|
|
| 151. rida: |
151. rida: |
|
| |
|
| Vaata [https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4rjapea_j%C3%B5gi vikipediast] | | Vaata [https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4rjapea_j%C3%B5gi vikipediast] |
|
| |
| ==Ajalugu==
| |
| [[13. sajand Eestis|13. sajandil]] rajati Härjapea suudme lähedal asunud kivisilla (praeguse [[Kivisilla tänav]]a) lähedusse jõe idakaldale (linna poolt vaadates vastaskaldale) [[Jaani seek|Jaani seegi]] pidalitõbiste ravila ehk [[leprosoorium]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Erki Russow]]|url=https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest|pealkiri=Tallinn 800: esimene kirjalik märge linnaasutusest|väljaanne=[[Postimees]]|aeg=20. aprill 2019 10:30|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190420101231/https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest|arhiivimisaeg=2019-04-20}}</ref>
| |
|
| |
| Härjapea jõe äärde tekkis [[Kivisilla eeslinn]] ja paiknesid soodsa languse tõttu mitu [[vesiveski]]t (sh [[Ülemiste veski]], [[Jaaniveski (Tallinn)|Jaaniveski]] ja [[Tiigiveski]]), millest nii mõnegi juurde kujunes hiljem suurem tööstusettevõte. [[14. sajand]]i alguseks oli Tallinnas 5–6 Härjapea vee jõul töötavat veskit. Tiigiveski rajati juba 13. sajandil ja kuulus algselt [[Mihkli nunnaklooster|Mihkli nunnakloostrile]]. Tiigiveski/Liivaoru veskid töötasid Tiigiveski paistiigi veevarudel.<ref name="45tnC" />
| |
|
| |
| Ühe hüpoteesi järgi on Härjapea jõgi saanud nime muinasajal Härjapea (Härjänpää vms) nime kandnud [[neem]]e järgi, mis sai 15.–16. sajandil uueks nimeks [[Toompea]].{{lisa viide}}
| |
|
| |
| [[29. september|29. septembril]] [[1345]] andis [[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] [[Tallinna raad|Tallinna raele]] ja linna kodanikele õiguse juhtida vett Tallinna [[vallikraav]]idesse Härjapea jõest, ojadest ja allikatest ning samuti lubati rajada veskeid. Tingimuseks oli, et ei kannataks [[Ülemiste veski]] veerežiim.<ref>[[Gustav Jakobson]], [[Aleksander Kivi]], [[Heldur Lond]], [[Ain Soik]]. "Tallinna vesi ja sajandid. 550 aastat Tallinna veevarustust". Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1967 </ref>
| |
|
| |
| Alates sellest aastast toitis jõe vesi selleks spetsiaalselt [[Veerenni#Ajalugu|tehtud kanali kaudu]] ka [[Tallinna linnamüür]]i lõuna- ja idapoolset vallikraavi. Härjapea vanas jõesängis voolab mõnikord vett tänapäevalgi: sellest annavad märku nt Maakri tänava üleujutused sula ja suurvihmade aegu.
| |
|
| |
| [[Pilt:Map of Tallinn, 1810.jpg|pisi|Tallinna linn ja Härjapea jõgi 1810. aasta linna kaardil]]
| |
| [[Pilt:План города Ревеля 1876.png|pisi|Tallinna linn ja Härjapea jõgi 1876. aasta linna kaardil]]
| |
| [[Pilt:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|Härjapea jõgi 1910. aasta linna kaardil]]
| |
| [[1688]]. aasta linnaplaan (koostanud [[Samuel Waxelberg]]) näitab Härjapea jõel 8 vesiveskit (lähtudes ülemjooksult): 1. [[Ülemiste veski]]; 2. [[Vase-Paberiveski]]; 3. [[Suru-seemisnahaveski]]; 4. [[Vaseveski]]; 5. Suru-[[Tiigiveski]]; 6. [[Jaaniveski (Tallinn)|Jaaniveski]]; 7. [[Suruveski]]; 8. Saeveski.
| |
|
| |
| [[1867]]. aasta kevadel toimus Tallinnas [[1867. aasta üleujutus|suur üleujutus]], kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks Ülemiste järve üleujutuste eest. [[Ülemiste (Sossi) mägi|Ülemiste mäel]] oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust Härjapea jõgi voolas [[Suur-Tartu maantee]] kohalt [[paekivi]]sse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali]]s (praeguse Tiigiveski pargi kohal), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee [[Mõigu]]st kuni Jaani seegi ja [[Kivisilla tänav|Kivisillani]] vee all ning ka Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati samal aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" />
| |
|
| |
| Härjapea jõgi oli kasutusel [[Juudid|juutide]] palvetuskohana, kuna Tallinnas ei olnud teist vooluveekogu. [[1884]]. aastal rajati jõe kaldale [[Maakri tänava sünagoog]].<ref name="oNznA" />
| |
|
| |
| Praeguse [[Juhkentali tänav]]a, [[Kalevi spordihall]]i ja pargi piirkonna paisutagune soostunud tiik aeti [[1910]]–[[1911]] täis [[Estonia teatrihoone|Estonia teatri]] ehitusplatsilt kaevatud mullaga.<ref name="Delfi" /> Tiigiveski tiigi kohale rajati Tiigiveski park.
| |
|
| |
| Kuna 13. sajandist saadik veskeid ja tööstusi tööle pannud jõgi oli lõpuks väga reostatud ja kinni kasvamas (sinna suubusid ka [[käimla]]te ülevoolurennid), lõpetasid ka ülemjooksul asunud eeslinnade elanikud jõe vee tarvitamise 1880. aastatel ning [[1914]]. aastal kaeti haisev Härjapea suuremas osas plaatidega. Jätkuva ebameeldiva lõhna tõttu otsustati [[1936]]. aastal jõgi maa sisse suunata<ref name="Delfi" /> ja suunatigi täies ulatuses kanalisatsioonitorustikku [[1937]]. aastal. Mõne tollase hinnagu järgi oleks Härjapea vesi pannud poole sajandi pärast ka Tallinna lahe kogu [[Kalarand|Kalaranna]] ulatuses tugevalt haisema, mille ennetamiseks loodeti selle ajaga ehitada kollektorisse filter ja kasutada kogunevat orgaanilist setet mujal väetiseks.<ref name="Z4hW0" />
| |
|
| |
|
| ==Tänapäev== | | ==Tänapäev== |
Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.
Ülemiste järv
Ülemiste Vanake
Linda kivi
Veerenni kanal
Lüüsihooned
Härjapea jõgi
Vaata vikipediast
Tänapäev
24. juulil 2023 ilmus Pronksi tänava ja Narva maantee ristmikul tee-ehituse käigus maa alt päevavalgele 18. sajandist[1] pärit kivist kaarsild, mis ületas omal ajal Härjapea jõge.[2]
Viited
Mall:Viited
Kirjandus
- Tallinna Härjapea. Vaba Maa, 11. juuli 1929, nr 157, lk 8.
- Härjapea jõe asemik. Vaba Maa, 24. märts 1934, nr 70, lk 7.
- Härjapea kollektor avati. Uus Eesti, 30. jaanuar 1936, nr 29, lk 3.
- Jüri Muttika. Jõgi Tallinna Kesklinnas?!?, Eesti Ekspress, 22. juuni 2004.
-->
Välislingid
Mall:Commonskat
Tagasi => Härjapea jõe veskid >
Resümee:
See on pisiparandus
Jälgi seda lehekülge
Pea silmas, et teised kaastöölised võivad kogu WeskiWiki tehtud kaastööd muuta või eemaldada. Kui sa ei soovi, et su kirjutatut halastamatult redigeeritakse, siis ära seda siia salvesta.
Sa kinnitad ka, et kirjutasid selle ise või võtsid selle kopeerimiskitsenduseta allikast (vaata ka WeskiWiki:Autoriõigus). Ära saada autoriõigusega kaitstud materjali loata!
Redigeerimisjuhend (avaneb uues aknas)
Sellel leheküljel on kasutusel järgmised mallid:
Otselingid
Avaleht
Veskid
Tuuleveskid
Vesiveskid
Möldrid&Veskipidajad
WeskiWiki abi
Hiljuti muudetud
Üleslaadimine (multifail)
Üleslaadimine (juhendatud)
Välised lingid
Veskivaramu MTÜ
Saaremaa tuulikud
Veskid veebis
Andmete muutmine
Andmebaas
Veskite ja tuulikute info lisamine, muutmine, täiendamine, parandamine
Viki tööriistad
Faili üleslaadimine
Erileheküljed
Lehekülje tööriistad
Kustuta
Teisalda
Kaitse
Veel
Lingid siia
Seotud muudatused
Lehekülje teave
Lehekülg logides
Powered by MediaWiki
AndmekaitseWeskiWiki tiitelandmedLahtiütlused
-->
Juhkentali mõis
Viited/Välislingid
