ревеля 1876.png
Tallinna linn ja Härjapea jõgi 1876. aasta linna kaardil
Fail:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png
Härjapea jõgi 1910. aasta linna kaardil

1688. aasta linnaplaan (koostanud Samuel Waxelberg) näitab Härjapea jõel 8 vesiveskit (lähtudes ülemjooksult): 1. Ülemiste veski; 2. Vase-Paberiveski; 3. Suru-seemisnahaveski; 4. Vaseveski; 5. Suru-Tiigiveski; 6. Jaaniveski; 7. Suruveski; 8. Saeveski.

1867. aasta kevadel toimus Tallinnas suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks Ülemiste järve üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust Härjapea jõgi voolas Suur-Tartu maantee kohalt paekivisse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi Juhkentalis (praeguse Tiigiveski pargi kohal), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee Mõigust kuni Jaani seegi ja Kivisillani vee all ning ka Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati samal aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.[5][6]

Härjapea jõgi oli kasutusel juutide palvetuskohana, kuna Tallinnas ei olnud teist vooluveekogu. 1884. aastal rajati jõe kaldale Maakri tänava sünagoog.[7]

Praeguse Juhkentali tänava, Kalevi spordihalli ja pargi piirkonna paisutagune soostunud tiik aeti 1910–1911 täis Estonia teatri ehitusplatsilt kaevatud mullaga.[8] Tiigiveski tiigi kohale rajati Tiigiveski park.

Kuna 13. sajandist saadik veskeid ja tööstusi tööle pannud jõgi oli lõpuks väga reostatud ja kinni kasvamas (sinna suubusid ka käimlate ülevoolurennid), lõpetasid ka ülemjooksul asunud eeslinnade elanikud jõe vee tarvitamise 1880. aastatel ning 1914. aastal kaeti haisev Härjapea suuremas osas plaatidega. Jätkuva ebameeldiva lõhna tõttu otsustati 1936. aastal jõgi maa sisse suunata[8] ja suunatigi täies ulatuses kanalisatsioonitorustikku 1937. aastal. Mõne tollase hinnagu järgi oleks Härjapea vesi pannud poole sajandi pärast ka Tallinna lahe kogu Kalaranna ulatuses tugevalt haisema, mille ennetamiseks loodeti selle ajaga ehitada kollektorisse filter ja kasutada kogunevat orgaanilist setet mujal väetiseks.[9]

Tänapäev

Fail:Härjapea sild.IMG 20230727 152334.jpg
Narva maanteel üle Härjapea jõe viinud silla varemed (teetööde käigus välja kaevatud, 2023)

24. juulil 2023 ilmus Pronksi tänava ja Narva maantee ristmikul tee-ehituse käigus maa alt päevavalgele 18. sajandist[10] pärit kivist kaarsild, mis ületas omal ajal Härjapea jõge.[11]

Viited

Mall:Viited

Kirjandus

Välislingid

Mall:Commonskat


Tagasi => Härjapea jõe veskid >

Resümee: See on pisiparandus Jälgi seda lehekülge Pea silmas, et teised kaastöölised võivad kogu WeskiWiki tehtud kaastööd muuta või eemaldada. Kui sa ei soovi, et su kirjutatut halastamatult redigeeritakse, siis ära seda siia salvesta. Sa kinnitad ka, et kirjutasid selle ise või võtsid selle kopeerimiskitsenduseta allikast (vaata ka WeskiWiki:Autoriõigus). Ära saada autoriõigusega kaitstud materjali loata! 

   Redigeerimisjuhend (avaneb uues aknas)

Sellel leheküljel on kasutusel järgmised mallid:

Otselingid Avaleht Veskid Tuuleveskid Vesiveskid Möldrid&Veskipidajad WeskiWiki abi Hiljuti muudetud Üleslaadimine (multifail) Üleslaadimine (juhendatud) Välised lingid Veskivaramu MTÜ Saaremaa tuulikud Veskid veebis Andmete muutmine Andmebaas Veskite ja tuulikute info lisamine, muutmine, täiendamine, parandamine Viki tööriistad Faili üleslaadimine Erileheküljed Lehekülje tööriistad Kustuta Teisalda Kaitse Veel Lingid siia Seotud muudatused Lehekülje teave Lehekülg logides Powered by MediaWiki AndmekaitseWeskiWiki tiitelandmedLahtiütlused -->

Juhkentali mõis

Viited/Välislingid

  1. ↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet 2013, lk 58.
  2. ↑ Mall:Netiviide
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 45tnC on ilma tekstita.
  4. ↑ Gustav Jakobson, Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. "Tallinna vesi ja sajandid. 550 aastat Tallinna veevarustust". Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1967
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Nerman on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega suurkask on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega oNznA on ilma tekstita.
  8. ↑ 8,0 8,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Delfi on ilma tekstita.
  9. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Z4hW0 on ilma tekstita.
  10. ↑ Tallinn otsustas Härjapea jõe silla maa all säilitada, www.delfi.ee, 27. juuli 2023
  11. ↑ Eksponeerida, säilitada või lõhkuda? Härjapea silla leid tekitab Tallinnas vastakaid arvamusi, Eesti Päevaleht, 26. juuli 2023
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Tallinna_tööstuse_häll&oldid=21913"