Tallinna tööstuse häll: erinevus redaktsioonide vahel
139. rida: | 139. rida: | ||
==Lüüsihooned== | ==Lüüsihooned== | ||
<!-- | |||
!-- | |||
Härjapea jõe lüüs | Härjapea jõe lüüs | ||
Veerenni kanali lüüs | Veerenni kanali lüüs | ||
146. rida: | 145. rida: | ||
Tartu maantee veekanali lüüs | Tartu maantee veekanali lüüs | ||
Paberivabriku lüüs | Paberivabriku lüüs | ||
--> | |||
--> | Peetri kanali lüüs | ||
Tartu maantee <!--veekanali--> lüüs | |||
Paberivabriku lüüs | |||
==Härjapea jõgi== | ==Härjapea jõgi== |
Redaktsioon: 15. mai 2024, kell 20:31
Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.
Ülemiste järv
Ülemiste Vanake
Linda kivi
Veerenni kanal
Lüüsihooned
Peetri kanali lüüs Tartu maantee lüüs Paberivabriku lüüs
Härjapea jõgi
Riho WeskiWiki Otsing Otsi WeskiWiki Muutmisel on "Härjapea jõgi" NamespacesLõpeta jälgiminePage actionsLoeMuuda Vaata vikipediast
Nimi/Nimed
Enamlevinud nimi: Härjapea jõgi, teised nimed: Härjapea oja, Härjapea kanal, Retschka.
Härjapea jõgi oli jõgi, mis voolas Ülemiste järvest läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.
Härjapea jõgi oli keskajal linna veerikkaim jõgi ja tähtsaim vooluveekogu.[1]
Jõe lähteks võib pidada Ülemiste järve so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~~ ca 9 m/km, seega suurima languga jõgi Eestis!
Asukoht/Paiknemine
Härjapea sai alguse Ülemiste järvest ja voolas mööda praeguse Siselinna kalmistu linnapoolset piiri ning pöördus apostliku õigeusu kalmistu väravate lähedal kaarega Juhkentali tänava poole, moodustades selle äärde Tiigiveski paistiigi (praeguse Tiigiveski pargi piirkonnas). Juhkentali tänava piirkonnast kulges jõgi rööbiti Veski tänavaga praeguse Mardi tänavani, sealt üle Liivalaia tänava Maakri tänava kohal ja Kivisilla tänava kaudu edasi Tartu maantee algusest diagonaalselt üle Gonsiori tänava Narva maantee ja praeguse Pronksi tänava ristumiskohani, kust jätkas mööda Jõe tänavat. Lootsi ja Ahtri tänava nurgalt käänas jõgi järsult paremale ning vähem kui sada meetrit teisel pool Uus-Sadama tänavat suubus Tallinna lahte.
Viimaste aastatuhandete jooksul toimunud pideva maakerke tagajärjel on meri Tallinnast järjest põhja poole taandunud ja Härjapea jõgi muutus seetõttu aja jooksul pikemaks. Kui veel keskajal oli jõe suue praeguse Tartu maantee alguse kandis, siis 20. sajandi alguseks oli jõe pikkus järvest kuni mereni praeguse sadama lähedal umbes 4,5 km.
Härjapea jõel oli mitu lisajõge, nendest veerohkeim oli allikatest toituv Mardi oja, mis voolab tänapäeval samuti maa all kanalisatsioonitorustikus.
Härjapea jõe järgi on saanud nime Jõe tänav.
Ajalugu
13. sajandil rajati Härjapea suudme lähedal asunud kivisilla (praeguse Kivisilla tänava) lähedusse jõe idakaldale (linna poolt vaadates vastaskaldale) Jaani seegi pidalitõbiste ravila ehk leprosoorium.[2]
Härjapea jõe äärde tekkis Kivisilla eeslinn ja paiknesid soodsa languse tõttu mitu vesiveskit (sh Ülemiste veski, Jaaniveski ja Tiigiveski), millest nii mõnegi juurde kujunes hiljem suurem tööstusettevõte. 14. sajandi alguseks oli Tallinnas 5–6 Härjapea vee jõul töötavat veskit. Tiigiveski rajati juba 13. sajandil ja kuulus algselt Mihkli nunnakloostrile. Tiigiveski/Liivaoru veskid töötasid Tiigiveski paistiigi veevarudel.[3]
Ühe hüpoteesi järgi on Härjapea jõgi saanud nime muinasajal Härjapea (Härjänpää vms) nime kandnud neeme järgi, mis sai 15.–16. sajandil uueks nimeks Toompea.Mall:Lisa viide
29. septembril 1345 andis Taani kuningas Valdemar IV Tallinna raele ja linna kodanikele õiguse juhtida vett Tallinna vallikraavidesse Härjapea jõest, ojadest ja allikatest ning samuti lubati rajada veskeid. Tingimuseks oli, et ei kannataks Ülemiste veski veerežiim.[4]
Alates sellest aastast toitis jõe vesi selleks spetsiaalselt tehtud kanali kaudu ka Tallinna linnamüüri lõuna- ja idapoolset vallikraavi. Härjapea vanas jõesängis voolab mõnikord vett tänapäevalgi: sellest annavad märku nt Maakri tänava üleujutused sula ja suurvihmade aegu.
1688. aasta linnaplaan (koostanud Samuel Waxelberg) näitab Härjapea jõel 8 vesiveskit (lähtudes ülemjooksult): 1. Ülemiste veski; 2. Vase-Paberiveski; 3. Suru-seemisnahaveski; 4. Vaseveski; 5. Suru-Tiigiveski; 6. Jaaniveski; 7. Suruveski; 8. Saeveski.
1867. aasta kevadel toimus Tallinnas suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks Ülemiste järve üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust Härjapea jõgi voolas Suur-Tartu maantee kohalt paekivisse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi Juhkentalis (praeguse Tiigiveski pargi kohal), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee Mõigust kuni Jaani seegi ja Kivisillani vee all ning ka Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati samal aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.[5][6]
Härjapea jõgi oli kasutusel juutide palvetuskohana, kuna Tallinnas ei olnud teist vooluveekogu. 1884. aastal rajati jõe kaldale Maakri tänava sünagoog.[7]
Praeguse Juhkentali tänava, Kalevi spordihalli ja pargi piirkonna paisutagune soostunud tiik aeti 1910–1911 täis Estonia teatri ehitusplatsilt kaevatud mullaga.[8] Tiigiveski tiigi kohale rajati Tiigiveski park.
Kuna 13. sajandist saadik veskeid ja tööstusi tööle pannud jõgi oli lõpuks väga reostatud ja kinni kasvamas (sinna suubusid ka käimlate ülevoolurennid), lõpetasid ka ülemjooksul asunud eeslinnade elanikud jõe vee tarvitamise 1880. aastatel ning 1914. aastal kaeti haisev Härjapea suuremas osas plaatidega. Jätkuva ebameeldiva lõhna tõttu otsustati 1936. aastal jõgi maa sisse suunata[8] ja suunatigi täies ulatuses kanalisatsioonitorustikku 1937. aastal. Mõne tollase hinnagu järgi oleks Härjapea vesi pannud poole sajandi pärast ka Tallinna lahe kogu Kalaranna ulatuses tugevalt haisema, mille ennetamiseks loodeti selle ajaga ehitada kollektorisse filter ja kasutada kogunevat orgaanilist setet mujal väetiseks.[9]
Tänapäev
24. juulil 2023 ilmus Pronksi tänava ja Narva maantee ristmikul tee-ehituse käigus maa alt päevavalgele 18. sajandist[10] pärit kivist kaarsild, mis ületas omal ajal Härjapea jõge.[11]
Viited
Kirjandus
- Tallinna Härjapea. Vaba Maa, 11. juuli 1929, nr 157, lk 8.
- Härjapea jõe asemik. Vaba Maa, 24. märts 1934, nr 70, lk 7.
- Härjapea kollektor avati. Uus Eesti, 30. jaanuar 1936, nr 29, lk 3.
- Jüri Muttika. Jõgi Tallinna Kesklinnas?!?, Eesti Ekspress, 22. juuni 2004.
-->
Välislingid
- Ajavaod: 75 | Kaotatud jõgi, ETV, esmaeeter 7. aprill 2013
Tagasi => Härjapea jõe veskid >
Resümee: See on pisiparandus Jälgi seda lehekülge Pea silmas, et teised kaastöölised võivad kogu WeskiWiki tehtud kaastööd muuta või eemaldada. Kui sa ei soovi, et su kirjutatut halastamatult redigeeritakse, siis ära seda siia salvesta. Sa kinnitad ka, et kirjutasid selle ise või võtsid selle kopeerimiskitsenduseta allikast (vaata ka WeskiWiki:Autoriõigus). Ära saada autoriõigusega kaitstud materjali loata!
Redigeerimisjuhend (avaneb uues aknas)
Sellel leheküljel on kasutusel järgmised mallid:
Otselingid Avaleht Veskid Tuuleveskid Vesiveskid Möldrid&Veskipidajad WeskiWiki abi Hiljuti muudetud Üleslaadimine (multifail) Üleslaadimine (juhendatud) Välised lingid Veskivaramu MTÜ Saaremaa tuulikud Veskid veebis Andmete muutmine Andmebaas Veskite ja tuulikute info lisamine, muutmine, täiendamine, parandamine Viki tööriistad Faili üleslaadimine Erileheküljed Lehekülje tööriistad Kustuta Teisalda Kaitse Veel Lingid siia Seotud muudatused Lehekülje teave Lehekülg logides Powered by MediaWiki AndmekaitseWeskiWiki tiitelandmedLahtiütlused -->
Juhkentali mõis
Viited/Välislingid
- ↑ Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet 2013, lk 58.
- ↑ Mall:Netiviide
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimega45tnC
on ilma tekstita. - ↑ Gustav Jakobson, Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. "Tallinna vesi ja sajandid. 550 aastat Tallinna veevarustust". Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1967
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimegaNerman
on ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimegasuurkask
on ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimegaoNznA
on ilma tekstita. - ↑ 8,0 8,1 Viitamistõrge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimegaDelfi
on ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimegaZ4hW0
on ilma tekstita. - ↑ Tallinn otsustas Härjapea jõe silla maa all säilitada, www.delfi.ee, 27. juuli 2023
- ↑ Eksponeerida, säilitada või lõhkuda? Härjapea silla leid tekitab Tallinnas vastakaid arvamusi, Eesti Päevaleht, 26. juuli 2023