HÄRJAPEA JÕE VESKID
Härjapea jõe veskid
Härjapea jõe põhiharul paiknesid Ülemiste veski, Kuningaveski, Vaseveski, Juhkentali paberiveski, Seemisnahaveski, Vasepada, Nunnaveski, Tiigiveski, Suruveski, Jaani seegi veski, Nahaveski
Härjapea jõest Veerenni pidi anti vesi linnamüüri äärde ehitatud veskitele Harjuvärava veski, Karjavärava veski, Viruvärava veski
Tallinnas olid lisaks veel Tõnismäe tuulik, hiljem Lasnamäe tuulik ja Hobuveski. Linnasarases paiknes lisaks Veskimäe tuulik, hiljem Veskimetsa tuulik.
veebi-meedia lingikogu
16.12.2014 . 6 teabetahvlit ja kergliiklustee jõge tähistama? Ühtlasi selgitatakse välja Filtri tee ja Masina tn vahelise kvartaliosa detailplaneeringu alale kergliiklustee rajamise võimalused. Kergliiklustee rajamisest huvitatud Juhkentali Selts peab reaalseks, et aladel, kus jõgi oli enne sõda avatud on võimalik tee katkematult välja ehitada. Kergliiklustee peaks ühendama erinevaid puhke- ja rekreatsioonialasid ja jalgradasid.
07.10.2014 . Härjapea jõe kunagine asukoht saab linnapildis ära märgitud Tallinna linnavalitsus moodustab Härjapea jõe linnaruumis tähistamisega seotud küsimuste lahendamiseks ajutise komisjoni, vahendab Raepress. Tallinna Linnavolikogu andis linnavalitsusele vastavasisulise ülesande 6. märtsi 2014. Komisjoni ülesanne on kaaluda jõe voolsängi ja selle ääres paiknenud olulisimate rajatiste tähistamise võimalusi.
07.10.2014 . Linnavolikogu otsuse eelnõu nr 16 Linnavolikogu otsuse eelnõu nr 16 «Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele moodustada komisjon Härjapea jõe linnaruumis tähistamisega seotud küsimuste lahendamiseks» esitas linnavolikogu 23. jaanuari istungil linnavolikogu liige Jaak Juske. Tallinna Linnavalitsus toetas Tallinna Linnavolikogu ettepanekut ning linnavolikogu 6. märtsi otsusega tehti linnavalitsusele ülesandeks Härjapea jõe linnaruumis tähistamisega seotud küsimuste lahendamiseks komisjon moodustada.
02.05.2014 . Keskaegse Tallinna eeslinna kirev elu. Leide elanike argipäevast. . Kivisilla asum - Tallinna eeslinn Härjapea jõe ääres. Näitus “Algused ja lõpud. Eeslinnast kesklinnaks” toob esmakordselt avalikkuse ette 15 aastase ehitustegevuse tagajärjel leitud peidetud ajaloo Tallinna Kivisilla eeslinnast.
13.04.2014 . Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal . Täna tundub see pigem võimatu, et Ülemiste järve veed Tallinna peale alla voolaks, on ju veejanuline Tallinna rahvastik kasvanud pooleteist sajandiga 15 korda ja lisaks on raudteetammist saanud justkui loomulik kaitsevall.
12.02.2014 . Tallinn asub kunagise Härjapea jõe asukohta fikseerima Tallinna linnavalitsus kavatseb toetada linnavolikogu otsuse eelnõu, mis seab eesmärgiks linnaruumist kadunud Härjapea jõe kunagise voolusängi asukoha tähistamise. Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt antakse linnavalitsusele ülesanne moodustada komisjon Härjapea jõe linnaruumis tähistamisega seotud küsimuste lahendamiseks. Vastavasisulise otsuse eelnõu esitas linnavolikogu liige Jaak Juske.
11.02.2014 . Tallinn hakkab Härjapea jõge märgistama Tallinn kavatseb toetada ideed märgistada linnaruumist kadunud Härjapea jõe kunagine voolusäng. Tallinna linnavalitsus kavatseb toetada linnavolikogu liikme Jaak Juske otsuse eelnõu moodustada komisjon, mis tegeleks Härjapea jõe tähistamise küsimusega.
10.02.2014 . Ajaloorubriik: Kust voolas täpselt Härjapea jõgi? Tihti küsitakse, et kust voolas täpselt 1930. aastate keskel reostuse tõttu maapõue suletud kitsas kiirevooluline Härjapea jõgi. Püüan kirjeldada jõe kulgemist tänases linnaruumis. Härjapea jõgi algas Ülemiste järve kirdenurgast, kulges allavoolu vana paberivabriku vahelt Sossi mäel. Kunagise sõjaväehopsidali, tänase kaitseväe peastaabi juures oli aga jõel omal ajal mitu haru. Täna sealkandis asuvad tiigid on nähtav mälestus Härjapeast.
15.12.2013 . DELFI artikke Härjapea jõest Jõe algust Ülemiste järvest, nagu ka tema kunagist sängi varasema tselluloositehase hoonete tagant ja Magasini tänava juurest ei pruugi tavaline inimene isegi märgata. Aga Siselinna kalmistu serval on endine jõeperv üsna selgelt märgata. Sel ajal kui luteriusu ja õigeusu surnuaiad 19. sajandil sinna rajati, oli jõgi veel reaalselt olemas. Teisel pool jõge asus katoliiklaste ehk peamiselt poolakate surnuaed, mis nõukogude võimu ajal paraku rüüstati. Kalevi keskstaadioni naabruses olev harjutusväljak on ehitatud endisesse jõekääru.
11.12.2013 . Jaak Juske esitles Tallinna tööstusajaloo raamatut Jaak Juske linnalugude sarja kolmas raamat annab hea ülevaate Tallinna tähtsamate ajalooliste jõujaamade, tehaste ja vabrikute sünniloost, käekäigust ja mõjust linnale. Paremaks orienteerumiseks linnaruumis on lood jaotatud rühmadesse ettevõtte praeguse või endise asukoha järgi. Alustatakse Tallinna tööstuse hälliks olnud, kuid nüüdseks maa-alla suletud Härjapea jõe ümbrusest.
17.04.2013 . J.Juske plaanib voolusängi eksponeerimist «Kultuurilooliselt on oluline jõe voolsäng ja selle ääres paiknenud olulisemad rajatised linnaruumis tähistada. Tänases olukorras, kus reovett jõge sulgevasse kollektorisse praktiliselt enam ei juhita, tuleks aga kaaluda ka jõe taasavamist. Kunagise voolusängi eksponeerimine ja osaline taasavamine rikastaks ning mitmekesistaks Tallinna linnakeskkonda väga suurel määral. Hea näide ja eeskuju kunagise avatud veevooluga kanalitesüsteemi taastamisest on olemas juba Kadrioru näol,» märkis Jaak Juske.
22.03.2010 . Eesti Ekspressi artikkel koos kaardiga Ülemiste järvest merre viinud jõgi ise leidis esmast mainimist aastal 1363. Tegu oli umbes nelja ja poole kilomeetri pikkuse, äärmiselt lookleva sängi ja suure kukkumise tõttu kiirevoolulise jõega. Sinna suubus ka harusid – Mardi oja Kadrioru poolt ja teine Võllamäe juurest. Jõe ülemjooksu järsuperveline org võimaldas sinna rajatud veskite juurde moodustada terve rea paisjärvekesi. Suurim oli Tiigiveski pais. Esialgu puhta vee, mis veel 17. sajandil kalapüüki võimaldas, rüvetasid hiljem hoonestatud kaldaaladelt jõkke valguvad roiskveed (ajaloolane Robert Nerman).
12.11.2008 . Endine nahaveski Maakri 19/21 krundi omanikuks on AS Logoner ning seal olevad majad valmisid peamiselt aastatel 1909-1916, mil piirkonnas voolanud Härjapea jõe kaldal paiknes nahatööstus.
12.01.2003 . Sild üle kadunud jõe Planeeringu koostanud arhitekt Rein Murula ütles, et uus tee peaks estakaadina kulgema spetsiaalsete postide peal. Tervikuna on estakaadi pikkus ligi 160 meetrit, kuid sellest puhtalt õhus kulgev osa on lühem. Murula sõnul kulgeb tee ligi kolme meetri kõrguselt üle Härjapea ürgoru ja silla alla rajatakse haljasala. Arhitekt lisas, et silla rajamise mõte on säilitada Tallinna hälliks peetav jõesäng - vastasel juhul jääksid järeltulevad põlved ilma võimalusest ala põhjalikult uurida. Eelmise sajandi alguses lõplikult kinni kasvanud jõgi voolas Ülemiste järvest merre läbi praeguse kesklinna. Vanimad leiud jõesängis küünivad kiviaja lõppu ehk II aastatuhandesse. Olümpia hotelli naabruses paikneva ala ajalooline nimi Pleekmäe tuleb sellest, et omal ajal asusid seal kunagise jõe kaldal linapleegitamise kohad.
Eesti Ekspress, Jüri Muttika "Jõgi Tallinna kesklinnas?!?"
Eesti Ekspress, Peeter Vihma "Tallinn õnnelikuks! Jõega!"
jaakjuske.blogspot.com veskitest ja Härjapea jõest
13.01.2007 Eesti vesiveskite lugu
09.06.2008 Vanaisa uus raamat tuulikutest
20.09.2007 Jaak Juske Jaak Juskel külas
14.12.2009 Kui Tallinn oli vee all
04.11.2010 Kreenholmis sündis Eesti töölisliikumine
01.11.2010 Üllatusterohke maapõu ja kustiakadeemia uus hoone
08.06.2011 Linnulennul üle kadunud Tartu
13.06.2011 Linnulennul üle kadunud Tallinna
20.06.2011 Linnulennul üle kadunud Eesti linnade
25.06.2007 Padise kloostri saladused I
17.07.2011 Padise kloostri saladused II
04.08.2011 Muistse Tallinna vetevood
31.10.2011 Tallinna kadunud õigeusu kloostri lugu
12.01.2012 Tallinna kunagine püha kolmainsus: Nevski kabel, kirik ja katedraal
13.01.2012 Maantee keset kaubamaja ja viimane hoone
08.02.2012 Homoklubi ja viimane vesiveski
18.02.2012 Vana asumi totaalne muutumine
20.03.2012 Harju, veri, heinad ja värav
17.04.2012 Kui Tallinna Inglise kolledži kohal asus kaev
23.04.2012 Tallinna sadama põnev lugu
26.06.2012 Vana renn, luited ja Võlaküla
14.07.2012 Martin Lutheri ja Tallinna keskturu üllatav seos
02.08.2012 Kuidas Skoone Gertrudi mattis
24.09.2012 Vana Keldrimäe having
02.11.2012 Hingedeöö Tallinna surnute linnas
04.nov.2012 Mardi oja, Härjapea poeg
08.12.2012 Ühest unustatud kõrge torniga Tallinna kirikust
17.08.2013 Põnev arutelu Eesti muinasaegse maanteedevõrgu kujunemisest
17.06.2013 Magasini tänav - põnev jalutuskäik läbi Veerenni asumi ajaloo
07.06.2013 Kust voolas-täpselt Härjapea jõgi
03.04.2013 Mardi uulits, lõbumajad ja saun
17.03.2013 Kadunud maailmast Stockmanni kaubamaja kõrval
11.03.2013 Unustatud Kaasani tänavas
11.09.2014 Tallinna sünniloost ja Härjapea jõe nimest
29.03.2014 Veekanalist raudteeks - Vesivärava tänava ülipõnev lugu
err arhiivist
ETV, Ringvaade, Jaak Juske ja Jüri Muttika jõge otsimas
ERR, Tiit Metusala loeng Härjapea jõest ja veskitest . Keskpäevatund Püha Vaimu kirikus: Püha Vaimu ja Tallinna vesiveskid.
kaardirakenduste lingikogu
Eesti Ekspressi 2010 koostatud Härjapea kaart Google-maps rakenduses . NB! Kaarli kiriku kabeli foto on "voolanud" oluliselt (ca 1km) allavoolu ...
Tallinna eri ajastute kaartide võrdlus - 1680 . Karl Kiur Saar
Waxelbergi kaart - 1688 . Rahvusraamatukogu näitus "KAART ja kaart - ajareis Tallinnas" . EAA,1.2.III-1
Tallinna eri ajastute kaartide võrdlus - 1856 . Karl Kiur Saar
Tallinna kaart aastast 1885 . Tarkvarastuudio . TLM.9472 või TLA.149.6.3
Tallinna eri ajastute kaartide võrdlus - 1905 . Karl Kiur Saar
Tallinna eri ajastute kaartide võrdlus - 1910 . Karl Kiur Saar
Tallinna plaan Ajalooarhiivis - 1922 . EAA.2110.1.4820 leht 2
Tallinna eri ajastute kaartide võrdlus - 1928 . Karl Kiur Saar
Tallinna eri ajastute kaartide võrdlus - 1930 . Karl Kiur Saar
Tallinna eri ajastute kaartide võrdlus: 1680 - 2014 . Karl Kiur Saar
Tallinna eri ajastute kaartide võrdlus: 1680, 1856, 1905 . Karl Kiur Saar
Tallinna eri ajastute kaartide võrdlus: 1910, 1928, 1930 . Karl Kiur Saar
veebi-lehtede lingikogu
Härjapea veskid ja kultuurilugu, Raivo Salumäe
Juhkentali asum - jõe laps. Juhkentali ajalugu, Robert Nerman
Raudtee üle Härjapea jõe . Jaam Veski post (Lutheri post) Jaam on oma nime saanud ilmselt kunagise vesiveski järgi mis asus seal lähedal Härjapea jõel.
Maakri tn nahaveski naaber = auru-värvimise ja keemilise puhastuse töökoda Juba keskajal olid siin vesiveskid ja nahaparkimise töökojad. Siin elasid põhiliselt käsitöölised, kelle tegevus linnamüüri sees paiknemiseks liiga saastav...
Energeetika esiajalugu ja Härjapea jõgi; Ildus Nasõrov Kui jätta kõrvale veoloomad ja purjelaevad, siis esimeseks energialiigiks, mis Eestis kasutusele võeti on hüdroenergia. Üheks enam rakkes olnud jõeks oli keskajal Härjapea jõgi.
Lood unustatud Tallinnast 2. Tööstus. Facebook`i versioon
veebi-fotode lingikogu
Ülemiste paberiveski . EFA.250.0-45864
Jõe tänav . EFA.394.0-111622
Härjapea jõe pidulik suunamine kollektorisse . EFA.2.0-27422
viited trükistele
Lood unustatud Tallinnast 2. Tallinna tööstus. Tallinn, 2013 . Autor: Jaak Juske (FB)
Lood unustatud Tallinnast. Tallinn, 2012 . lk. 17, 34, 43, 46, 61-63 . Autor: Jaak Juske (blog)
Eesti vesiveskid. Tallinn, 2006. Autor: Anto Juske
Vesiveskid. Tallinn, 1993 Autor: Anto Juske
Härjapea jõgi - Tallinna tööstuse häll / Aleksander Kivi / [Tallinn, 1969] 10 l. ; 29 cm ISBN/ISSN: TLÜAR Käsikiri
Härjapea jõgi / Aleksander Kivi / [Tallinn, 197-?] 2 l. ; 29 cm ISBN/ISSN: TLÜAR Käsikiri
