Tallinna tööstuse häll: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 201 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
''Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.'' <br>
''Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.'' <br>
'''Aleksander Kivi''' , Anto Juske.
'''Aleksander Kivi''' , Anto Juske.
==Härjapea jõgi==
__NOTOC__
==Ülemiste järv==
Järv Tallinna kaguserval. <br>
Kaasaegne levinuim nimi on '''[[Ülemiste järv]]'''. <br>
Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; harvem [[Paberijärv]], sks ''Obersee''. <br>
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, mil järv kuulus Taani kuningale. <br>
Alates 15. sajandi keskpaigast on järv Tallinna linna valduses. <br>
Veekogu kood: VEE2005900. <br>
Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest '''36,5 m''' kõrgemal. Suuruselt '''3. järv''' Eestis, veekogu pindala on umbes '''944 ha''' (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus '''3,3 m'''). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. <ref>Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019</ref><br>
Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes '''8000''' aastat tagasi) pinnakerke tulemusel merest eraldunud lahesopist. <ref>Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.</ref>  <br>
 
===Ülemiste Vanake===
Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuvale [[Ülemiste järv]]ele on iseloomulik suur veetaseme kõikumine.
Seetõttu on ajaloos olnud mitmeid kordi hetki, mil on tekkinud oht all orus asuvas linnas tõsiste üleujutuste tekkimiseks, kuid mitte just lausa linna täielikuks uputamiseks. Sellest ilmselt on sündinud ka legendid [[Ülemiste Vanake|Ülemiste Vanakesest]].<br>
'''1708'''. aasta novembris murdis järv läbi liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.<br>
'''1718'''. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.<br>
'''1761'''. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.<br>
'''1783'''. aastal aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust. <br>
'''1807'''. aastal paigaldati järve madalamatele kallastele liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.<br>
'''1867'''. aasta mai teise poole suur sulavesi tõstis järve vett niivõrd, et vesi uhtus Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. Järgmine läbimurre toimus varsti . Tartu maanteee kohalt peatselt toimunud uus läbimurre mis oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune. <br>
'''1879'''. aasta 5. juunil toimus vee läbimurre Tartu maanteele uue veevarustussüsteemi ja magistraaltorustiku jaoks kaevatud süvendi kaudu. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi. <br>
'''1923'''. aastal tõusis veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.
===Linda kivi===
Linda kivi ehk Lindakivi on suur kivi Ülemiste järve idakalda lähedal. Sisuliselt moodustavad Lindakivi neli kõrvuti asetsevat rabakivirahnu, milledest suurema ehk Linda kivi mõõtmed on '''7,1 x 5,2 x 5,1m ja ümbermõõt=19,2m''' Linda kivi on kaitstav loodusmälestis. <ref>Info: https://et.wikipedia.org</ref><br>
* ''Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl.'' <ref> (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).) </ref><br>
* ''Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis.'' <ref>
(ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935).) </ref>
 
<!--
 
8) Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa põld olnud.
Veel  praegugi olla Ülemiste järves kiviaedasid ja -varemeid näha.
Kord kündnud Mõigu mõisa sulased põllu peal hilis6htuni  nagu tavaliselt.
Õhtul ei viitsinud sulased atrasid p6llu pealtära, sest hommikul oli vaja ju edasi künda.
Öösel kuuldud selle põllu peal hüüdmist: "Järv tuleb! Järv tuleb!"
Selle hüüdmise peale hakanud ühest sügavast allika moodi kuristikust vett ühes kaladega välja voolama.
See allikakoht olevat praegu jäve  keskel alles.
Hommikuks olevatki praegune Ülemiste järv oma koha saanud, Mõigu mõisa põllud ühes atradega aga vee alla jäänud.
Räägitakse, et need sahad olevat järve põjast üles leitud.
Ülemiste järvest voolavat üks maa-alune jõgi Harku järve ja vesi voolavat seal  kangesti  hoogsalt.
Sellest tulla ka see, et Üemiste järves samad kalad elavad kui Harku järes,
sest  maa-alust jõge mööda saavad nad ühest järvest teise liikuda.
 
9) Ülemiste järve tekkimine
 
Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa pöld olnud. Veel praegugi olla Ülemiste järves kiviaedasid ja -varemeid
näha. Kord kündnud Mõigu mõisa sulased põllu peal hilisõhtuni nagu tavaliselt. Õhtul ei viinud sulased atrasid
põllu pealt ära, sest hommikul oli vaja ju edasi künda. Öösel kuuldud selle pöllu peal hüüdmist: "Järv tuleb! Järv
tuleb!". Selle hüüdmise peale hakanud ühest sügavast allika moodi kuristikust vett ühes kaladega välja voolama.
See allikakoht olevat praegu järve keskel alles. Hommikuks olevatki praegune Ülemiste järv oma koha saanud,
Mõigu mõisa pöllud ühes atradega aga vee alla jäänud. Räägitakse, et need sahad olevat järve põhjast üles leitud.
Ülemiste järvest voolavat üks maa-alune jogi Harku järve ja vesi voolavat seal kangesti hoogsalt. Sellest tulla ka
see, et Ülemiste jarves samad kalad elavad kui Harku jarves, sest maa-alust joge mooda saavad nad ühest jarvest
teise liikuda.
 
10) Tõllaga mööda Ülemiste järve
 
Ennemuistsel ajal elanud Vana-Vigala moisas parun, kelle teenistuses palju vaime olnud. Kord soitnud ta Tallinna
ja sõitnud üle Ülemiste järve. Kui ta üle järve läinud, keelanud ta kutsaril ringi- ja tagasivaatamise. Kutsar sõitnud
veepinna peal kui parima maantee peal ja imestanud väga selle üle. Kui ta teisele kaldale hakanud jõudma, kus
enam uppumist karta polnud, olevat uudishimu voitu saanud ja ta vaadanud tagasi. Oma suureks imestuseks
näinud ta, et tolla kõrval ja taga olnud väga palju vaime, kes pidevalt tlla ette vee peale laudadest silda ehitanud.
Niipea, kui kutsar vaime näinud, vajunud told ühes hobustega vette. Kuna kallas juba lähedal olnud, ujunud
hobused välja ja tollasolijad pääsenud uppumisest. Härra olnud vaga pahane ja öelnud kutsarile: "Kui sa keset
järve oleksid tagasi vaadanud, siis oleksime uppunud. Siis vaimud tööd ei tee, kui inimese silm neid näeb. Ära
teinekord enam minu käsust üle astu."
 
11) Miks Tallinna linn iialgi valmis ei tohi saada
 
Igal sügisel pimedal keskööl tõusvat Ülemiste järvest üks väike hall mehike, minevat linna ja küsivat väravavahilt:
"Kas linn juba valmis või on seal veel midagi ehitamist?" Igas suuremas linnas on aga ehitamist pidevalt: kui ei
ehitata uusi hooneid, siis kohendatakse vanu või parandatakse tänavaid. Isegi kui tööd mingil hetkel seiskuksid, ei
tohiks seda väikesele vanamehele oelda. Valvurid peavad ikka ütlema: "Linn ei ole veel kaugeltki valmis." Võõras
vanamehike küll vihastab selle peale, aga läheb Ülemiste järve tagasi. Kui peaks moni valvur ütlema, et linn on
valmis, siis samal tunnil olevat Tallinna linnal ots peal. Ülemiste jarv kogu oma veega voolaks Lasnamaelt alla ja
uputaks linna. See muistend on ilmselt seotud linna asendiga. Ülemiste jarv asub ligi 36 meetrit merepinnast
kõrgemal, nn. all-linn aga madalikul klindi all. Järv võis linna ohustada lihtsalt alla voolates. Ajaloolised andmed
XVIII ja XIX sajandist räägivad korduvatest uputustest, kus Ülemiste vesi voolas Tallinna tanavatele. Viimane
suurem üleujutus oli 1867-ndal aastal. Tol ajal rekonstrueeriti linna veevarustussüsteemi ning kaevati uue
torustiku jaoks vajalikku kanalit, mis ulatus Ülemiste järvest Lasnamäe nolvani. Ülemiste järves püsis tol ajal
erakordselt korge veetase. Tormist tekitatud lained murdsid labi muldtokkest ja vesi voolas linna ning uuristas
Tartu mnt liivasesse pinda laia sängi. Tartu mnt kuni kivisillani (asus Harjapea jõel praeguse Villem Reimani tänava
nurgal) oli lühikese ajaga vee all. Koige enam kannatasid inimesed Maakri tanaval, vesi tousis 1-2 meetri
kõrguseni. Vaesem elanikkond kaotas peaaegu kogu oma varanduse.
 
12) Lindakivi
 
Pärast vana Kalevi surma leinanud lesk Linda teda mitu pikka kuud. Lepitanud oma leina valju nutu ja rohkete
pisaratega. Hakanud siis lohutuseks oma armsa mehe hauale kive kokku vedama, et lastele mälestuseks suurem
mark ja leinasammas maha jatta. Toompea magi see Kalevi haua koht olevatki. Seal hingavat Eesti endine
kuningas, ühelt poolt Läänemere laineid kohisemas, teiselt poolt metsad mühisemas. Kivide tassimine olnud
Linda jaoks väga raske ja vaevarikas. Ühel päeval tulnud Linda jälle suure kiviga hauakünka poole, kaljurahn olnud
enda juustest sõlmitud lingu sees. Laagna mäel ta komistanud ning raske kivi veerenud pihalt maha. Linda jõud
olnud täiesti raugenud ja käed väga väsinud tassimisest. Ei jaksanud ta enam kivi üleski tosta. Ta istunud väsinult
kivi peale ja hakanud lohutamatult nutma. Tuuleema liigutanud ta siidiseid juukseid ja katsunud nutupisaraid
kuivatada. Aga pisarad voolanud nagu allikavesi mäe jalamilt ja kogunenud lombiks kokku. Lombike kasvanud
suuremaks, kuni temast järvekene saanud. See järv olevatki Ülemiste järv. Ülemiste järve kaldal on suur kaljurahn,
mille peal Linda leinapisaraid valas, praegugi näha. Seeparast seda kivi Lindakiviks kutsutaksegi. Muistne
naisenimi Linda võis kujuneda sõnadest linda-linna linnuse tähenduses. Miks Fr. R. Kreutzwald "Kalevipojas"
Lasnamäge Laagna mäeks nimetab, pole paris selge. Koige vanemates dokumentides kannab Lasnamagi Lakeder
berghe (1371) nime s.t. Lageda mägi.
 
 
-->
 
==Kanalid==
===Lüüsid===
Härjapea jõe algusesse ehitatud lüüsid ja lüüsihooned kronoloogilises järjestuses
*Ülemiste Kuningaveski lüüs (liigveelask)
*Veerenni kanali lüüs ja lüüsimaja (Watterhaus, 1689)
*Peetri kanali (Kadrioru kanali) lüüs koos lüüsimajaga
*Paberivabriku leotustiikide lüüs
*Tartu maantee veevarustuskanali lüüs
*Tallinna Vesi veepuhastusjaama liigveelask
===Härjapea kanal===
Algselt looduslik jõgi, hiljem järk-järgult kanalisse suletud [[Härjapea oja]].<br>
[[Härjapea jõgi|Härjapea]]  oli jõgi, mis voolas [[Ülemiste järv]]est läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.<br>
Jõe lähteks võib pidada [[Ülemiste järv]]e so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~ca 8 m/km, seega oli see suurima languga jõgi Eestis, ületades Piusa jõe langust 4 korda!
*Looduslik jõesäng kanaliseeriti ja kaeti kattega esmalt lõik [[Ülemiste järv]]est kuni [[Ülemiste Kuningaveski]]ni nn [[Veerenni kanal]]i rajamise käigus.
*Kanaliseeriti Juhkentali sõjaväelinnakus asunud jõe lõik.
*EW ajal ehitati Härjapea jõe kollektor Tallinna kesklinnas jõe alamjooksule kuni sadamani.
*1950.ndatel viidi kanalisse Juhkentali ja Tiigiveski vaheline lõik.
===Veerenni kanal===
Ülemiste järv oma Härjape jõe väljavoolu kaudu teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba '''14. sajandist alates''' nn '''[[Veerenni kanal]]i''' kaudu. <br>
'''1345'''. aasta 29. septembril sai Tallinna raad loa Taani kuningas Valdemar IV-lt [[Kuninga järv]]est, tänapäevase nimega [[Ülemiste järv]]est vee juhtimiseks linna-aladele läbi kuninga omandis olevate maade.<br>
[[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] kõige ülemise veski ([[Ülemiste Kuningaveski]]) paisu juurest (nn tselluloosikombinaadi kirdenurgas) kaevati '''4 km''' pikkune nn "veerenn"  linna müürideni Harju värava juures. Sealt edasi juhiti vesi linna ümbritsevsse vallikraavi. Vallikraavi veetasemeid reguleeriti kolme veskiga: [[Harjuvärava veski]], [[Karjavärava veski]] ja [[Viruvärava veski]] <ref>"Tallinn (Reval).Keskaegsed kindlustused." Rein Zobel , Eesti Kunstiakadeemia 2011. </ref> <ref>http://www.rahvaraamat.ee/p/tallinn-reval-keskaegsed-kindlustused/34656/et?isbn=9789949467129</ref>
<br>
Tollaste Tallinna rae arveraamatute järgi oli kanali rajamise eeltööde (u ~1396) ning Veerenni kanali ehituse tehniliseks juhatajaks '''[[Johannes Bonnynghof]]'''. Tema looditud ligi 4 km pikkune kanal oli oma aja '''hüdrotehniliseks suursaavutuseks'''. Äärmiselt täpsed nivelleerimistööd võimaldasid kanali trassi nii valida, et ehitamisel ei tekkinud lähtekoha ja kesklinna (Harjuvärava paistiigi) maapinna suurte kõrgusvahede tõttu kanali uhtumise ohtu. Sellest johtuski, et '''1417'''. a. palus Riia ordumeister von Spanheim teda Riiga tööle, et aidata neid nivelleerimistöödel Daugava jõe vee juhtimisel linna vesiehitistesse.
===Peetri kanal===
[[Peetri kanal]] ka [[Peetri veejuhe]] või [[Kadrioru kanal]] või harvem [[Lasnamäe veekanal]]
===Tartu mnt veevarustus-kanal===
===Paberivabriku veekanal===
===Veepuhastusjaama liigveelask===
 
==Ülemiste/Juhkentali veskikaskaad==
===Ülemiste Kuningaveski===
[[Ülemiste Kuningaveski]] ka [[Ülemiste veski]] või [[Kuningaveski]]. Esimene veski Ülemiste väljavoolul. Tõenäoliselt oli veski rajatud '''13. sajandi esimesel poolel'''.
Veski asus Ülemiste mäe järsul nõlval.<br>
Algul oli veski kuninga so Toompea linnuse komtuuri valduses ning töötas '''[[viljaveski]]na'''.<br>
Kui Taani kuningas Waldemar IV andis '''1345'''. a. Tallinna raele õiguse juhtida vett linna vallikraavidesse Härjapea jõestja rajada veskeid, siis oli tingimuseks, et ei kannataks riigile kuuluva [[Ülemiste veski]] veerežiim, vastasel juhul peab raad võtma veski oma valdusse.
Põuastel aastatel oli järves vett vähe, veski töörežiim sai häiritud ning raad oli kohustatud 1349. aastal võtma selle oma valdusse. Komtuuri nõudel pidi raad tasuma igal aastal selle eest 20 marka tollases vääringus ning lubama seal komtuuril jahvatada tasuta Toompea vilja.<br>
1689. aasta kaardil on veskit kujutatud kaksikveskina (''Alte und Neue Mühle'')<br>
'''1768'''. aastani töötas veski [[viljaveski]]na, seejärel hakati seal tamme-, kuuse-ja pajukoori purustama ([[suruveski]]na või [[haamerveski]]na või [[kollerveski]]na) nahaparkimise otstarbeks. <br>
'''1786'''. aastal seadistati veski ketrus- ja sukavabrikuks, kus vee jõul töötasid esimesed tekstiilitööstusmasinad Tallinnas.<br>
'''1844'''. aastal anti veski rendile kaltsude purustamiseks. <br>
'''1878'''. aastast tegutses seal villa- ja siidiketramise ning kudumise tööstus.<br>
'''1902'''. aastal ehitati veski ümber sõjaväe kasarmuks. <br>
'''1916'''. aastal müüdi ülemiste veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes selle vabrikuhoonete laiendamisel <br>
'''1936'''. aastal lammutas.<br>
 
===Juhkentali ülemine veski===
Ka [[Jauchi veski]] või [[Juhkentali veski]] , algselt [[Juhkentali paberiveski]]
'''1531'''. aastal ehitas turvissepp Wilm Platensleger [[Ülemiste veski]]st pisut allavoolu, linnalt renditud krundile vee jõul töötava [[katelsepa-veski]] ehk vasepaja.<br>
'''1664'''. aastal, pärast tollase veskiomaniku surma, ostis selle Lorenz Jauch, kes oli Härjapea jõe äärde ehitanud endale suvemõisa
Jauehenthali (millest tulenes hilisem eestipärasem piirkonna üldnimi Juhkental). Jauch ehitas vasepaja ruumidesse [[paheriveski]] (1689. a. kaardil ''Papir Mühl'')<br>
Paberit valmistati tol ajal kaltsudest; paberitoodang ei saanud olla väga suur, sest puudus küllaldane hulk kaltse (kaltsukogujaid oli vaid kaks). Veskiomanikud vaheldusid, neil tekkis paberi realiseerimisega raskusi. Põhjasõja mõjul majanduselu soikus. 29. septembril 1710 kapituleerus Tallinn Vene vägedele.<br>
'''1713'''. aastal ehitati seisma jäänud paberiveski Tallinna rae korraldusel ümber [[kalelsepaveskiks-vasepajaks]] ja renditi katelseppade tsunftile. <br>
'''1870'''. aastal muudeti veski [[villaveski]]ks, kus tegutses ketrus-, kudumis- ja kangavärvimistööstus. Mõnda aega töötas veski ka [[vanutusveskina]] sks ''walkmühle''. <br>
'''1916'''. aastal müüdi veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes seda kasutas mehaanikatöökojana.
 
===Juhkentali alumine veski===
Ka [[Seemisnahaveski]]<br>
Juhkentali veskist natuke allavoolu ehitati uus paistiik ning sellele veski, kus pargiti väikeloomade nahku ning valmistati neist pehmet seemisnahka.<br>
Veski esmane ehitusaeg ei ole teada. <br>
'''1605'''. aasta 22. detsembri ürikutes on märgitud, ei seal tehti suuremaid ümberehitustöid.<br>
'''1689'''. aasta kaardil on see veski märgitud vanutusveskina (''Walkmühl). <br>
Kõrvalharuna töötas ühel vesirattal vasepada. Veski tegutses '''1866'''. aastani.<br>
'''1906'''. aastal hakati veskit kasutama parketivabrikuna ning '''1921'''. aastast on seal sepikoda ning garaazid.
 
==Poolamäe/Keldrimäe veskikaskaad==
===Poolamäe veski===
[[Poolamäe veski]] ehk [[Püssirohuveski]] või [[Vasepaja veski]] ka [[Uus Vasepada]]
Juhkentali veskitest allavoolu järgmisena oli Härjapea jõel praeguse Staadioni tänava otsa kohal katelseppade ametile kuulunud vasepada. <br> Esimene viide sellest veskist on pärit '''1675'''. aastast. <br>
Ka 1689. aasta kaardil on see märgitud uue vasepajana (''Neuer Kupfer hammer''). <br>
Võib arvata, et vasepada tegutses juba sajandeid varem, kuna vasest tarbeesemete (katlad, veenõud, kannud jm.) järele oli suur nõudmine. <br>
Vasepada hävis Põhjasõjas. '''1729'''. aastal taotles katelseppade amet raelt raha uue vasepaja ehitamiseks. Rae otsusel taastati linna
kulul uus vasepada 1731. aastal Juhkentali paberiveski asemele.
 
===Tiigiveski===
[[Tiigiveski]] ehk [[Tallinna Tiigiveski]] või [[Tiigiveski Tallinnas]]. Varem [[Nunnade veski]] või [[Piiskopi veski]]. Tehnoloogiatüübilt suruvanutusveski.
Suurema veelangu kohas paiknes veski, mida tunti Tiigiveski nime all. See oli kuulunud algselt Mihkli nunnakloostrile, kes selle
1354. aastal müüs Tallinna linnale. Linn rentis veski edasi viljaveskina.
1689. a kaardil on veski märgitud/tähistatud vana [[vaseveski]]na (''Alter Kupffer hammer'').
17. sajandil läks veski eravaldusse ning seadistati valgenaha parkalite nahamuljumlse või seemisnahaveskiks.
1716. aastal rajas Admiraliteet sinna saeveski ja 1729. aastal rajati sinna veel erivesirattaga jahuveski. Mõlemad veskid olid oma
asukoha tõttu nende omanikele tulutoovad, ega muidu poleks olnud võimalik nende püsimine 160 aastat.
Seoses tööstuse arenguga Tallinnas ostis kaupmees E. Johanson 1887. aastal [[Tiigiveski]] hooned endale ja kasutas neid kaltsude
purustamiseks oma uue paberivabriku vajaduseks. Taimestiku vohamise tõttu täis kasvama hakanud paistiik täideti 1913. aastal „Estonia" teatrihoone ehitusel väljakaevatud pinnasega, tiigi kohale rajati linnavolikogu otsusel park ja puukool.
 
==Jaaniveski/Seegiveski veskikaskaad==
===Jaani-Seegi jahuveski===
[[Jaaniveski]] ehk [[Seegi veski]] või [[Jaani seegi veski]]. sks k ''[[St. Johannes Mühle]]'' või ''[[Johannis Mühl]]'' 1689.
Jaaniveski on üks vanimaid veskeid Tallinna linnasarase piirides, mis rajati juba 13. sajandi esimesel poolel (esmaselt mainitud
ürikutes '''1237'''. a.). <br>
Algselt kuulus viljaveskina Johannese hospidalile (rahvapäraselt Jaani seegile), kus hooldati ja raviti pidalitõbiseid.<br>
Varem oli veskihoone puust, kuid '''1408'''. aastal ehitati kivihooneks.
Veskihoone on paaril korral täielikult maha põlenud; viimati taastati veskit '''1756'''. aastal.
Viljaveski töötas kuni '''1886'''. aastani, mil B. Johanson rajas sinna paberivabriku.
'''1898'''. aastal ehitati veskihoonele teine korrus peale ja sellisena püsib see tänaseni (1990 ?).
 
===Jaani-Seegi valtsveski===
Ka [[Jaani-Seegi suruveski]] või [[Jaani-Nahaveski]]. <br>
 
Veski asus Jaaniveski lähedal, Härjapea jõe peaharul.<br>
1431. aaslal rajas linn sinna püssirohuveski, 1684. aastal saeveski, 1687. aastal nahaveski (nahavabriku). <br>
1866. aastal veski likvideeriti, vabanenud ruumidesse ehitati Tallinna esimene mehaaniline leivavabrik, <br>
1886. aastal sai aga Jaaniveski omandanud H. Johanson sellegi veskiala oma paberivabriku tarbeks.<br>
 
===Jaani-Seegi saeveski===
Jaaniveskist pisut allpool, kohas kus Härjapea harud taas ühinesid, asus viimane Härjapea vee jõul töötav veski.
See töötas algul saeveskina (1686. a kaardil) ja hiljem ka viljaveskina. Millalgi läks see veski Tallinna kingseppade ameti omandusse, kes seal rajas parkalitöökoja ja suruveski parkkoore purustamiseks ning pargitud nahkade töötlemiseks.
Veski hävis Põhjasõja ajal. 1712. aastal taastati seal nahaparkali töökoda ning 1783. aastal rajati sellegi veski asemele nahamanufak-
tuur. 1921. aastal moodustati Nahatõöstuse Aktsiaselts "Union", mis 1940. aastal nimetati "Kommunaariks".
-----------------------------------------------------------------------------------
 
=Juhkentali mõis=
 
 
 
https://www.juhkentali-keldrimae.eu/asum/harjapea-veskid-juhkentali-piirkonnas
 
<!--
 
Liigu edasi põhisisu juurde
JUHKENTALI ja Keldrimäe
PÕHINAVIGATSIOON
Avaleht
Asum
Kogukond
Selts
Foorum
HÄRJAPEA VESKID JUHKENTALI PIIRKONNAS
Juhkentali veskid
Härjapea jõel asunud paberiveski kujutis Th. Kelhaari maalil http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=125004
Veskid olid looduse (vee- ja tuule-) energiat kasutavad masinad. Keskajal kasutati neid muuhulgas viljajahvatamiseks, nahaparkimisel naha muljumisel ja tagumisel, riide vanutamisel, vase ja raua tagumisel, laudade saagimisel, püssirohu valmistamisel jne. Veskite rajamine oli jõukohane valitsejatele, jõukatele vasallidele, kogukondadele ja korporatsioonidele nagu linnad ja kloostrid. Veejõu kasutamine ja veskite rajamine oli keskajal valitseja ainuõigus, mida läänistati. Neil oli majanduses oluline tähtsus. Esimene mainimine Baltimail Riias 1226, Tallinnas Püha Johannese hospitali eestseisjate valitseda olnud Jaaniveski Härjapea jõel 1279 (pidalitõbiste hospitali mainitud juba 1237). Ürikutest järeldub, et 1300.a paiku oli Tallinnas 5-6 Härjapea jõe veejõul töötavat veskit ja ükski neist ei kuulunud linnale. Looduslikult kõige paremad olid maaisandale kuulunud Ülemiste veski ja Püha Mihkli nunnakloostrile kuulunud hilisema nimetusega Tiigiveski.
 
 
Taani kuningas Waldemar III loovutas 29.09.1345 Tallinna linnale ”õiguse juhtida vett linna kõikidest veekogudest vallikraavide täitmiseks ning rajada veskeid nii palju ja kus aga soovitakse” tingimusega, et selle all ei kannataks ”meie veski”. Siis rajati 4 km pikkune kanal Ülemiste mäelt ”ülemal pool” Ülemiste veskit läbi linna ja Toompea elanike ühiskasutuses olevate heinamaade, pärastise Veerenni tänava kuni Harjumäeni ja sealt 1,5 km pikkuse kanalina linnamüüridest mereni. Kanalist varustati tammest valmistatud maa-aluste torude kaudu tänavate avalikke kaevusid. See pidi mõjutama mingil määral jõe veehulga kaudu veskite tegevust. Samaaegselt kanaliga rajati (kahe aastaga, alustati 1346 kevadel) linna ja mitme jõuka linnakodaniku ühisettevõtetena linnaveskid Harju-, Karja- ja Viru väravate juurde. Iga veski maksis ca 40 riiamarka (linn ostis hiljem veskite tuludest teiste osad välja) ja need anti enampakkumisel möldritele rendile (alates 16.saj linnamöldrid). Linnaraad võttis 1349 majandamisele Ülemiste veski ja omandas taas 40 margaga 14.06.1354 Püha Mihkli nunnakloostri veski. Vilja jahvatamise eest võeti tasu 1/30 osa (alates 16.saj 1/18) nn mativiljana jahvatamisele toodud viljast.
 
 
Samuel Waxelbergi 1688 linnaplaanil on Härjapea jõel näidatud 8 vesiveskit. Lähtudes ülemjooksult: 1) Ülemiste veski; 2) Vase-Paberiveski; 3) Suru-seemisnahaveski; 4) Vaseveski; 5) Suru-Tiigiveski; 6) Jaaniveski; 7) Suruveski; 8) Saeveski. Neist esimesed 5 Juhkentali piirkonnas.
 
Juhkentali piirkonna vesiveskid Härjapea jõel ja kanal Waxelbergi kaardil
Waxelbergi kaart
Esimene veski – Ülemiste veski ehk Kuningaveski oli ilmselt üks vanimaid, kui mitte kõige vanem. See rajati linnuse garnisoni toiduvilja jahvatamiseks ja oli linnuse komtuuri valitsemise all kuni läks 1349 rae majandamisele rendiga 3,5 säilitist teravilja aastas. Raad rentis selle 1350 edasi (edaspidi oli veski välja renditud). Liivimaa ordumeister Cisso von Rutenberg loovutas 25.02.1432 veski Tallinna linna omanduseks tingimusega, et linn tasub linnuse komtuurile igal aastal 20 marka uues vääringus, kusjuures linnusele jääb õigus oma vilja jahvatada tasuta. Ühtlasi lubati linnal raiuda veski kütmiseks vajalikud puud ordu metsast. Samas pantis ordumeister Johann von Mengede 1456 ja 1457 veski koos Järvekülaga ja Järveküla (Ülemiste) järvega. 1525.a veski põles. Rootsi valitsus jättis veski linna korraldusse ja Tallinna kapitulatsiooniaktiga 29.09.1710 jäeti kõik linna käes olnud veskid linna omandiks. 1763.a veski põles ja taastati 1768 maalt tulnud Abraham Korp’i poolt. Ta ehitas juurde suruveski-seade mis peenestas nahaparkalitele tamme-, kuuse-, paju jt koort. 1774 sai veski rendile Nicolaus Korp kui mölder ja veskiehitusmeister. 1779 tõendi järgi rentis ta ka Karjavärava veskit. Lepingu tähtaja möödumisel 1786 läks Ülemiste veski enampakkumisel S.J.Jenckenile, kes korraldas selles villaketrustööstuse, mis tegutses kuni tema surmani 1789, kusjuures sisseseade müüdi enampakkumisel (teistel andmetel asus Ülemiste mäel 18.saj lõpul vanutusveski, ka 3-korruseline pumbamaja Lasnamäe kasarmute veega varustamiseks ning 1882 rentis veski Peterhofi paberivabriku direktor Fr. Wistinhausen, kes hakkas rajama paberivabrikut). Edasi toimis veski viljaveskina kuni anti 1884 rendile paberivabrikant J.W.Donat’ile, kes kasutas seda kaltsuhundina (teistel andmetel rentis Donat 1836 poolelioleva paberivabriku ja alustas seal tootmist 1839). Edasi asus veskis H.Frommi villakraasimistööstus, mis 1866 viidi üle Masina tänava ääres asunud vasepaja ruumidesse (1872.a sealt Harjuvärava veskisse). 1878 võttis veski rendile Burchardt Behr, kes rajas seal villa- ja siidiketramise ning kudumise tööstuse, milleks ehitas veski ümber saavutades suurema tööjõu. Seoses sellega pikendati rendilepingut kuni 1902.-ni. Juba 1884 teatas rentnik, et veejõud on tööstuse jaoks ebapiisav (keskmiselt 9,5 hj, lisaks veekoguse muutlikkus) ega võimalda turbiini rakendada ja veski tuleks aurujõule üle viia. Kuna linnaamet ei nõustunud esitatud tingimustega, siis rentis Behr veski edasi dr Rudolf Scmidt’ile, kes kasutas veskit kuni 1902.a, mille järel see ehitati ümber sõjaväe kasarmuks. 1916 müüdi veski Põhja Puupapi- ja Paberivabriku AS-le (alates 1893 E.Osse & Ko omanduses olnud paberivabrik oli ümber ehitatu tselluloosivabrikuks ja 1912 koos pangaga moodustatud Põhja Paberi- ja Tselluloosivabriku AS), kes selle vabriku hoonete laiendamisel 1936 lammutas.
 
 
Teine veski – katelseppade vasepada, vahepeal paberiveski asus hilisema Masina tn (nõuk ajal nr 6) kohal, mille ehitas 1531 turvikusepp Vilm Platonsleger linnalt renditud maa-alale, kui raad 10.06.1530 ja 25.01.1531 lubas tal rajada Ülemiste veski lähedale valukoja ja valandite veejõul plaatideks lömastamise veski. Hiljem oli see linna käes, kes rentis seda vasepaja-katelsepaveskina ja müüs selle 1649 kujur Andreas Michelsonile. Katelsepeaveskis sulatati, valati ja taoti vaske veejõul töötavate haamritega plaatideks katelde valmistamiseks, kirikute katuste katmiseks, linnakaevude põhjadeks, keedunõudeks jne. Michelsoni lesk müüs selle 1662 karjaveski möldrile Peter Reineckeni ja 1664 kujundati ümber paberiveskiks, mis oli Tallinna esimene paberitööstus ja tegutses järjest kuni 1710. Paberit valmistati kuni 19. saj-ni üksikpoognatena kiududeks purustatud kaltsudest valmistatud paberimassist.
 
Tallinnasse esimese paberiveski rajamise mõtte algataja oli Stockholmi raamatukaupmees ja kirjastaja Juhkentalile nime andnud Lorentz Jauch, kes viibis esmakordselt Tallinnas 1649 (lk 229). Raad nõustus tema 1650 ettepanekuga (ka rüütelkonna toetus, sh rahaline) uue trükikoja rajamiseks koos vaselõike osakonnaga, et trükkida gümnaasiumile vajalikku, ja ühtlasi raamatukaupluse avamiseks. Ta taaskäivitas 1653 trükikoja ja sai linnalt 26.10.1655 soodsalt suure tüki linnasarasest, väljaspool Karjaväravat, vanutusveski kõrval nii nagu see kolme kraaviga eraldatud oli. Jauch´l soovis rajada paberiveski, kuid leidis siis, et selleks ei ole tema krundi ulatuses sobivat kohta. Ta tegi raele uue taotluse maa eraldamiseks ja rentis Reineckenilt vasepaja paberveski sisseseadmiseks, kuid sattus siis raega vastuollu ja läks pankrotti. Võlgade 1663.a loetelus on viide ka Jauch´le kuulunud kõrtsile ja maatükile, mis antud võla protsentide arvel Vermehren´i kasutusse pandivaldusena. Samas asus Jauch 1664, pärast linnamajast väljatõstmist, energiliselt paberiveskit töökorda seadma (Reineckeni rahaga) ja endale suvemõisas eluruume korraldama. Vermehren esitas 1665 raele taotluse pandivaldus oksjonile panna ja see läks 1668 võlausaldaja Constans Korbmacheri omandusse.
 
Asi sai hoo sisse, kui 1677 abiellus Reineckeni tütar Saksamaal praktiseerinud paberimöldri Johannes Wiedenbaueriga. Too putitas veskit, kõrgendas paisu ja ehitas 1680.a veel teise vesiratta. Toodangu kasvu piirasid toormekogus ja kõrged tollid. 1688.a taotles Jauchenthali suvemõisa omanik Johann Ditrich Corbmacher paberiveski rajamist oma maale kasutades kinnistuga piirnevat Wiedenbaueri veski paistiiki ja tammi. Raad tegi selle peale Wiedenbaueriga uue obrokilepingu, mis tagas tema tegevuse monopoolsuse koos rendise tõusuga 25 (seni 15) riigitaalrile ja kaldakindlustusmüüride rajamisega (märgiti ka paisutuse kõrgeim nivoo). Pärast Wiedenbaueri surma 1705 jätkas veski tema väimehe, endise selli Carl Jakob Crull´i juhatusel kuni 1707. Tegevus katkes sõja aegse ebasoodsa majandusolukorra tõttu. Raad rentis veski 1708 Hinrich Tölningule, kelle tegevuse kohta andmed puuduvad. 1731 ehitas linn endise paberiveski ümber katelsepaveskiks (praeguse Staadioni tn otsa kohal asunud vasepada oli sõjas hävinud, kuid nõudmine vasknõude järele kasvas) ja andis selle rendile vasehaamersepale. Linn oli eelnevalt tsunfiti taotlust selle linna kulul rajamiseks rahapuuduses korduvalt edasi lükanud (ehitada soovijaid ei leidunud). Edasi oli see kuni 1850 renditud vasehaamerseppadele. 1783 muutis raad selle ainuõiguslikuks vasepajaks. Selles oli 3 veejõul töötavat võlli, sh suur haamrivõll ja lõõtsvõll, haamriseade ja valamise vorm. 18.saj lõpul ehitas pottseppmeister J.Fr.Schmidt vasepajahoone kõrvale väikese veejõul töötava seadme savi segamiseks. 1825-1850 oli linna vasepada katelsepp I.S.Steinbergi käes rendil ja järgnevalt asus selle ruumides C.Söderströmi Tallinna malmivalu- ja põllutööriistade tehase malmivalu osakond. 1870 nõustus raad G.Frommi palvega muuta vasepada auru- ja veejõul töötavaks villakraasimise ja ketrustöökojaks (tema töökoda asus siis vasepaja kõrval asunud endises seemisnahaveskis). Ta ehitas uue töökoja, mis tegeles lisaks tekkide kudumise, kangaste värvimise ja trükkimisega, riiete keemilise puhastamisega ning tegutses kuni 1885. Siis jätkas töökoda uute omanike käe all kuni 1916 müümiseni Põhja Paberi- ja Puupapivabriku AS-le, kes seda kasutas mehaanikatöökojana.
 
 
Kolmas veski – seemisnahaveski, rohkem vett vajav suru- ehk altvooluveski, asus hiljem, Masina tn nr 4/6 paiknenud hoones olles rajatud rae korraldusel valgeparkalite ameti vajadusteks. Parkalitöökodades pargitud kitse-, talle- ja vasikanahk vajas pehmendamist suruveskis, kus seda vesiratta abil töötavate tõukuritega muljuti. Samas hoones töötas ka katelesepeaveski ehk vasepada. Seemisnahaveski rajamise aeg ei ole teada, ka mitte selle eraomandisse mineku aeg. 17. saj lõpul oli omanikuks valgeparkalmeister Andreas Reincken (arvatavasti Peter Reineckeni poeg) kuni surmani 1697. 18.saj lõpul nimetati seda nahavabrikuks aastakäibega ca 2000 nahka ehk 2000-2500 rubla, mis kuulus (arvatavasti alates 1779) valgeparkalmeister J.S.Buntzelile, kes müüs selle 1801 Kanuti Gildi vanemale valgeparkalmeister J.G.Weissele. 1811 soovis endise kroonuveski (Tiigiveski) mölder A.F.Lemke veski omandada ja ehitada juurde viljajahvatus-seadme, kuid raad sellega ei nõustunud, kuna see oleks ohustanud altvoolu veskite tööd ja sula puhul ka alasid (üleujutus). Veski oli nahaparkalite kasutuses kuni 1866, kui sinna toodi üle ka Ülemiste veskis tegutsenud G.Frommi villakraasimise töökoda, mis avas 1870 uue osakonna kõrval asuvas endises vasepajas. Fromm ehitas 1878 veskile uue vesiratta pealtvoolurattana endise paisutuse kõrguse juures, saades linnalt tagatise, et veskist ülemal endises linna vasepajas töötav Drümpelmanni Masinavabrik (teistel andmetel asus see 1818 rajatuna Masina t 1) ei paisutaks vett liigselt. 1890 läks endine seemisnahaveski August Höppeneri omandisse, kes rajas seal villastest kaltsudest nn kunstvilla valmistamise tehase. Järgmine omanik I.Korovin laiendas 1896 tööstust villavärvimise osakonnaga. Ettevõte tegutses seal kuni 1906, kui Mattias Ments ehitas selle ümber veejõul töötavaks parketitöökojaks. (1908 laiendati E.Eichelbergi poolt ja tegutses Tallinna Parketivabrik K.Martinson & Ko nime all kuni 1917, kui tööstus võõrandati ja 1920 loovutati Maanteede ja Sisemiste Veeteede Ametile, kes rajas sinna materjalilao, garaaži ja sepikoja, mis tegutsesid veel 1960.-telgi)
 
 
Neljas veski – ajutine vasepada asus 1688.a Wexelbergi plaani järgi praeguse Staadioni tänava otsas jõe vastaskaldal treeningväljaku nurgas. Esimene viide pärineb 1675-st. See oli üle-eelmise veski paberveskiks muutmise aegu rae poolt katelseppadele rajatud nö uus vasepada. Näiteks taasati selle veski abil 1694 Pühavaimu kiriku tornikiiver, mis 1684 oli tules hävinud. Veski olla täielikult laostunud ja lagunenud Põhjasõja aegsetel sõja- ja katkuaastatel nii, et raad väitis 1729 veskist isegi jäänused puuduvat, kui katelseppade tsunft taotles linna poolt veski taastamist. Raad ehitas seepeale linna kulul enne seemisnahaveskit asunud vahepeal paberiveskina kasutatud veski uuesti ümber vasepajaks.
 
Tiigiveski
Tiigiveski, nn alumine veski aastal 1549 http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=50295
Tiigiveski
Tiigiveski 19. sajandi lõpul paistiigi poolt
Viies veski – Tiigiveski on hoonena oma nime all praegugi alles, asudes Juhkentali tänava ääres Tiigiveski pargi otsas. Arvatavasti oli see algselt viljaveski ja kuulus Püha Mihkli nunnakloostrile. Raad ostis selle 14.06.1354 ja ordumeister läänistas selle 1365 igaveseks Tallinna linnale. Linn rentis selle juba 1354 viieks aastaks Arnold Plathe’le aastarendiga 5 marka. Millal see veski erakätesse läks ja suruveskina valgenahaparkalite seemisnahaveskiks muudeti ei ole teada. Waxelbergi 1688 kaardil on seda nimetatud vanutus- ehk uhtumisveskiks. Põhjasõja järel oli veski lagunenud ja maha jäetud ning omanik Saksamaale siirdunud. Vene mereväe korraldusel rajati 1716 sinna saeveski, kusjuures sisseseade toodi Peterburist. 26.04.1723 andis raad aga välja tõendi, et Püha Johannese veskioja ääres asuv krunt, millel varem asus vase- ja vanutusveski ja nüüd on rajatud kroonu saeveski, kuulub äraolijale Paul Johan Hahn’le (valgeparkal Paul Hahn’i poeg). Ilmselt oli katelsepaveski rajatud täiendavalt veejõu täielikumaks ärakasutamiseks. 1727 rajati saeveski juurde eraldi vesirattaga jahuveski, mille rajamisega raad ei nõustunud, kartes linnaveskite tulude langust, kuid seda ei arvestatud. Kuigi veski pidi jahvatama vaid kroonu vilja esines selle rikkumist ja linn kaebas korduvalt selle peale Admiraliteedi kolleegiumile ning möldrit kutsuti korrale. Ka kroonuveski oli rentnike käes (nt Jeliser Popov). 1797 ukaasiga kohustas senat linnades asuvad kroonuveskid linnadele üle andma, kuid tegi Tiigiveski suhtes 1800 erandi. Vilja jahvatati kolme paari kividega. Saeveski oli siis juba likvideeritud. 1828 anti rae protestide peale veski siiski linnale üle, kes selle rentis 12 aastaks F.Hasenjäger’ile. Too ehitas veski juurde uue maja, mille linn rendiaja lõpul välja ostis. Kolme paari kividega Tiigiveski oli suurem kui kahe paari kividega Jaaniveski. Seejärel tehti veskis kapitaalremont ja renditi see (arvatavasti paberiveskina) paberitööstur J.W.Donat’ile, kes aga 1843 palus selle asemel saada kasutusse Ülemiste veski. Siis läks Tiigiveski David Ebehard Martensi kasutusse, kelle surma järel kasutas veskit tema peeg Carl August Martens kuni surmani 1869 Viimase rentnikuna tegutses Georg Langner kuni 1886 veski müümiseni paberivabrikant Eduard Johansonile. Too omandas lisaks suure krundi ja ka sellega külgnenud Jaaniveski (vaid krundi suurendamiseks, kuna veejõud pidi tulema Tiigiveskist) kavandatud paberivabriku jaoks. Mõlema veski veejõud renditi ostjale vastavalt 190 ja 160 rublase aastarendiga kuni 1906 lõpuni. Samas juba järgmisel 1887 Tiigiveski veskina likvideeriti ning hoonet hakati kasuitama paberivabriku laona (veel 1960.-ndatelgi). Veskitiik aga reostus aja jooksul ja muutus mülkaks, mille tõttu linnavolikogu otsustas selle täita (täideti 1910-1913), kusjuures suuremale osale rajati linna puukool ja ülejäänd osa kujundati pargiks.
 
Raivo Salumäe 23.11.2014
 
ASUM
Ajalugu
Lühiajalugu
Vaike Alliksaar
Härjapea veskid Juhkentali piirkonnas
Huvitavad lingid
Artiklid ja arvamused
Martti Preem. Juhkentali-Keldrimäe planeerimisest
Raivo Salumäe. Kogukondlikkus võib olla lahendus
Raivo Salumäe. Pealinna asumitest ja asumikeskustest
Ettepanekud ja menetlus
Arengukava
Asumikeskus
Härjapea tee ja rekreatsioon
Peatänav jt tänavad
Piirkonna terviklikkus
Galerii
Härjapea jõgi
Juhkentali ajas
Juhkentali tööstus
Vaated piirkonnale
Juhkentali piirkond
Asumite piirid
Juhkentalist ruumiliselt
juhkentali.selts@gmail.com
 
+372 509 2571
 
Postiaadress: Juhkentali 30-21, 10132 Tallinn
 
Jälgi meid Facebookis
 
Pangakonto: EE74 2200 2210 5711 3871 (Swedbank)
 
Astu liikmeks – täida liikmeks astumise avaldus ja saada see allkirjastatult seltsile.
 
Füüsilise isiku avalduse saad alla laadida siit.
 
Juriidilise isiku avalduse saad alla laadida siit.
 
KASUTAJA KONTO MENÜÜ
Sisene
siia pane pimekommentaar
 
-->


==Ülemiste järv==
<!--  
<!--  
Järv Tallinna kaguserval. <br>
Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Liiva, Järve, Kitseküla, Luite, Juhkentali, Ülemiste ja Mõigu asumi ning Rae vallaga. Ülemistejärve on pindalalt Tallinna suurim asum, selle pindala on 13,96 km².[1]
Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; sks ''Obersee''.<br>
Asumi põhiosa moodustavad Ülemiste järv (9,6 km²) ja kitsas maariba ümber järve, mille kaldajoone pikkus on 15,2 km.[3]
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. <br>
 
Veekogu kood: VEE2005900 <br>
Asum on saanud nime Ülemiste järve järgi, mida on eri aegadel nimetatud ka Järveküla järveks, Mõigu järveks, Kuninga järveks ja Paberijärveks. Praegune nimi Ülemiste tuleneb sellest, et järv paikneb linnast kõrgemal.[4]
Suure osa asumi territooriumist võtab enda alla Ülemiste järv. Asumit läbib Kurna oja ning järve kaldal asub Järve mets. Ülemiste järves asub Linda kivi, mis on kaitstav loodusmälestis.[8]
 
===Ajalugu===
Ülemiste järv on keskajast saadik olnud Tallinna kõige olulisemaks joogiveeallikaks. 14. sajandil rajati 4 km pikkune joogiveekanal, mis ulatus järvest Harju väravani.[4]
 
Keskajal oli järv ümbritsetud männimetsaga, mis hävitati Liivi sõja ajal. Uue metsa rajamine järve kaldale tõusis päevakorrale 1830. aastal. Liivikute süsteemne ja ulatuslik metsastamine algas alles 1870. aastate lõpus. 1918. aastaks oli Ülemiste järve ja Pärnu maantee vahelisele alale istutatud 184 ha metsa (1994. aasta seisuga 126 ha). 2010. aastast saadik kannab osa sellest metsast Järve metsa nime.[4]
 
Ülemistejärve asumis on väike grupp elumaju, kus elavad enamasti veepuhastusjaamaga seotud inimesed.[4]
 
Pikka aega oli probleemiks Ülemiste järvest tuleva joogivee halb kvaliteet. See probleem lahenes 1927. aastal, kui järve loodekaldale rajati ajakohane filterveevärk. Veepuhastusjaama uus osa valmis 1978. aastal. 1990. aastate keskpaigas hakati vee eelkloorimise asemel seda osoneerima, mis parandas joogivee kvaliteeti. 2008. aasta seisuga oli Ülemiste järve joogivee kvaliteet isegi parem (98%) kui Euroopa Komisjoni joogivee direktiiviga nõutud (95%).[4]
Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
Tallinna temaatiline taskuentsüklopeedia : illustreeritud ülevaade Tallinna 84 asumist. Tallinn, 2016, lk. 112
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
Kaitsealune ala või üksikobjekt: Linda kivi (KL04000127) Eesti looduse infosüsteemis. Keskkonnaagentuur.
;allikas: https://et.m.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clemistej%C3%A4rve
 
 
1979. aastal avastas kodu-uurija Oskar Raudmets[5] Härjapea jõeorundi piirkonnas Kaasani kiriku värava juurest ulatusliku asulakoha ja tuleaseme, mis osutus umbes 2300-aastaseks. See on seni vanim Tallinna kesklinnast leitud tuleaseme koht[6].
 
Härjapea jõe ääres, hilisema Kaasani kiriku juures asus juba keskajal Pleekmäe eeslinn, mida on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1536. aastal Bleke nime all. 1699. aasta allikates oli piirkonda nimetatud Bleeksbergiks ja hiljem Bleichbergiks. Pleekmäe asula tuumik paiknes Härjapea jõe nõlvadel, tänapäeva Juhkentali ja Imanta tänava vahel.
 
 
Juhkentali lõunaosa 1928. aasta kaardil
Asum on saanud nime raamatukaupmehe ja linnatrükkali Lorenz Jauchi poolt Härjapea jõe äärde 1655. aastal saadud maadele rajatud Jauchenthali suvemõisa järgi. Juhkentali asum kujunes välja 17. sajandil piirkonnas asunud Juhkentali linnamõisast (Joachimsthal), mille mõisasüda asub tänapäeval Juhkentali tänav 58. Varasem asustus selles piirkonnas oli Tallinna eeslinn, Pleekmäe, millest on tänapäevani säilinud Juhkentali tänav 11 asuv Pleekmäe veskihoone.
 
Juhkentali piirkonda läbis Härjapea jõgi, mis oli keskajal ja hiljemgi Tallinna tähtsaim vooluveekogu. Keskajal oli jõgi vee- ja kalarohke. Jõe vee jõul käitati juba 13.-14. sajandil vesiveskeid, enamik neist asus Juhkentalis. 13. sajandist tegutses Ülemiste mäe all, tänapäeva Lastekodu tänava ääres, kus Härjapea jõe vee jõudu sai kasutada kõige soodsamalt, Ülemiste viljaveski, mis kandis ka Kuningaveski nime ning kuulus Toompea linnuses asunud Liivimaa ordu võimudele. 13. sajandil tegutses praeguse Juhkentali 11 krundi kohal vesiveski, mis kandis Tiigiveski nime ja kuulus Mihkli nunnakloostrile. Vesiveskis jahvatati tsistertslaste Mihkli kloostri jaoks Kuimetsa ja Nabala mõisast toodud vilja. 1354. aastal ostis Tallinna raad selle veski kloostrilt ja andis möldritele rendile. 1716. aastal rajati sinna vee jõul töötav saeveski, mida kasutasid Tallinna sadamas asunud Admiraliteedi töökojad. 1727. aastal rajati sinna ka eraldi veskirattaga jahuveski ja 1828. aastal omandas vesiveski uuesti Tallinna raad ning seal töötas 1843. aastani paberiveski ja seejärel 1886. aastani viljaveski. Hiljem kasutati hoonet laoruumina.
 
1664. aastal rajati Ülemiste järvest voolanud Härjapea jõe äärde Eesti vanim paberiveski, mis oli hilisema Tallinna tselluloosivabriku eelkäija.


Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest '''36,5 m''' kõrgemal. Suuruselt '''3. järv''' Eestis, veekogu pindala on umbes '''944 ha''' (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus '''3,3 m'''). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. <ref>Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019</ref>
1715. aastal rajati tänapäeva Juhkentali tänava lõppu, endise Juhkentali suvemõisa kohale Mereväehospidal ning 1730. aastal toodi Kalamaja ranna lähedal asunud Maaväehospidal nüüdse Ida-Tallinna Keskhaigla alale. 1772. aastal rajati Juhkentali Maaväehospidali juurde Kolmainu kirik, mis tegutses kuni 1894. aastani. 18. sajandi esimesel poolel ehitati Kaasani Jumalaema Sündimise kirik, kuna Venemaa keisri Peeter I korraldusel toodi Tallinna tuhandeid sõjaväelasi.


Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes 8000 aastat tagasi) pinnakerke tulemusel eraldunud lahesopist. <ref>Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.</ref>  <br>
1772. aastal, pärast Venemaa keisririigi valitseva senati ukaasi, millega keelati surnute matmine kirikutesse ning nõuti kalmistute rajamist tihedamast hoonestusest vähemalt 640 meetri kaugusele, rajati peagi praeguse Siselinna kalmistu alale Aleksander Nevski kalmistu. 18. sajandil rajati Siselinna kalmistu lõunaosas tänapäevaks hävinud Muhamedi kalmistu. 18. sajandi lõpus rajati ka Vana Juudi kalmistu, mis asus Magasini tänava hooldushaiglast põhja pool, selle asukohta tähistab Magasini tänava ääres 1967. aastal vana Juudi kalmistu kohale rajatud automajandit ümbritsevas müüris vanasse aknaorva müüritud hauakivi. Pinnavee taseme tõusu tõttu rajati juba 1911. aastal uus Juudi kalmistu Rahumäele.
Ülemiste järv on pikiteljega kirde-edela suunas orienteeritud, edelaotsas laiem veekogu. Teravneva kirdeotsani ulatub Tallinna hoonestik, idas ja lõunas ümbritsevad järve soised heinamaad, kagus põllustaud kõrgendik, kus paiknevad Mõigu ja Järveküla asula. Läänes ja loodes piiravad järve kuni 10 m kõrgused männimetsaga kaetud luited. Kaldad on valdavalt madalad - läänes ja loodes liivased, lõunas turbased, idas kamardunud, kirdes lubjakiviklibused. <br>
Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,3-1,6 m), hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile. <br>
M. ja K. Porki andmeil oli taimestik 1965. a. liigirikas (28 liiki), kuid vähene. Fütoplanktonit leidub järves rohkesti. M. Pork on leidnud siit ühe haruldase ränivetika. Zooplanktonit on järves üsna palju, leitud liikide arv on üsna suur (56); leidub haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku oli 1958. a. vähe. A. Järvekülg on leidnud hulga haruldasi karpvähilisi. Järve kaldavees võib näha lainetuse mõjul taimejuurtest moodustunud "järvepalle", mis meenutavad väliselt ehtsaid järvepalle, aidates seletada viimaste teket. <br>
Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. Esineb peledit.<br>
Ehkki Ülemiste järve veetase veetarbimisest tungitult suures ulatuses kõigub, on sealne linnustik M. Kahru andmeil muutunud liigirikkamaks ning arvukamaks. <br>
Eesti limnoloogia ajaloos etendab Ülemiste järv küllaltki tähtsat osa kui esimene mitmekülgselt uuritud Eesti järv. Uurimised toimusid aastail 1904-05 ja nende tulemusena ilmus 1908. a. G. Schneideri koostatud suurejooneline monograafia "Der Obersee bei Reval".
<ref>Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977</ref>


Ülemiste järv teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba '''15. sajandist alates''' niinimetatud '''[[Veerenni kanal]]i''' kaudu. Intensiivne  veevõtt järvest ja selle töötlemine joogiveeks algas veepuhastusjaama rajamisega 1927. aastal ja edaspidi on läbivool järvest pidevalt suurenenud. Tänapäeval kuulub Ülemiste järv Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse ja seda majandab AS Tallinna Vesi.<br>
1872. aasta Venemaa keisri Nikolai I visiidi järel ühendati Tallinnas asuvad maaväe ja mereväe hospidalid Tallinna sõjaväehospidaliks ning laiendati Härjapea jõe ääres asunud hospidalikompleksi [7]
Suurim sissevool Ülemiste järve on '''Pirita-Ülemiste kanal''' ehk Vaskjala-Ülemiste kanal. Järve toob vett ka magistraalkraaviks muudetud '''[[Kurna oja]]''' ehk Mõigu oja. Vett lisavad  mõningal määral ka põhjaallikad. <br>
Looduslikuks väljavooluks oli varem '''[[Härjapea jõgi]]''' (nimetatud ka Härjapea ojaks), tänapäeval toimub väljavool Tallinna veevarustussüsteemi kaudu ja liigvee ülevool Kadrioru suunas, endise [[Peetri kanal]]i kaudu. Järve veetase kõigub aasta jooksul 2 m ulatuses.
-->
-->


==Ülemiste Vanake==
==Juhkentali haigemaja lugu==
https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1/s/15075453
 
<!--  
<!--  
Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuv Ülemiste järv on olnud aldis päris mitmeid kordi all orus asuvat linna ohtlikult üle ujutama kui mitte just uputama. Ilmselt seetõttu on sündinud ka legend Ülemiste Vanakesest.
Search
Find creators and content
 
Show submenu for "Read" sectionRead
 
 
Show submenu for "Features" sectionFeatures


'''1708'''. aasta novembris murdis järv läbi kaitsemüürist ja liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.<br>
1758. aastal kippus järv aga kuivama. Siis arvati, et järv on kuskil leidnud maa-aluse äravoolukoha ja jookseb merre. Ometi osutus see kartus põhjendamatuks, sest järgmistel aastatel hakkas veetase taas tõusma.


'''1718'''. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.<br>
Show submenu for "Use Cases" sectionUse Cases
 
 
Show submenu for "Learn" sectionLearn
 
Pricing
Log in
Sign up
18 MINUTE READ
 
Juhkentali haigemaja lugu
Sõdur
from Sõdur 1/22
 
by Sõdur
 
 
 
 
 
 
 
Next Article
 
from Sõdur 1/22, page 52
 
Article from: Sõdur 1/22
Brandenburglaste dessant Saare...
Territooriumil, kus praegu tegutseb kaitseväe peastaap, paiknes juba 17. sajandi keskel Juhkentali suvemõis, 18. sajandi lõpust aga mereväehospital, hilisem Tallinna kohalik laatsaret, 1918. aastast 1. sõjaväe haigemaja, 1927. aastast sõjaväe keskhaigemaja, nõukogude ajal sõjaväe 13. haigla.
 
Autor: Heiki Suurkask peatoimetaja
 
Juhkentali piirkond meenutas 19. sajandi lõpus rohkem kõrbe, luidete vahel tuiskava liivaga, millest nime saanud nii Aafrika (praegu Võistluse) kui ka Liivalaia ja Liivamäe tänavad, nagu ka Liiva kasarm (praegune kortermaja Võistluse 8) ja Aafrika kasarm (praegu remonti ootav Filtri tee 3/5). Rohelust pakkus Härjapea jõeorg, millel keskajast alates tegevust alustanud vähemalt seitse veskit. Just sellel jõel 1650. a paberiveski (praeguse Masina tänava värava esisel) käima pannud lüübeklane Lorenz Jauch rajas ka suvemõisa, mille kahekorruseline häärber paiknes veidi kaugemal üle jõe, võimalik, et künkal, kus hiljem paiknes apteek, kuigi ei saa välistada ka praeguse NFIU maja asukohta. Jauchi nime järgi sai nime ka terve linnaosa Jauchenthal, hilisem Juhkental, nii nagu ka tema mõisani viinud lai liivatee, mis eri aegadel Liivalaia, Suur-Juhkentali või lihtsalt Juhkentali, mingil ajal ka ühe kommunisti (Viktor Kingissepa) nime kandnud.
 
Pankrotistunud Jauchi varandus käis küll käest kätte, kuni lõpuks
 
 
1771. aastal rajati Härjapea jõekäärdu sama mõisa territooriumile mereväehospital. Eri aegadel on samad hooned kandnud aadressi Suur-Juhkentali 52, Liivalaia (või Kingissepa) 110 või Juhkentali 58.
 
Mereväehospital
Teatavasti kapituleerus Tallinn Venemaa vägedele 1710. aastal. Peeter I tahtel pidi Tallinnast saama võimas sõjasadam ja mereväe kohalolek Tallinnas kasvas järsult. Siia tuli rajada ka mereväehospital, mis püstitati 1715. a nüüdse Ida-Tallinna keskhaigla territooriumile praegusel Ravi tänaval. 1716. aastal oli selles haigemajas ravil 280 mere- ja 126 maaväelast, 1723. aastal näiteks 57 madrust, 19 maaväelast ja 30 admiraliteedi töötajat. Samal aastal rajati ka mereväehospitali apteek ja esimeseks apteekriks sai Albert Wultmann.
 
21. mail 1771 kuulutati välja vähempakkumine uue haiglakompleksi rajamiseks ja 1772. aastal koliti sisse Juhkentali suvemõisa territooriumile rajatud linnakusse. Vajadus uute ruumide järele oli kisendav, sest just 1772. aastal veeti Tallinna ka haavatuid Türgi sõja rinnetelt. Veel keerulisem olukord oli 1788. aastal, kui 400-kohalisse haiglasse tuli rootslastega peetud merelahingu ja samal ajal möllanud kooleraepideemia tõttu suruda korraga ligi 2000 haiget. 1803. aasta kaardilt võime oletada, et mereväehaigla peahoone ehitati tõenäoliselt nüüdse NFIU maja kohale, alles 1827. aastal ehitati kaheosaline puidust peahoone praegusele kohale, mille lammutamise järel 1925. aastal Eesti riigi tellimusel valmis praegune peahoone.
 
Mereväehospital rajati võimsa kompleksina. Juba 1803. aasta kaardil võib lugeda kokku ligi 30 hoonet, misjuures on alust arvata, et apteek on paigutatud varem olemas olnud (ilmselt just Jauchi mõisa) hoonete kompleksi. Millal mõis maha lammutati,
 
Mereväehospital rajati võimsa kompleksina. Juba 1803. aasta kaardil võib lugeda kokku ligi 30 hoonet.
 
 
Mereväehospitali plaan u 1800. aastast. Foto: Tallinna linnamuuseum
 
pole päriselt selge, suurem ümberehitamine on mereväehaigla alal käinud ka 1860ndatel ja 1890ndatel.
 
Mahukaim barakk tehti suguhaigetele praeguse küberväejuhatuse harjutusväljaku kohal (mis küll 1865 anti priihospitalile üle ja töötas Tallinna vanadekoduna kuni lammutamiseni 1936. aastal).
 
Majanduslikud segadused viisid 1804. aastal peaarst Justus Samuel Waltheri vallandamiseni, kuigi mees mõisteti hiljem siiski õigeks. Hospitalis tehti paraku ka inimkatseid alamväelaste peal: näiteks Riia palsami ehk kuntsenpalsami surrogaadi ja nn Schiffhauseni plaastri katsetused 1790. ja 1792. aastal põhjustasid palju füüsilisi piinu.
 
Kestis ka ruumipuudus, kuna haiglasse tuli mahutada 19. sajandi alguses kohati 750 patsienti, ligi kolmandik neist suguhaigeid. 1807. aastal on tehtud kava ka uue mereväehospitali ehitamiseks sadama piirkonda, paraku sellest ideest asja ei saanud.
 
Mereväele oli ehitatud 18. sajandi lõpus ka nn Uuslinna (sks Neustadt; vn Новогородок) linnak Lasnamäe alumise majaka ümber, mis aga oli
 
 
 
Sõjaväehospitali peahoone 20. sajandi algusest, hoone lammutati 1923. Foto: sõjaväehospitali pildialbum
 
nii viletsasti ehitatud, et rõskusest lagunes ja juba ligemale 40 aastat hiljem maha tuli lammutada. Vaid üks hoone (peavahihoone Valge tn 6a) on teadaolevalt veel alles. Kuni 7000 meest mahutanud niiske ja külma linnaku ebatervislikud olud pidid ilmselgelt pakkuma ka rohkelt tööd mereväehaiglale.
 
Sõjaväehospital ja laatsaret
Juba 1730 oli mereväehaigla kõrvale Tiigiveski paisjärve kaldale rajatud maaväehospital, ühekorruselistes puidust barakkides, kus vähemalt 1758. aasta seisuga oli korraga 900 haiget. 1800. aastal teenindas seal doktor Domenico Spediccati kõrval haigeid veel kaks arsti, kaks alamarsti, üks proviisor ja 23 õpilast. Mereväehaigla senistesse hoonetesse kolis aga 1786. aastal juba priihospital, nüüdse Ida-Tallinna keskhaigla eelkäija. 1827. aastal tegi haigemaju külastanud keiser Nikolai I aga otsuse mereväe- ja maaväehospitalid liita ühiseks sõjaväehospitaliks, mis tähendas maaväelaste ülekolimist Juhkentali haiglasse ja et senistesse barakkidesse Tiigiveski paisjärve ääres paigutati kantonistid (juudi päritoluga eluaegsed sõdurid). Hiljem anti ka need hooned priihospitalile.
 
Militärhospital Joachimsthali aladel oli 1819–1827 rajatud hulk uusi hooneid, suur kaheosaline peahoone valmis 1827, nagu ka kaks avarat barakki, kahekorruseline köök-leivamaja-kaljakoda ja proviandiladu koos jää- ja piimakeldritega, kahekorruseline saun-pesukoda, vahtkonnamaja koos arestikambriga. Olemas oli kuur tulekustutusvahendite jaoks ja toimis ka algeline veevärk. Olid olemas kasvuhooned ja juurviljaaiad. Köögi (praeguse pääslahoone) hoonete kompleks sai valmis 1828. aastal naabrusse rajatud pesukojaga koos rullikuuri ja kuivatuspööninguga.
 
Küsimärgiks on 1830. aastal eraldi kroonuhaigla ehitamine (praegu Tartu mnt 85), mis kiiresti kubermanguvanglaks ümber tehti, sest ilmselt puudus sellise haigla järele vajadus. Ka olid Juhkentali apteegi laod nüüd täidetud korraga kahe apteegi varustusega, mis alles kuus aastat hiljem oli võimalik maha kanda. Sõjaväehospital mahutas 400–600 haiget. 1843. aasta Tallinna aadressiraamatus on Juh-
 
Pilt gravüürist 1728. aasta EestiMaRahwa Koddo ning KirkoRamatust. Kunstnik on istunud ilmselt praeguse Filtri tee bussipeatuse kohal. Jauchenthali mõisa ette sõidab tõld. Foto: Eerik-Niiles Kross
 
kentali haigemaja ülemarstiks dr von Beyer, apteekriks hr Bagrinoffsky.
 
Haigemaja surnukuur põles maha 1840. aastal ja asemele rajati kivist «anatoomiline majake,» mis omakorda läks lammutamisele 1930ndatel. Seejärel täitis surnukuuri ülesandeid lahkamiskamber, mis praeguseni säilinud.
 
Mereväehaigla juurde kuulus ka õigeusu kirik, mis 1803. aasta kaardil paiknes praeguse keskmise tiigi (tollal veel oja) kaldal, aastail 1842–1894 aga nüüdses NFIU hoones. Naabrusse oli 1775. aastal avatud õigeusu surnuaed (mille tagumisse otsa maeti koolerahaigeid), hiljem ka luterlik ning muhameedlik surnuaed ja 1887. a praegune kaitseväe kalmistu. Õigeusu kirik asendati peagi kabeliga kaitseväe kalmistul.
 
1860ndatel aastatel ehitati paljud senised hooned ümber. Näiteks senine apteek ehitati ümber kasarmuks ja kõrvale rajati uus apteek. Voodikohtade arv oli kasvanud juba 550-le, aga haigete arv kahanes 1860ndatel 167le, ka arstide ja velskrite arvu hakati järjest vähendama. Kuna 1857. aastal oli Tallinn kustutatud kindluste nimestikust, ei olnud enam suure sõjaväehaigla järele ametlikku vajadust. 1869. aastal Tallinna sõjaväehospital likvideeriti. Loodi hoopis 75 voodikohaga Tallinna kohalik laatsaret, aga see vajas peaaegu kohe laiendamist. 1893. a Tallinna aadressiraamatust saame teada, et Juhkentali haigemajas (Revali kohalik laatsaret) on 200 voodikohta, 1891. aasta peale kokku on seal olnud 3055 haiget, kellest 35 surid.
 
Esimese maailmasõja puhkemine sundis sõjaväehospitali(de) tegevust taastama. 1914. a ehitati ka Juhkentali linnaku raudtee poolses servas juurde saadud maatükile kaks suuremat barakki haavatutele, hiljem rajati ka kitsarööpmeline raudteeharu sealse küttepuude platsi juurde.
 
1915. aastal oli sõjaväel Tallinnas mitu haiglat: mereväe (uus) haigemaja Simeoni tn 8, Oneega polgu haigemaja Patarei kasarmus ja sõjaväelaatsaret Suur-Juhkentali 52.
 
Sõjaväehaigla röntgenikabinet ja selle meeskond 1920ndatel.
 
 
Pesumaja pesumasinad 1938. aastal. Laboratooriumi sisseseade. See hooneosa lammutati 1930ndatel.
 
 
 
Tallinna sõjaväe haigemaja isikkoosseis 1926. aasta fotol.
 
 
Operatsioonituba sõjaväehaiglas.
 
 
Lahkamiskambri sisemus on vajanud remonti. Fotod: Rahvusarhiiv
 
1915. aastal oli sõjaväel Tallinnas mitu haiglat: mereväe (uus) haigemaja Simeoni tn 8, Oneega polgu haigemaja Patarei kasarmus, sõjaväelaatsaret Suur-Juhkentali 52. Viimases oli vanemarstiks P. Bulõtšev. Mõned allikad räägivad ka Dvinski polgu ja hiljem 1. Eesti polgu haiglast, ilmselt siiski mõeldes sama Juhkentali haiglat.
 
Oma riik
1917. aasta lõpus on Juhkentali haigla kompleks nähtavasti koos Dvinski polgu kasarmutega 1. Eesti polgu käes, mille vanemarstid olid Harry Rütman ja Eduard Lukk. Kuidas võimude korduv vahetus aastail 1917 ja 1918 välja nägi, pole päris selge, aga hiljem on mõnedel haiglakompleksi hoonetel tulnud remontida ka jälgi tulevahetusest.
 
Sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülema volitusel võttis ülemarstiks määratud Gustav Reimann sakslastelt 21. novembril 1918 Tallinna sõjaväe haigemaja üle, samast päevast sai majanduse ülemaks Voldemar Kallas. Puudus oli kõigest ja vargad käisid sees, Saksa ajal oli pestud ka voodiriideid ilma seebita ja nüüd tulid kõik ebamäärase värvusega linadki välja vahetada.
 
Vabadussõja algus pani aga löögi alla kogu tervishoiusüsteemi. Esimene uus sõdur haigemajasse võeti vastu 1918. a 25. novembril. 7. detsembril oli Juhkentali haiglas 87 haiget, 11. detsembril 128.
 
Kui saabus esimene rong haavatutega rindelt ööl vastu 13. detsembrit 1918, polnud haigla nende vastuvõtuks valmis ja haavatud pidid tund aega ootama, enne kui nendega keegi üldse tegelema hakkas. Selle eest ülemarst Reimann ja valves olnud arst Jaan Hanson said vastavalt märkuse ja noomituse. 1918. aasta novembris-detsembris olid sõjaväe haigemajas sugu- ja nahahaiguste jaoskonna arstiks Jaan Piiskop; sisemiste ja silmahaiguste jaoskonna arstiks Jaan Hanson; sisemiste ja külgehakkavate haigete jaoskonna arstiks Konstantin Lellep, detsembrist ka Oskar Liik; haavatud ja põrutatud haigete jaoskonna asearstiks Johannes Perker. Lisaks kaks arsti abi, kaks apteekrit, viis halastajaõde ja majanduse ülem oma abiga – seega 17 inimest.
 
Ülemuse käsu mittetäitmine
«Läinud aasta 16. detsembri õhtul tegi Tallinna sõjaväe haigemaja apteegi ladu ülem meeskonna eluruumides harilikku õhtust ülewaatust. Ühes woodis, kus magas sõdur Johannes T., leidis ta viimase seltsis magamast riieteta naisterahwa.
 
Et võõraste sissetoomine sõdurite eluruumidesse keelatud oli, käskis laduülem T. üles tõusta ja naisterahwast ära saata. T. seda käsku ei täitnud ja jäi lamama, sealjuures öeldes, st tema magab õega ja ülemusel pole õigust teda segada. Kui ülem kategooriliselt käsu täitmist nõudis ja ähwarduseks varnast vöörihma wõttis, kargas T. üles ja haaras temal rinnust kinni.
 
Sõdur T. anti vastuhakkamise ja ülemusele kallaletungimise pärast sõjaringkonnakohtu alla. Kohus mõistis ta 1 ja 1/2 aastaks distsiplinaarkompaniisse.» Päewaleht, 20. juulil 1924
 
Uus sõjawäe haigemaja awatud
«Eile kell 1 päewal awati pidulikult Tallinna sõjawäe haigemaja. Pidulikust aktusest võtsid osa riigiwanem, riigikogu esimees, sõja-, sise- ja wälisminister. /…/
 
Kindral Soots tähendas: Wabariigi algusel võttis sõjaministeerium Wene pärandusena sõjawäe haigemajad üle. Neid oli kokku 20. Kõik remonteerimata ja korratumas olekus. Raske oli wabadussõja ajal sõjawäe haigemaja töö. /… / Asjatundjad olid arvamisel, et see 150 a wanadune maja ühel heal päewal kokku variseb. Haigemaja plaani valmistas arhitekt Vladowsky. Haigemaja ehitamine anti firma Anderson ja Ko kätte, kes selle töö ka lõpule viis. /…/
 
Järgnes riigivanema (Jüri Jaakson – toim) terwitus, kelle ettepanekul ka hümni lauldi. Riigikogu nimel soowis õnne riigikogu esimees August Rei. /…/ Lõpuks oli haigemaja ruumides malestustahwli awamine, kuhu mängitud 10 arsti nimed, kes Eesti wabadussõjas oma kohuste täitmisel langenud.» Kaja, 13. detsembril 1925
 
 
Apteegi juhatajaks asus 22. novembril 1918 Johannes Kansvei (elas 1887–1978, hiljem eestistatud nimega Juhan Kalvo, oli 1918–1925 sõjaväehaigla apteegi, 1925–1940 sõjaväe keskapteegi juhataja, 1940. aastast kapten). Sõjaväehaigla apteegi juhatajaks Juhkentalis oli seejärel 1925–1934 kapten Hans Lesthal (elas 1880–1937), kes paraku 1934. aastal jäi pistisevõtuga vahele. 1932. aastal oli keskhaigemaja apteek ühendatud sõjaväe keskapteegiga, mis asus Vene tn 30. 1940. a novembris käskis okupatsioonivõim aga keskapteegil oma ladu Juhkentali linnakusse «tagasi kolida», enne kui selle tegevus üldse 1941. aastal juba Punaarmee vajaduste järgi ümber korraldati. 25. detsembril 1918 oli 1. sõjaväe haigemajas kokku 322 haiget, neist haavatuid ja põrutatuid 124, sisehaigustega 165 ning naha- ja suguhaigustega 33. Päewaleht võttis 28. veebruaril 1919 kokku, et haigemajast on kolme kuuga läbi käinud 3199 patsienti, neist 25. veebruaril oli sees veel 741. Surnud oli haigemajas kokku 42 sõdurit. Tohtrite arv oli kasvanud 16 peale, kellel abiks 15 velskrit, lisaks 24 halastajaõde ja veel poolsada sanitari või töömeest.
 
Haigemaja mainele tuli kahtlemata kasuks see, et 1. jaanuarist 1919 asus seal kirurg-konsultandina tööle varasem päästekomitee liige Konstantin Konik (elas 1873–1936). Vanemad arstid, kes mobilisatsiooni alla ei kuulunud, töötasid vabatahtlikena, kõige legendaarsem neist aprillis 1919 kirurg-konsultandina tööle asunud hilisem sanitaarkindralmajor Werner Zoege von Manteuffel (elas 1857–1926).
 
Nominaalselt arvestati, et haigla suudab vastu võtta kuni 450 haiget, lahingutegevuse hoogustudes sai ruum seega kohe otsa. 27. jaanuaril 1919 avati Koplis Tallinna 2. sõjaväe haigemaja (ülemarstiks Alfred Mõttus), mis vähendas Juhkentali haigla koormust. Pinge 1. haigemajas oli küll nii suur, et 42-aastane Reimann (elas 1876–1946) tuli südamerikke tõttu 5. veebruaril 1919 teenistuseks kõlbmatuks tunnistada ja mees leidis edasiseks rahulikuma ameti vangimajade peaarstina.
 
Sõjaväe keskhaigemaja
Juhkentalis sai 16. veebruaril 1919 peaarstiks Oskar Liik (elas 1886–1938, 1927. aastast sanitaarkolonel), kes juhtis Tallinna 1. sõjaväe haigemaja ehk 1927. aastast uue nimega sõjaväe keskhaigemaja kuni surmani
 
Keiserliku 23. jalaväediviisi kasarmute linnaosa Juhkental
Juhkentali regiooni kerkis 19. saj lõpus terve sõjaväerajatiste linnak (suurem ehitamine on lahti läinud 23. jalaväediviisi ületoomisel Soomest 1880ndatel):
 
Püssirohukelder (olemas kaardil juba 1803, lendas õhku 1918. a jaanuaris ja hiljem oli sidepataljoni sõduritel kombeks selle juures ühisfotosid tegemas käia. Varemed lammutati nõukogude ajal praeguse Kalevi staadioni ehituse ajal).
 
Linnale, täpsemini suurgildile kuulunud kasarmud Gildi 2 ja hiljem ka Gildi 4. 1920ndatel paiknes Gildi 4 hooneis 10. rügemendi kantselei, 1930ndatel kasutasid seda kaitseväe ühendatud õppeasutused.
 
Endine kroonu pagaritööstus, millest said enne 1884. aastat Punased kasarmud, Eesti ajal Suhkari, hiljem Mäekasarmud (nüüd rahvusvaheline kool, Juhkentali 18). 1920ndate alguses paiknes seal tankide kompanii, 1924–1928 sidepataljon, seejärel auto-tankirügement, pärast sõda Punaarmee 357. kaardiväe haubitsapolk.
 
Kroonulaatsareti jaoks on enne 1879. aastat rajatud hooned praeguse Filtri tee 12 linnaku aladel (praeguse harjutusväljaku ja autoremonditöökoja kohal asunud vana ja uue laatsareti hooned lammutati 1936. aastaks).
 
91. Dvinski (Dünaburgi)
polgu jaoks ehitatud hilisemad Ülemiste kasarmud Filtri tee 12. Hooned jäid tühjaks, kui 91. polk esimeses maailmasõjas Poola rindele marsitati, 1917. aastal paiknesid seal Eesti rahvusväeosad, 1920ndatel kaitseväe ühendatud õppeasutuste allohvitseride pataljon, 1928 kolis sinna sidepataljon. Pärast sõda paiknesid seal nähtavasti Punaarmee 218. üksik-sidepataljon, õhutõrjedivisjon ning autorood. 1994. aastani 14. õhukaitsediviisi staap. Lisaks kuulusid 91. polgule ka magasiaidad Magasini tänaval. 1884. aastaks on kerkinud nn Barklai või Uued kasarmud, eestiaegse nimega Liiva kasarmud (Roosi 9, praegu Võistluse 8). Neid kasutas auto-tankirügement, pärast teist maailmasõda olid Aafrika tn kasarmutes punase 483. kaardiväe kahuripolk ja tankitõrjedivisjon. 1884. aasta kaardil leiame kasarmud ka Lutri-Vaestekooli tn, viimatise aadressiga Lastekooli 31 (Eesti kaitsevägi loobus neist juba 1920ndatel, politseikasarmutena tuntud hooned lammutati 2020).
 
Hiljemalt 1913. aastaks valmisid Aafrika kasarmud (Aafrika tn 41, praegu Filtri tee 1 ja 3 hooned). 1920ndatel paiknes seal 10. rügemendi (vahipataljoni) kasarm, Saksa ajal sõjavangide laager, nõukogude ajal Tallinna Polütehnilise Instituudi (praeguse TalTechi) sõjaline kateeder. 1915. aasta seisuga asus 18. armeekorpuse 23. jalaväediviisi staap (ülem kinltn Stepan Voronin) aadressil Suur-Tartu mnt 61. 89. Belomorski polgu kantselei asus Karjavärava 18; 90. Oneega polgu kantselei Harju tn 48; 91. Dvinski polgu kantselei aga Suur-Tartu mnt 64. Kõik need polgud paisati 1914–1915 Poola rindele ja sealt enam ei naasnud.
 
 
Sidepataljon 1930ndatel marssimas Ülemiste kasarmusse, taamal Liiva kasarmud. Foto: sõjamuuseum
 
 
Vennad Parikased on käinud pildistamas haigeid sõjaväehospitalis 1919. aastal.
 
 
Sõjaväehospitali juurviljaaed, taustal 10. rügemendi, hilisema vahipataljoni kasarm.
 
 
Kindral Ernst Põdderi matuserongkäik haigla juurest 1932. a kaitseväe kalmistule.
 
 
Männiku plahvatusohvrite kirstupanek 1936. a ilmselt surnukambri tagusel platsil. Fotod muis.ee ja rahvusarhiiv 23. juulil 1938. Tema kanda jäi seega nii ränk töökoormus vabadussõja ajal kui ka uue haigemaja ehitamine aastail 1923–1925.
 
Järgmine ülemarst 1938–1939 sanitaarkolonel Anton Stamm (elas 1884–1944) lahkus 1939. aasta sügisel Saksamaale. Viimane ülemarst enne Nõukogude okupatsiooni 1939–1940 oli sanitaarkolonelleitnant Aleksander Eduard Taumi (elas 1892–1961). 1827. aastaks valminud haigla kaks põhihoonet lammutati maha 1923. aastal. Kaks aastat hiljem, 30. oktoobril 1925 sai arhitekt Aleksander Vladovski (elas 1876–1950) anda kapten Oskar Pulstile üle juba uue haigemaja, paekivist vundamendile rajatud telliskivist ja mansardkorrusega hoone 200 ruumiga. Põhja poolt vaadates oli hoone nelja-, lõuna poolt kahekorruseline. Hoone pidi mahutama 360 haiget ja mansardkorruse korterites veel 45 elanikku.
 
1920. aasta 11. veebruaril tuli haigemajas ravida esimese Helsingist saabunud postilennuki De Havilland DH.9 Lasnamäel alla kukkunud pilooti Nikolai Veelmanni, kes jäi ellu, ning tõsisematest vigastustest pääses ka samas lennukis viibinud hilisem maratoni olümpiahõbe Jüri Lossmann. 1924. aasta enamlaste riigipöördekatses jõudsid punased rünnata küll sidepataljoni ning auto-tankirügemendi kasarmuid Suur-Juhkentali ja Aafrika tänaval, aga Juhkentali haigemajja toimetati nähtavasti haavatuid. 1930. aastal suri Juhkentalis kindralmajor Johan Unt, keda oli Kreutzwaldi tänaval selga tulistatud. 1932. aastal suri samas haiglas kindralmajor Ernst Põdder, kelle jalgade gangreeni enam ravida ei õnnestunud. Raske hetk oli pärast Männiku plahvatust 1936. aastal, mil tuli haigemaja õuel kirstu panna korraga 60 hukkunut.
 
Haigemaja mainele tuli kasuks, et 1. jaanuarist 1919 asus seal kirurg-konsultandina tööle varasem päästekomitee liige Konstantin Konik.
Ei saadud ka ilma skandaalideta. Pikemat aega kestnud kohtuasja tulemusel mõisteti haigemaja endine laekur Erwin Braunschweig ja majandusjuht Voldemar Silbermann 1929. aastal raha kõrvale toimetamises süüdi, kuid ülemarst Liik ja teised süüalused mõisteti õigeks.
 
«Söjawäe haigemajas rawitakse maksuliselt nii ametasutiste haigeid kui ka eraisikuid. Eraisikutelt nõutakse rawimistasu rawimise arwatawa kestwuse ulatuses ette, kuna haige lahkudes tehakse löpuarwe. Haigemajas walitses erahaigete rawitasu arwestamises kord, mis wõimaldas laekuril ltn Braunschweigil haigemajale makstud summasid jätta raamatutesse kandmata ja raha omandada,» kirjutas Päewaleht 20. septembril 1929.
 
Siiani püsti
Hooneid Juhkentali kompleksis on lammutatud ja juurde ehitatud, kuid tervikpilti kõikidest hoonetest Eesti allikate põhjal isegi ei saa. Siin artikli juurde koostatud kaardile on märgitud peale hooned ja nende funktsioon peamiselt 1910. ja 1923. aasta andmete põhjal.
 
Mitut 1770ndate aastate hoonet asus lammutama ja ümber ehitama juba Eesti riik 1920ndatel ja 1930ndatel aastatel. 1931. aastal ehitati ka uus hoone XXII-36 Filtri teelt praegusesse KV peastaabi pääslasse kulgeva tee äärde, kuhu paigutati kaitseväe orkester, aga ka see on nüüdseks lammutatud. 1939. aastal valmis haiglale garaaž, kuid ka seda pole enam alles. Samuti on pärast 1994. aastat lammutatud nõukogude ajal Filtri tee äärde kerkinud garaažid, nagu ka 1990ndatel vana ja uue ühiselamu ülesandeid täitnud endise apteegi abihooned kollase maja taga ja punase maja vastas.
 
Juba enne 1803. aastat on rajatud praeguseni püsti seisev Tallinna garnisoni punastest tellistest saun (eestiaegse tähistusega XXIII-9) Filtri tee 12 territooriumil ja 1771. aasta paiku valminud laudvoodriga arstide elamu, eestiaegne haigemaja kantselei (XXII-48) praeguse peastaabi hoone kõrval. Peastaabi hoone ise (XXII-3) valmis 1925.
 
19. sajandist pärinevad korduvalt ümber ehitatud endine õigeusu kirik, praegune NFIU hoone (XXII-9) ja ümberehitatud kunagine karauli (s.o vahtkonna) hoone (XXII-10), selle
 
Filtri tee üle raudtee filterveevärgi juurde on nime saanud 1930. aastal. Järvevana tee avati alles 1959.
 
Kunagised hooned Tallinna sõjaväehaigla territooriumil
Kalevi keskstaadion
 
Võistluse
Barklai, hilisemad Liiva kasarmud, 1930ndatel auto-tankirügement
 
Filtri tee
olemasolevad hooned
 
lammutatud hooned
 
1 Väravavahi maja, lammutatud 3 Haigemaja peahoone ehitati 1925 (1910 selle kohal kaks hoonet: pealaatsaret ja apteegiosakond, valminud 1827, lammutati 1923) 6 Tall ja kõrvalruumid, lammutatud 9 Haigemaja 4. ja 6. jsk (1842–1894 õigeusu kirik), säilinud 10Sisehaiguste 5. jaoskond ja laboratoorium (1910 karauli maja), säilinud ümberehitatuna 11Töökodade ja ladude hoone, lammutatud 13 Siselinna Meeskonna maja (1910 barakk nr 3 ehk riietumismaja), ehitatud 1824, kalmistu lammutati 1940 14Pärast 1910 lammutatud endine tall 15Pärast 1910 lammutatud endine hobuste maja, kohale ehitati surnukuur ja lahkamiskamber, mis on säilinud 16Nakkusjaoskond (barakk nr 4, rajatud 1914), lammutatud 17Meeskonna hoone (barakk nr 7, rajatud 1914), lammutatud 19Kasvuhoone, lammutati 1932 20Kelder, lammutati 1937 21Elukorterite hoone, lammutatud 23Keskapteegi ladu (1910 pagaritöökoda), lammutatud 24Keskapteegi kantselei ja töökoda (1860ndatest kasarm, tõenäoliselt kunagise Juhkentali mõisa kohal) 25Keskapteegi ladu (1910 riiete
 
Kaitseväe maja), lammutatud 26 kalmistu Keskapteegi ladu (1910 hobuste maja), säilinud 27Keskapteegi ladu (1910 vooriladu), lammutatud
 
Toonela tee
Filtri tee
Vana laatsareti hoone (1865 Tallinna vanadekodu, lammutati 1936)
 
Laatsareti hoone, asemele ehitati 1938 autoremonditöökoda
 
91. Dvinski (Dünaburgi) polgu Ülemiste kasarmud ja peavahi hoone, 1928–1940 sidepataljon Tall, osaliselt säilinud
 
Filtri tee
Garnisoni saun, säilinud
 
Filtri tee
Juhkentali
Bussijaam
 
TALLINN
Aafrika kasarmud, 1930ndatel vahipataljon
 
48 1
Masina
37 38
40
41 42 45
34 31 46
 
3
44
13
20
21 14 11
15 9
10 6
30
19 16
25 24 23
17
Peterburi tee
28Gaasikamber (1910 sepikoda), lammutatud 29Eetrikelder (1910 proviandikelder), lammutatud 30Arstimite ja arstiriistade jaoskond (1910 oli selle kohal veel käsitöölise maja), säilinud 31Elukorterite hoone (1910 ülemarsti korter), säilinud 34Retseptuuri jaoskond (valminud pärast 1910), lammutatud 36Tagavarajaoskond ja orkestriruum (valminud 1931), lammutatud 37Pesumaja hoone, lammutatud 38Pesuköök, sepikoda ja eluruum, lammutati 1940 40Ühisköök, säilinud 41Liha ja jääkelder, lammutatud 42Piimakelder, säilinud 44Vana surnukuur (1910 haigemaja kabel), lammutati 1938 45Sõduripood (1910 teenijate ja õdede korterid), valminud 1770, lammutati 1940 46Haigemaja varaladu (1910 riietumismaja), lammutati 1936 48Haigemaja kantselei (1910 ohvitseride maja), säilinud
 
Järvevana tee
taga nagu ka nüüd pääslahoone ülesandeid täitev endine ühisköök (XXII40). Säilinud on ka lahkamiskambri hoone (XXII-15) ja endine piimakelder (XXII-42).
 
Ülemarsti ametikorteriks rajatud kollane maja (XXII-31) esineb esimest korda 1910. aasta kaardil. Punane telliskivimaja (XXII-30) selle kõrval rajati varasema töökojahoone asemele samal perioodil nagu ka esialgu hobuste majaks rajatud ja aastaid apteegi laona kasutatud praegune strateegilise kommunikatsiooni keskuse maja (XXII-26).
 
Filtri tee
1925. aastal ilmusid allohvitseride kooli (hilisema sidepataljoni) juurde Ülemiste kasarmutes Tallinna linnavalitsuse töölised, kes tahtsid hakata rajama teed rajatava veepuhastusjaama juurde otse kasarmute eest läbi, mida muidugi kaitsevägi kuuldagi ei tahtnud. Otsus praeguse Filtri tee rajamiseks sobivamasse kohta, Ülemiste kasarmute ja haigemaja vahelisse «kuristikku» tehti lõpuks vabariigi valitsuse otsusel. Filtri tee üle raudtee filterveevärgi juurde on nime saanud 1930. aastal. Järvevana tee avati alles 1959.
 
9. märtsil 1944 Tallinna pommitamise järel on Juhkentali haigemaja nimetatud tugevalt purustatuks, kuigi hoone fassaadil võrreldes sõjaeelsete piltidega suuri remontimise märke silma ei hakka. Ka Jaan Otsa koostatud kaardil on näha, et pommirünnaku alla on jäänud pigem haigemaja esine park. 1994. aastal andsid lahkuvad Vene sõdurid Eesti kaitsejõududele üle Juhkentalis töötanud ja täisvarustuses 13. haigla, mis seisis seejärel aastaid tühjana ja paraku ei suudetud vältida, et vargad üle müüri haiglat rüüstama pääsesid. 1997. aastal tunnistati kultuuriministri määrusega kultuurimälestiseks kolm objekti sellel territooriumil: Juhkentali sõjaväehospitali park ja tiikide süsteem, sõjaväehospitali peahoone ja sõjaväehospitali arstide elamu.
 
Endise haiglahoone ulatuslik restaureerimine toimus aastatel 2000–2001, kui hoone läks kaitsejõudude peastaabi kasutusse. Mitu veel püsinud haigemaja kompleksi hoonet ja ka nõukogudeaegsed juurdeehitised lammutati. Seni Narva maanteel ja veel mitmes kohas laiali paiknenud kaitsejõudude peastaap kolis praegusesse hoonesse 2001. aasta lõpus. Aastast 2009 on selle ametlik nimetus Kaitseväe peastaap.
 
1997. tunnistati mälestiseks Juhkentali sõjaväehospitali park, tiikide süsteem, peahoone ja arstide elamu.
 
 
 
 
 
 
 
More articles from this publication:
 
from Sõdur 1/22, page 52
 
Article from: Sõdur 1/22
Brandenburglaste dessant Saare...
from Sõdur 1/22, page 48
 
Article from: Sõdur 1/22
Lõbusaid meenutusi Kalevi pata...
from Sõdur 1/22, page 44
 
Article from: Sõdur 1/22
Keelenõu
from Sõdur 1/22, page 40
 
Article from: Sõdur 1/22
EML Sakala NATO 1. alalises mi...
from Sõdur 1/22, page 30
 
Article from: Sõdur 1/22
Kaitseministeeriumi asekantsle...
from Sõdur 1/22, page 34
 
Article from: Sõdur 1/22
Mis teeb ülemusest nutika ülem...
from Sõdur 1/22, page 26
 
Article from: Sõdur 1/22
Sõjalisest pettetegevusest
from Sõdur 1/22, page 6


'''1761'''. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.<br>
Article from: Sõdur 1/22
1783. ja sellele järgnevatel aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust. Pärast seda tõusis veetase kõrgele uuesti 1807. aastal. Järve madalamatele kallastele paigaldati liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.
Lühiuudised
from Sõdur 1/22, page 66


'''1867''' aasta kevad oli hiline, veel mai algul oli lumetuisku ja külma ning sula algas maikuu teisel poolel. Veepind Ülemiste järves tõusis iga päevaga. Kuberner ja linnavalitsus moodustasid komisjoni, mis pidi seisukorda uurima ning kaaluma vastuabinõusid. Sel ajal, kui komisjon järjekordsel koosolekul olukorra tõsidust arutas, murdis vesi Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. See õnnestus sulgeda, kuid järgmine läbimurre Tartu maantee kohalt oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune.
Article from: Sõdur 1/22
Uued raamatud


'''1879''' 5. juunil toimus läbimurre ning lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi. Kõneldi laste ja ühe mehe uppumisest, kuid ametlikku kinnitust sellele ei leitud. Suur uputus tõstis esile tõelised sangarid. Tuttelbergi-nimeline noormees päästis kümneid lapsi ja vanureid algul ratsahobusega ning hiljem paadiga. Sõjaväeosadest saadeti 150 meest läbimurdekohta kinni toppima, mis lõpuks ka visa tööga õnnestus. Seekordset üleujutust soosis asjaolu, et tollal rajati Tartu maantee kohal veevarustussüsteemi ning uue magistraaltorustiku jaoks kaevati kanalit, mis ulatus Ülemiste järvest Lasnamäe nõlvakuni.
This article is from:
Cover of "Sõdur 1/22"
Sõdur 1/22


Üleujutuse ohtu on olnud ka hiljem. Anton Uessoni andmeil tõusis 1923. aastal veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.
by Sõdur


Praegu Ülemiste järve vesi enam linna ei ohusta[viide?]. Viimati oli järve veetase ohtlikult kõrge 2004. aastal[5].
Issuu Inc.
Create once,
share everywhere.


Issuu turns PDFs and other files into interactive flipbooks and engaging content for every channel.




Aastatel '''1718, 1867 ja 1879''' oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.<br>
English


Folklooris on Ülemiste järv üsna tähtsal kohal. Muistendid leinavast Lindast ja Ülemiste Vanakesest on üldtuntud. On lugusid Ülemiste järve rändamisest, järve tekkimisest maa alla vajunud kiriku kohale jne.<br>
English
Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn - '''Linda kivi'''.<br>
Company
-->  
About us
Careers
Plans & Pricing
Press
Blog
Contact
Issuu Platform
Content Types
Features
Flipbook
Industries
Resources
Developers
Elite Customer Program
Publisher Directory
Redeem Code
TermsPrivacyDMCAAccessibility
-->


==Linda kivi==
<!--
===Ülemiste järve tekkimise lood===
Linda poolt nutetud pisaraist tekkinud Ülemiste järv Tallinna külje all.


Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas. Järve pindala on 9,6 km², sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste on Eestis pindalalt kolmas looduslik järv Peipsi ja Võrtsjärve järel (varem kolmas olnud Mullutu-Suurlaht on jagunenud väiksemateks osadeks).


==[[HP matk]]==


-->


https://weskiwiki.ee/index.php?title=HP_matk


==Viited/Välislingid==


https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing


https://drive.google.com/file/d/104sguLFswTsISKHTmMeKJ7BBgh1_Eq7J/view?usp=sharing


==Veerenni kanal==


==Lüüsihooned==


[[category:Järved]]
[[category:Järved]]
[[Category:HPJ]]
[[Category:HPJ]]
[[Category:Jõgi]]

Viimane redaktsioon: 8. november 2024, kell 20:14

Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.

Ülemiste järv

Järv Tallinna kaguserval.
Kaasaegne levinuim nimi on Ülemiste järv.
Teised nimed: Järveküla järv, Mõigu järv või Kuningajärv; harvem Paberijärv, sks Obersee.
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, mil järv kuulus Taani kuningale.
Alates 15. sajandi keskpaigast on järv Tallinna linna valduses.
Veekogu kood: VEE2005900.
Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest 36,5 m kõrgemal. Suuruselt 3. järv Eestis, veekogu pindala on umbes 944 ha (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus 3,3 m). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. [1]
Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes 8000 aastat tagasi) pinnakerke tulemusel merest eraldunud lahesopist. [2]

Ülemiste Vanake

Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuvale Ülemiste järvele on iseloomulik suur veetaseme kõikumine. Seetõttu on ajaloos olnud mitmeid kordi hetki, mil on tekkinud oht all orus asuvas linnas tõsiste üleujutuste tekkimiseks, kuid mitte just lausa linna täielikuks uputamiseks. Sellest ilmselt on sündinud ka legendid Ülemiste Vanakesest.
1708. aasta novembris murdis järv läbi liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.
1718. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.
1761. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.
1783. aastal aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust.
1807. aastal paigaldati järve madalamatele kallastele liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.
1867. aasta mai teise poole suur sulavesi tõstis järve vett niivõrd, et vesi uhtus Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. Järgmine läbimurre toimus varsti . Tartu maanteee kohalt peatselt toimunud uus läbimurre mis oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune.
1879. aasta 5. juunil toimus vee läbimurre Tartu maanteele uue veevarustussüsteemi ja magistraaltorustiku jaoks kaevatud süvendi kaudu. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi.
1923. aastal tõusis veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.

Linda kivi

Linda kivi ehk Lindakivi on suur kivi Ülemiste järve idakalda lähedal. Sisuliselt moodustavad Lindakivi neli kõrvuti asetsevat rabakivirahnu, milledest suurema ehk Linda kivi mõõtmed on 7,1 x 5,2 x 5,1m ja ümbermõõt=19,2m Linda kivi on kaitstav loodusmälestis. [3]

  • Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. [4]
  • Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis. [5]


Kanalid

Lüüsid

Härjapea jõe algusesse ehitatud lüüsid ja lüüsihooned kronoloogilises järjestuses

  • Ülemiste Kuningaveski lüüs (liigveelask)
  • Veerenni kanali lüüs ja lüüsimaja (Watterhaus, 1689)
  • Peetri kanali (Kadrioru kanali) lüüs koos lüüsimajaga
  • Paberivabriku leotustiikide lüüs
  • Tartu maantee veevarustuskanali lüüs
  • Tallinna Vesi veepuhastusjaama liigveelask

Härjapea kanal

Algselt looduslik jõgi, hiljem järk-järgult kanalisse suletud Härjapea oja.
Härjapea oli jõgi, mis voolas Ülemiste järvest läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.
Jõe lähteks võib pidada Ülemiste järve so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~ca 8 m/km, seega oli see suurima languga jõgi Eestis, ületades Piusa jõe langust 4 korda!

  • Looduslik jõesäng kanaliseeriti ja kaeti kattega esmalt lõik Ülemiste järvest kuni Ülemiste Kuningaveskini nn Veerenni kanali rajamise käigus.
  • Kanaliseeriti Juhkentali sõjaväelinnakus asunud jõe lõik.
  • EW ajal ehitati Härjapea jõe kollektor Tallinna kesklinnas jõe alamjooksule kuni sadamani.
  • 1950.ndatel viidi kanalisse Juhkentali ja Tiigiveski vaheline lõik.

Veerenni kanal

Ülemiste järv oma Härjape jõe väljavoolu kaudu teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba 14. sajandist alates nn Veerenni kanali kaudu.
1345. aasta 29. septembril sai Tallinna raad loa Taani kuningas Valdemar IV-lt Kuninga järvest, tänapäevase nimega Ülemiste järvest vee juhtimiseks linna-aladele läbi kuninga omandis olevate maade.
Härjapea jõe kõige ülemise veski (Ülemiste Kuningaveski) paisu juurest (nn tselluloosikombinaadi kirdenurgas) kaevati 4 km pikkune nn "veerenn" linna müürideni Harju värava juures. Sealt edasi juhiti vesi linna ümbritsevsse vallikraavi. Vallikraavi veetasemeid reguleeriti kolme veskiga: Harjuvärava veski, Karjavärava veski ja Viruvärava veski [6] [7]
Tollaste Tallinna rae arveraamatute järgi oli kanali rajamise eeltööde (u ~1396) ning Veerenni kanali ehituse tehniliseks juhatajaks Johannes Bonnynghof. Tema looditud ligi 4 km pikkune kanal oli oma aja hüdrotehniliseks suursaavutuseks. Äärmiselt täpsed nivelleerimistööd võimaldasid kanali trassi nii valida, et ehitamisel ei tekkinud lähtekoha ja kesklinna (Harjuvärava paistiigi) maapinna suurte kõrgusvahede tõttu kanali uhtumise ohtu. Sellest johtuski, et 1417. a. palus Riia ordumeister von Spanheim teda Riiga tööle, et aidata neid nivelleerimistöödel Daugava jõe vee juhtimisel linna vesiehitistesse.

Peetri kanal

Peetri kanal ka Peetri veejuhe või Kadrioru kanal või harvem Lasnamäe veekanal

Tartu mnt veevarustus-kanal

Paberivabriku veekanal

Veepuhastusjaama liigveelask

Ülemiste/Juhkentali veskikaskaad

Ülemiste Kuningaveski

Ülemiste Kuningaveski ka Ülemiste veski või Kuningaveski. Esimene veski Ülemiste väljavoolul. Tõenäoliselt oli veski rajatud 13. sajandi esimesel poolel. Veski asus Ülemiste mäe järsul nõlval.
Algul oli veski kuninga so Toompea linnuse komtuuri valduses ning töötas viljaveskina.
Kui Taani kuningas Waldemar IV andis 1345. a. Tallinna raele õiguse juhtida vett linna vallikraavidesse Härjapea jõestja rajada veskeid, siis oli tingimuseks, et ei kannataks riigile kuuluva Ülemiste veski veerežiim, vastasel juhul peab raad võtma veski oma valdusse. Põuastel aastatel oli järves vett vähe, veski töörežiim sai häiritud ning raad oli kohustatud 1349. aastal võtma selle oma valdusse. Komtuuri nõudel pidi raad tasuma igal aastal selle eest 20 marka tollases vääringus ning lubama seal komtuuril jahvatada tasuta Toompea vilja.
1689. aasta kaardil on veskit kujutatud kaksikveskina (Alte und Neue Mühle)
1768. aastani töötas veski viljaveskina, seejärel hakati seal tamme-, kuuse-ja pajukoori purustama (suruveskina või haamerveskina või kollerveskina) nahaparkimise otstarbeks.
1786. aastal seadistati veski ketrus- ja sukavabrikuks, kus vee jõul töötasid esimesed tekstiilitööstusmasinad Tallinnas.
1844. aastal anti veski rendile kaltsude purustamiseks.
1878. aastast tegutses seal villa- ja siidiketramise ning kudumise tööstus.
1902. aastal ehitati veski ümber sõjaväe kasarmuks.
1916. aastal müüdi ülemiste veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes selle vabrikuhoonete laiendamisel
1936. aastal lammutas.

Juhkentali ülemine veski

Ka Jauchi veski või Juhkentali veski , algselt Juhkentali paberiveski 1531. aastal ehitas turvissepp Wilm Platensleger Ülemiste veskist pisut allavoolu, linnalt renditud krundile vee jõul töötava katelsepa-veski ehk vasepaja.
1664. aastal, pärast tollase veskiomaniku surma, ostis selle Lorenz Jauch, kes oli Härjapea jõe äärde ehitanud endale suvemõisa Jauehenthali (millest tulenes hilisem eestipärasem piirkonna üldnimi Juhkental). Jauch ehitas vasepaja ruumidesse paheriveski (1689. a. kaardil Papir Mühl)
Paberit valmistati tol ajal kaltsudest; paberitoodang ei saanud olla väga suur, sest puudus küllaldane hulk kaltse (kaltsukogujaid oli vaid kaks). Veskiomanikud vaheldusid, neil tekkis paberi realiseerimisega raskusi. Põhjasõja mõjul majanduselu soikus. 29. septembril 1710 kapituleerus Tallinn Vene vägedele.
1713. aastal ehitati seisma jäänud paberiveski Tallinna rae korraldusel ümber kalelsepaveskiks-vasepajaks ja renditi katelseppade tsunftile.
1870. aastal muudeti veski villaveskiks, kus tegutses ketrus-, kudumis- ja kangavärvimistööstus. Mõnda aega töötas veski ka vanutusveskina sks walkmühle.
1916. aastal müüdi veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes seda kasutas mehaanikatöökojana.

Juhkentali alumine veski

Ka Seemisnahaveski
Juhkentali veskist natuke allavoolu ehitati uus paistiik ning sellele veski, kus pargiti väikeloomade nahku ning valmistati neist pehmet seemisnahka.
Veski esmane ehitusaeg ei ole teada.
1605. aasta 22. detsembri ürikutes on märgitud, ei seal tehti suuremaid ümberehitustöid.
1689. aasta kaardil on see veski märgitud vanutusveskina (Walkmühl).
Kõrvalharuna töötas ühel vesirattal vasepada. Veski tegutses 1866. aastani.
1906. aastal hakati veskit kasutama parketivabrikuna ning 1921. aastast on seal sepikoda ning garaazid.

Poolamäe/Keldrimäe veskikaskaad

Poolamäe veski

Poolamäe veski ehk Püssirohuveski või Vasepaja veski ka Uus Vasepada Juhkentali veskitest allavoolu järgmisena oli Härjapea jõel praeguse Staadioni tänava otsa kohal katelseppade ametile kuulunud vasepada.
Esimene viide sellest veskist on pärit 1675. aastast.
Ka 1689. aasta kaardil on see märgitud uue vasepajana (Neuer Kupfer hammer).
Võib arvata, et vasepada tegutses juba sajandeid varem, kuna vasest tarbeesemete (katlad, veenõud, kannud jm.) järele oli suur nõudmine.
Vasepada hävis Põhjasõjas. 1729. aastal taotles katelseppade amet raelt raha uue vasepaja ehitamiseks. Rae otsusel taastati linna kulul uus vasepada 1731. aastal Juhkentali paberiveski asemele.

Tiigiveski

Tiigiveski ehk Tallinna Tiigiveski või Tiigiveski Tallinnas. Varem Nunnade veski või Piiskopi veski. Tehnoloogiatüübilt suruvanutusveski. Suurema veelangu kohas paiknes veski, mida tunti Tiigiveski nime all. See oli kuulunud algselt Mihkli nunnakloostrile, kes selle 1354. aastal müüs Tallinna linnale. Linn rentis veski edasi viljaveskina. 1689. a kaardil on veski märgitud/tähistatud vana vaseveskina (Alter Kupffer hammer). 17. sajandil läks veski eravaldusse ning seadistati valgenaha parkalite nahamuljumlse või seemisnahaveskiks. 1716. aastal rajas Admiraliteet sinna saeveski ja 1729. aastal rajati sinna veel erivesirattaga jahuveski. Mõlemad veskid olid oma asukoha tõttu nende omanikele tulutoovad, ega muidu poleks olnud võimalik nende püsimine 160 aastat. Seoses tööstuse arenguga Tallinnas ostis kaupmees E. Johanson 1887. aastal Tiigiveski hooned endale ja kasutas neid kaltsude purustamiseks oma uue paberivabriku vajaduseks. Taimestiku vohamise tõttu täis kasvama hakanud paistiik täideti 1913. aastal „Estonia" teatrihoone ehitusel väljakaevatud pinnasega, tiigi kohale rajati linnavolikogu otsusel park ja puukool.

Jaaniveski/Seegiveski veskikaskaad

Jaani-Seegi jahuveski

Jaaniveski ehk Seegi veski või Jaani seegi veski. sks k St. Johannes Mühle või Johannis Mühl 1689. Jaaniveski on üks vanimaid veskeid Tallinna linnasarase piirides, mis rajati juba 13. sajandi esimesel poolel (esmaselt mainitud ürikutes 1237. a.).
Algselt kuulus viljaveskina Johannese hospidalile (rahvapäraselt Jaani seegile), kus hooldati ja raviti pidalitõbiseid.
Varem oli veskihoone puust, kuid 1408. aastal ehitati kivihooneks. Veskihoone on paaril korral täielikult maha põlenud; viimati taastati veskit 1756. aastal. Viljaveski töötas kuni 1886. aastani, mil B. Johanson rajas sinna paberivabriku. 1898. aastal ehitati veskihoonele teine korrus peale ja sellisena püsib see tänaseni (1990 ?).

Jaani-Seegi valtsveski

Ka Jaani-Seegi suruveski või Jaani-Nahaveski.

Veski asus Jaaniveski lähedal, Härjapea jõe peaharul.
1431. aaslal rajas linn sinna püssirohuveski, 1684. aastal saeveski, 1687. aastal nahaveski (nahavabriku).
1866. aastal veski likvideeriti, vabanenud ruumidesse ehitati Tallinna esimene mehaaniline leivavabrik,
1886. aastal sai aga Jaaniveski omandanud H. Johanson sellegi veskiala oma paberivabriku tarbeks.

Jaani-Seegi saeveski

Jaaniveskist pisut allpool, kohas kus Härjapea harud taas ühinesid, asus viimane Härjapea vee jõul töötav veski. See töötas algul saeveskina (1686. a kaardil) ja hiljem ka viljaveskina. Millalgi läks see veski Tallinna kingseppade ameti omandusse, kes seal rajas parkalitöökoja ja suruveski parkkoore purustamiseks ning pargitud nahkade töötlemiseks. Veski hävis Põhjasõja ajal. 1712. aastal taastati seal nahaparkali töökoda ning 1783. aastal rajati sellegi veski asemele nahamanufak- tuur. 1921. aastal moodustati Nahatõöstuse Aktsiaselts "Union", mis 1940. aastal nimetati "Kommunaariks".

Juhkentali mõis

https://www.juhkentali-keldrimae.eu/asum/harjapea-veskid-juhkentali-piirkonnas


Juhkentali haigemaja lugu

https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1/s/15075453



HP matk

https://weskiwiki.ee/index.php?title=HP_matk

Viited/Välislingid

https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing

https://drive.google.com/file/d/104sguLFswTsISKHTmMeKJ7BBgh1_Eq7J/view?usp=sharing

  1. ↑ Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019
  2. ↑ Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.
  3. ↑ Info: https://et.wikipedia.org
  4. ↑ (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)
  5. ↑ (ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935).)
  6. ↑ "Tallinn (Reval).Keskaegsed kindlustused." Rein Zobel , Eesti Kunstiakadeemia 2011.
  7. ↑ http://www.rahvaraamat.ee/p/tallinn-reval-keskaegsed-kindlustused/34656/et?isbn=9789949467129
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Tallinna_tööstuse_häll&oldid=23046"