Tallinna tööstuse häll: erinevus redaktsioonide vahel
 
(ei näidata sama kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni)
28. rida: 28. rida:
* ''Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis.'' <ref>
* ''Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis.'' <ref>
(ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935).) </ref>
(ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935).) </ref>
<!--
8) Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa põld olnud.
Veel  praegugi olla Ülemiste järves kiviaedasid ja -varemeid näha.
Kord kündnud Mõigu mõisa sulased põllu peal hilis6htuni  nagu tavaliselt.
Õhtul ei viitsinud sulased atrasid p6llu pealtära, sest hommikul oli vaja ju edasi künda.
Öösel kuuldud selle põllu peal hüüdmist: "Järv tuleb! Järv tuleb!"
Selle hüüdmise peale hakanud ühest sügavast allika moodi kuristikust vett ühes kaladega välja voolama.
See allikakoht olevat praegu jäve  keskel alles.
Hommikuks olevatki praegune Ülemiste järv oma koha saanud, Mõigu mõisa põllud ühes atradega aga vee alla jäänud.
Räägitakse, et need sahad olevat järve põjast üles leitud.
Ülemiste järvest voolavat üks maa-alune jõgi Harku järve ja vesi voolavat seal  kangesti  hoogsalt.
Sellest tulla ka see, et Üemiste järves samad kalad elavad kui Harku järes,
sest  maa-alust jõge mööda saavad nad ühest järvest teise liikuda.
9) Ülemiste järve tekkimine
Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa pöld olnud. Veel praegugi olla Ülemiste järves kiviaedasid ja -varemeid
näha. Kord kündnud Mõigu mõisa sulased põllu peal hilisõhtuni nagu tavaliselt. Õhtul ei viinud sulased atrasid
põllu pealt ära, sest hommikul oli vaja ju edasi künda. Öösel kuuldud selle pöllu peal hüüdmist: "Järv tuleb! Järv
tuleb!". Selle hüüdmise peale hakanud ühest sügavast allika moodi kuristikust vett ühes kaladega välja voolama.
See allikakoht olevat praegu järve keskel alles. Hommikuks olevatki praegune Ülemiste järv oma koha saanud,
Mõigu mõisa pöllud ühes atradega aga vee alla jäänud. Räägitakse, et need sahad olevat järve põhjast üles leitud.
Ülemiste järvest voolavat üks maa-alune jogi Harku järve ja vesi voolavat seal kangesti hoogsalt. Sellest tulla ka
see, et Ülemiste jarves samad kalad elavad kui Harku jarves, sest maa-alust joge mooda saavad nad ühest jarvest
teise liikuda.
10) Tõllaga mööda Ülemiste järve
Ennemuistsel ajal elanud Vana-Vigala moisas parun, kelle teenistuses palju vaime olnud. Kord soitnud ta Tallinna
ja sõitnud üle Ülemiste järve. Kui ta üle järve läinud, keelanud ta kutsaril ringi- ja tagasivaatamise. Kutsar sõitnud
veepinna peal kui parima maantee peal ja imestanud väga selle üle. Kui ta teisele kaldale hakanud jõudma, kus
enam uppumist karta polnud, olevat uudishimu voitu saanud ja ta vaadanud tagasi. Oma suureks imestuseks
näinud ta, et tolla kõrval ja taga olnud väga palju vaime, kes pidevalt tlla ette vee peale laudadest silda ehitanud.
Niipea, kui kutsar vaime näinud, vajunud told ühes hobustega vette. Kuna kallas juba lähedal olnud, ujunud
hobused välja ja tollasolijad pääsenud uppumisest. Härra olnud vaga pahane ja öelnud kutsarile: "Kui sa keset
järve oleksid tagasi vaadanud, siis oleksime uppunud. Siis vaimud tööd ei tee, kui inimese silm neid näeb. Ära
teinekord enam minu käsust üle astu."
11) Miks Tallinna linn iialgi valmis ei tohi saada
Igal sügisel pimedal keskööl tõusvat Ülemiste järvest üks väike hall mehike, minevat linna ja küsivat väravavahilt:
"Kas linn juba valmis või on seal veel midagi ehitamist?" Igas suuremas linnas on aga ehitamist pidevalt: kui ei
ehitata uusi hooneid, siis kohendatakse vanu või parandatakse tänavaid. Isegi kui tööd mingil hetkel seiskuksid, ei
tohiks seda väikesele vanamehele oelda. Valvurid peavad ikka ütlema: "Linn ei ole veel kaugeltki valmis." Võõras
vanamehike küll vihastab selle peale, aga läheb Ülemiste järve tagasi. Kui peaks moni valvur ütlema, et linn on
valmis, siis samal tunnil olevat Tallinna linnal ots peal. Ülemiste jarv kogu oma veega voolaks Lasnamaelt alla ja
uputaks linna. See muistend on ilmselt seotud linna asendiga. Ülemiste jarv asub ligi 36 meetrit merepinnast
kõrgemal, nn. all-linn aga madalikul klindi all. Järv võis linna ohustada lihtsalt alla voolates. Ajaloolised andmed
XVIII ja XIX sajandist räägivad korduvatest uputustest, kus Ülemiste vesi voolas Tallinna tanavatele. Viimane
suurem üleujutus oli 1867-ndal aastal. Tol ajal rekonstrueeriti linna veevarustussüsteemi ning kaevati uue
torustiku jaoks vajalikku kanalit, mis ulatus Ülemiste järvest Lasnamäe nolvani. Ülemiste järves püsis tol ajal
erakordselt korge veetase. Tormist tekitatud lained murdsid labi muldtokkest ja vesi voolas linna ning uuristas
Tartu mnt liivasesse pinda laia sängi. Tartu mnt kuni kivisillani (asus Harjapea jõel praeguse Villem Reimani tänava
nurgal) oli lühikese ajaga vee all. Koige enam kannatasid inimesed Maakri tanaval, vesi tousis 1-2 meetri
kõrguseni. Vaesem elanikkond kaotas peaaegu kogu oma varanduse.
12) Lindakivi
Pärast vana Kalevi surma leinanud lesk Linda teda mitu pikka kuud. Lepitanud oma leina valju nutu ja rohkete
pisaratega. Hakanud siis lohutuseks oma armsa mehe hauale kive kokku vedama, et lastele mälestuseks suurem
mark ja leinasammas maha jatta. Toompea magi see Kalevi haua koht olevatki. Seal hingavat Eesti endine
kuningas, ühelt poolt Läänemere laineid kohisemas, teiselt poolt metsad mühisemas. Kivide tassimine olnud
Linda jaoks väga raske ja vaevarikas. Ühel päeval tulnud Linda jälle suure kiviga hauakünka poole, kaljurahn olnud
enda juustest sõlmitud lingu sees. Laagna mäel ta komistanud ning raske kivi veerenud pihalt maha. Linda jõud
olnud täiesti raugenud ja käed väga väsinud tassimisest. Ei jaksanud ta enam kivi üleski tosta. Ta istunud väsinult
kivi peale ja hakanud lohutamatult nutma. Tuuleema liigutanud ta siidiseid juukseid ja katsunud nutupisaraid
kuivatada. Aga pisarad voolanud nagu allikavesi mäe jalamilt ja kogunenud lombiks kokku. Lombike kasvanud
suuremaks, kuni temast järvekene saanud. See järv olevatki Ülemiste järv. Ülemiste järve kaldal on suur kaljurahn,
mille peal Linda leinapisaraid valas, praegugi näha. Seeparast seda kivi Lindakiviks kutsutaksegi. Muistne
naisenimi Linda võis kujuneda sõnadest linda-linna linnuse tähenduses. Miks Fr. R. Kreutzwald "Kalevipojas"
Lasnamäge Laagna mäeks nimetab, pole paris selge. Koige vanemates dokumentides kannab Lasnamagi Lakeder
berghe (1371) nime s.t. Lageda mägi.
-->


==Kanalid==
==Kanalid==
141. rida: 218. rida:
=Juhkentali mõis=
=Juhkentali mõis=


<!--
 


https://www.juhkentali-keldrimae.eu/asum/harjapea-veskid-juhkentali-piirkonnas
https://www.juhkentali-keldrimae.eu/asum/harjapea-veskid-juhkentali-piirkonnas


<!--


Liigu edasi põhisisu juurde
Liigu edasi põhisisu juurde
638. rida: 716. rida:




==[[HP matk]]==
https://weskiwiki.ee/index.php?title=HP_matk


==Viited/Välislingid==
==Viited/Välislingid==

Viimane redaktsioon: 8. november 2024, kell 20:14

Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.

Ülemiste järv

Järv Tallinna kaguserval.
Kaasaegne levinuim nimi on Ülemiste järv.
Teised nimed: Järveküla järv, Mõigu järv või Kuningajärv; harvem Paberijärv, sks Obersee.
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, mil järv kuulus Taani kuningale.
Alates 15. sajandi keskpaigast on järv Tallinna linna valduses.
Veekogu kood: VEE2005900.
Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest 36,5 m kõrgemal. Suuruselt 3. järv Eestis, veekogu pindala on umbes 944 ha (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus 3,3 m). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. [1]
Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes 8000 aastat tagasi) pinnakerke tulemusel merest eraldunud lahesopist. [2]

Ülemiste Vanake

Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuvale Ülemiste järvele on iseloomulik suur veetaseme kõikumine. Seetõttu on ajaloos olnud mitmeid kordi hetki, mil on tekkinud oht all orus asuvas linnas tõsiste üleujutuste tekkimiseks, kuid mitte just lausa linna täielikuks uputamiseks. Sellest ilmselt on sündinud ka legendid Ülemiste Vanakesest.
1708. aasta novembris murdis järv läbi liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.
1718. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.
1761. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.
1783. aastal aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust.
1807. aastal paigaldati järve madalamatele kallastele liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.
1867. aasta mai teise poole suur sulavesi tõstis järve vett niivõrd, et vesi uhtus Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. Järgmine läbimurre toimus varsti . Tartu maanteee kohalt peatselt toimunud uus läbimurre mis oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune.
1879. aasta 5. juunil toimus vee läbimurre Tartu maanteele uue veevarustussüsteemi ja magistraaltorustiku jaoks kaevatud süvendi kaudu. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi.
1923. aastal tõusis veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.

Linda kivi

Linda kivi ehk Lindakivi on suur kivi Ülemiste järve idakalda lähedal. Sisuliselt moodustavad Lindakivi neli kõrvuti asetsevat rabakivirahnu, milledest suurema ehk Linda kivi mõõtmed on 7,1 x 5,2 x 5,1m ja ümbermõõt=19,2m Linda kivi on kaitstav loodusmälestis. [3]

  • Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. [4]
  • Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis. [5]


Kanalid

Lüüsid

Härjapea jõe algusesse ehitatud lüüsid ja lüüsihooned kronoloogilises järjestuses

  • Ülemiste Kuningaveski lüüs (liigveelask)
  • Veerenni kanali lüüs ja lüüsimaja (Watterhaus, 1689)
  • Peetri kanali (Kadrioru kanali) lüüs koos lüüsimajaga
  • Paberivabriku leotustiikide lüüs
  • Tartu maantee veevarustuskanali lüüs
  • Tallinna Vesi veepuhastusjaama liigveelask

Härjapea kanal

Algselt looduslik jõgi, hiljem järk-järgult kanalisse suletud Härjapea oja.
Härjapea oli jõgi, mis voolas Ülemiste järvest läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.
Jõe lähteks võib pidada Ülemiste järve so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~ca 8 m/km, seega oli see suurima languga jõgi Eestis, ületades Piusa jõe langust 4 korda!

  • Looduslik jõesäng kanaliseeriti ja kaeti kattega esmalt lõik Ülemiste järvest kuni Ülemiste Kuningaveskini nn Veerenni kanali rajamise käigus.
  • Kanaliseeriti Juhkentali sõjaväelinnakus asunud jõe lõik.
  • EW ajal ehitati Härjapea jõe kollektor Tallinna kesklinnas jõe alamjooksule kuni sadamani.
  • 1950.ndatel viidi kanalisse Juhkentali ja Tiigiveski vaheline lõik.

Veerenni kanal

Ülemiste järv oma Härjape jõe väljavoolu kaudu teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba 14. sajandist alates nn Veerenni kanali kaudu.
1345. aasta 29. septembril sai Tallinna raad loa Taani kuningas Valdemar IV-lt Kuninga järvest, tänapäevase nimega Ülemiste järvest vee juhtimiseks linna-aladele läbi kuninga omandis olevate maade.
Härjapea jõe kõige ülemise veski (Ülemiste Kuningaveski) paisu juurest (nn tselluloosikombinaadi kirdenurgas) kaevati 4 km pikkune nn "veerenn" linna müürideni Harju värava juures. Sealt edasi juhiti vesi linna ümbritsevsse vallikraavi. Vallikraavi veetasemeid reguleeriti kolme veskiga: Harjuvärava veski, Karjavärava veski ja Viruvärava veski [6] [7]
Tollaste Tallinna rae arveraamatute järgi oli kanali rajamise eeltööde (u ~1396) ning Veerenni kanali ehituse tehniliseks juhatajaks Johannes Bonnynghof. Tema looditud ligi 4 km pikkune kanal oli oma aja hüdrotehniliseks suursaavutuseks. Äärmiselt täpsed nivelleerimistööd võimaldasid kanali trassi nii valida, et ehitamisel ei tekkinud lähtekoha ja kesklinna (Harjuvärava paistiigi) maapinna suurte kõrgusvahede tõttu kanali uhtumise ohtu. Sellest johtuski, et 1417. a. palus Riia ordumeister von Spanheim teda Riiga tööle, et aidata neid nivelleerimistöödel Daugava jõe vee juhtimisel linna vesiehitistesse.

Peetri kanal

Peetri kanal ka Peetri veejuhe või Kadrioru kanal või harvem Lasnamäe veekanal

Tartu mnt veevarustus-kanal

Paberivabriku veekanal

Veepuhastusjaama liigveelask

Ülemiste/Juhkentali veskikaskaad

Ülemiste Kuningaveski

Ülemiste Kuningaveski ka Ülemiste veski või Kuningaveski. Esimene veski Ülemiste väljavoolul. Tõenäoliselt oli veski rajatud 13. sajandi esimesel poolel. Veski asus Ülemiste mäe järsul nõlval.
Algul oli veski kuninga so Toompea linnuse komtuuri valduses ning töötas viljaveskina.
Kui Taani kuningas Waldemar IV andis 1345. a. Tallinna raele õiguse juhtida vett linna vallikraavidesse Härjapea jõestja rajada veskeid, siis oli tingimuseks, et ei kannataks riigile kuuluva Ülemiste veski veerežiim, vastasel juhul peab raad võtma veski oma valdusse. Põuastel aastatel oli järves vett vähe, veski töörežiim sai häiritud ning raad oli kohustatud 1349. aastal võtma selle oma valdusse. Komtuuri nõudel pidi raad tasuma igal aastal selle eest 20 marka tollases vääringus ning lubama seal komtuuril jahvatada tasuta Toompea vilja.
1689. aasta kaardil on veskit kujutatud kaksikveskina (Alte und Neue Mühle)
1768. aastani töötas veski viljaveskina, seejärel hakati seal tamme-, kuuse-ja pajukoori purustama (suruveskina või haamerveskina või kollerveskina) nahaparkimise otstarbeks.
1786. aastal seadistati veski ketrus- ja sukavabrikuks, kus vee jõul töötasid esimesed tekstiilitööstusmasinad Tallinnas.
1844. aastal anti veski rendile kaltsude purustamiseks.
1878. aastast tegutses seal villa- ja siidiketramise ning kudumise tööstus.
1902. aastal ehitati veski ümber sõjaväe kasarmuks.
1916. aastal müüdi ülemiste veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes selle vabrikuhoonete laiendamisel
1936. aastal lammutas.

Juhkentali ülemine veski

Ka Jauchi veski või Juhkentali veski , algselt Juhkentali paberiveski 1531. aastal ehitas turvissepp Wilm Platensleger Ülemiste veskist pisut allavoolu, linnalt renditud krundile vee jõul töötava katelsepa-veski ehk vasepaja.
1664. aastal, pärast tollase veskiomaniku surma, ostis selle Lorenz Jauch, kes oli Härjapea jõe äärde ehitanud endale suvemõisa Jauehenthali (millest tulenes hilisem eestipärasem piirkonna üldnimi Juhkental). Jauch ehitas vasepaja ruumidesse paheriveski (1689. a. kaardil Papir Mühl)
Paberit valmistati tol ajal kaltsudest; paberitoodang ei saanud olla väga suur, sest puudus küllaldane hulk kaltse (kaltsukogujaid oli vaid kaks). Veskiomanikud vaheldusid, neil tekkis paberi realiseerimisega raskusi. Põhjasõja mõjul majanduselu soikus. 29. septembril 1710 kapituleerus Tallinn Vene vägedele.
1713. aastal ehitati seisma jäänud paberiveski Tallinna rae korraldusel ümber kalelsepaveskiks-vasepajaks ja renditi katelseppade tsunftile.
1870. aastal muudeti veski villaveskiks, kus tegutses ketrus-, kudumis- ja kangavärvimistööstus. Mõnda aega töötas veski ka vanutusveskina sks walkmühle.
1916. aastal müüdi veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes seda kasutas mehaanikatöökojana.

Juhkentali alumine veski

Ka Seemisnahaveski
Juhkentali veskist natuke allavoolu ehitati uus paistiik ning sellele veski, kus pargiti väikeloomade nahku ning valmistati neist pehmet seemisnahka.
Veski esmane ehitusaeg ei ole teada.
1605. aasta 22. detsembri ürikutes on märgitud, ei seal tehti suuremaid ümberehitustöid.
1689. aasta kaardil on see veski märgitud vanutusveskina (Walkmühl).
Kõrvalharuna töötas ühel vesirattal vasepada. Veski tegutses 1866. aastani.
1906. aastal hakati veskit kasutama parketivabrikuna ning 1921. aastast on seal sepikoda ning garaazid.

Poolamäe/Keldrimäe veskikaskaad

Poolamäe veski

Poolamäe veski ehk Püssirohuveski või Vasepaja veski ka Uus Vasepada Juhkentali veskitest allavoolu järgmisena oli Härjapea jõel praeguse Staadioni tänava otsa kohal katelseppade ametile kuulunud vasepada.
Esimene viide sellest veskist on pärit 1675. aastast.
Ka 1689. aasta kaardil on see märgitud uue vasepajana (Neuer Kupfer hammer).
Võib arvata, et vasepada tegutses juba sajandeid varem, kuna vasest tarbeesemete (katlad, veenõud, kannud jm.) järele oli suur nõudmine.
Vasepada hävis Põhjasõjas. 1729. aastal taotles katelseppade amet raelt raha uue vasepaja ehitamiseks. Rae otsusel taastati linna kulul uus vasepada 1731. aastal Juhkentali paberiveski asemele.

Tiigiveski

Tiigiveski ehk Tallinna Tiigiveski või Tiigiveski Tallinnas. Varem Nunnade veski või Piiskopi veski. Tehnoloogiatüübilt suruvanutusveski. Suurema veelangu kohas paiknes veski, mida tunti Tiigiveski nime all. See oli kuulunud algselt Mihkli nunnakloostrile, kes selle 1354. aastal müüs Tallinna linnale. Linn rentis veski edasi viljaveskina. 1689. a kaardil on veski märgitud/tähistatud vana vaseveskina (Alter Kupffer hammer). 17. sajandil läks veski eravaldusse ning seadistati valgenaha parkalite nahamuljumlse või seemisnahaveskiks. 1716. aastal rajas Admiraliteet sinna saeveski ja 1729. aastal rajati sinna veel erivesirattaga jahuveski. Mõlemad veskid olid oma asukoha tõttu nende omanikele tulutoovad, ega muidu poleks olnud võimalik nende püsimine 160 aastat. Seoses tööstuse arenguga Tallinnas ostis kaupmees E. Johanson 1887. aastal Tiigiveski hooned endale ja kasutas neid kaltsude purustamiseks oma uue paberivabriku vajaduseks. Taimestiku vohamise tõttu täis kasvama hakanud paistiik täideti 1913. aastal „Estonia" teatrihoone ehitusel väljakaevatud pinnasega, tiigi kohale rajati linnavolikogu otsusel park ja puukool.

Jaaniveski/Seegiveski veskikaskaad

Jaani-Seegi jahuveski

Jaaniveski ehk Seegi veski või Jaani seegi veski. sks k St. Johannes Mühle või Johannis Mühl 1689. Jaaniveski on üks vanimaid veskeid Tallinna linnasarase piirides, mis rajati juba 13. sajandi esimesel poolel (esmaselt mainitud ürikutes 1237. a.).
Algselt kuulus viljaveskina Johannese hospidalile (rahvapäraselt Jaani seegile), kus hooldati ja raviti pidalitõbiseid.
Varem oli veskihoone puust, kuid 1408. aastal ehitati kivihooneks. Veskihoone on paaril korral täielikult maha põlenud; viimati taastati veskit 1756. aastal. Viljaveski töötas kuni 1886. aastani, mil B. Johanson rajas sinna paberivabriku. 1898. aastal ehitati veskihoonele teine korrus peale ja sellisena püsib see tänaseni (1990 ?).

Jaani-Seegi valtsveski

Ka Jaani-Seegi suruveski või Jaani-Nahaveski.

Veski asus Jaaniveski lähedal, Härjapea jõe peaharul.
1431. aaslal rajas linn sinna püssirohuveski, 1684. aastal saeveski, 1687. aastal nahaveski (nahavabriku).
1866. aastal veski likvideeriti, vabanenud ruumidesse ehitati Tallinna esimene mehaaniline leivavabrik,
1886. aastal sai aga Jaaniveski omandanud H. Johanson sellegi veskiala oma paberivabriku tarbeks.

Jaani-Seegi saeveski

Jaaniveskist pisut allpool, kohas kus Härjapea harud taas ühinesid, asus viimane Härjapea vee jõul töötav veski. See töötas algul saeveskina (1686. a kaardil) ja hiljem ka viljaveskina. Millalgi läks see veski Tallinna kingseppade ameti omandusse, kes seal rajas parkalitöökoja ja suruveski parkkoore purustamiseks ning pargitud nahkade töötlemiseks. Veski hävis Põhjasõja ajal. 1712. aastal taastati seal nahaparkali töökoda ning 1783. aastal rajati sellegi veski asemele nahamanufak- tuur. 1921. aastal moodustati Nahatõöstuse Aktsiaselts "Union", mis 1940. aastal nimetati "Kommunaariks".

Juhkentali mõis

https://www.juhkentali-keldrimae.eu/asum/harjapea-veskid-juhkentali-piirkonnas


Juhkentali haigemaja lugu

https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1/s/15075453



HP matk

https://weskiwiki.ee/index.php?title=HP_matk

Viited/Välislingid

https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing

https://drive.google.com/file/d/104sguLFswTsISKHTmMeKJ7BBgh1_Eq7J/view?usp=sharing

  1. ↑ Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019
  2. ↑ Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.
  3. ↑ Info: https://et.wikipedia.org
  4. ↑ (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)
  5. ↑ (ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935).)
  6. ↑ "Tallinn (Reval).Keskaegsed kindlustused." Rein Zobel , Eesti Kunstiakadeemia 2011.
  7. ↑ http://www.rahvaraamat.ee/p/tallinn-reval-keskaegsed-kindlustused/34656/et?isbn=9789949467129
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Tallinna_tööstuse_häll&oldid=23046"