Saarlase veski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
Veskis oli [[turbiin]] võimsusega 12 [[hobujõud]]u, mis oli omaniku ehitatud. Tehti [[püül]]i, [[lihtjahu]], [[tang]]u. | Veskis oli [[turbiin]] võimsusega 12 [[hobujõud]]u, mis oli omaniku ehitatud. Tehti [[püül]]i, [[lihtjahu]], [[tang]]u. | ||
Hüdroelektrit tehti siin viimati umbes aastal 2000. Ja seda ka vaid kevadeti suurveeajal. | [[Hüdroelektrit]] tehti siin viimati umbes aastal 2000. Ja seda ka vaid kevadeti [[suurveeajal]]. | ||
Saarlase külas on ka [[Saarlase saeveski]] ehk [[Simmuli saeveski]], mis töötas [[mootorveski]]na ja jõel pisut ülesvoolu [[Pärlijõe veski]] ehk [[Pähna veski]] või ka [[Saarlase I veski]] | Saarlase külas on ka [[Saarlase saeveski]] ehk [[Simmuli saeveski]], mis töötas [[mootorveski]]na ja jõel pisut ülesvoolu [[Pärlijõe veski]] ehk [[Pähna veski]] või ka [[Saarlase I veski]] | ||
Redaktsioon: 21. juuli 2018, kell 18:17
Nimed
Saarlase veski on veski asulajärgne nimekuju. Kohalik ja murdeline nimekuju on Saarlasõ veski. 1998. aastast alates on ka küla ametlik nimi Saarlasõ küla. 20. sajandi esimesel poolel kasutati ametlikus asjaajamises omaniku nimel põhinevat nimekuju Eiche veski, mis kõnekeelsel kujul levis ja on kasutusel nimekujuna Eiheveski . Külas lähestikku asunud veskite tõttu on kasutatud ka nimekuju Saarlase II veski.
saksa k. Saarlase Mühle [3].
Asukoht
Saarlase veski asukoht, aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Saarlasõ küla, Saarlase veski kinnistu.
Vesikondlik paiknemine: Pärlijõgi , umbes selle keskjooksul ( Pärlijõgi vikipeedias ). Jõe eesvool: Pärlijõgi =>> Mustjõgi =>> Koiva jõgi =>> Liivi laht
Asukoht Google kaardil N:57.688718 E:26.890266
Asukoht Maaamet kaardil X:6397778 Y:672350
Vanema haldusjaotuse järgi Võrumaa, Viitina vald (1922 a.) või ka Rõuge kihelkond, Viitina mõis (kuni 1917).
Ajalugu
Ehitatud 1779. a.
Pärimus
Omanik aastal 1938 oli Aleksander Eiche. Veskit kutsuti ka Eiheveskiks, Saarlase veskiks, Saarlasõ veskiks.
Veskis oli turbiin võimsusega 12 hobujõudu, mis oli omaniku ehitatud. Tehti püüli, lihtjahu, tangu.
Hüdroelektrit tehti siin viimati umbes aastal 2000. Ja seda ka vaid kevadeti suurveeajal.
Saarlase külas on ka Saarlase saeveski ehk Simmuli saeveski, mis töötas mootorveskina ja jõel pisut ülesvoolu Pärlijõe veski ehk Pähna veski või ka Saarlase I veski
Tehniline teave
Veskihoone tänapäevane seisund: veskihoone on ümber ehitatud puhkekompleksiks, välised mahud ja vooderdus osaliselt säilinud.
Veskipais: paisu kõgus 3,5 m ; lailäviülevool
Saarlase veski sild: üle Pärlijõe, betoonist, heas seisus, eravalduses.
Tee veskini: kinnistu koosseisus, eravaldus.
Lisalugemist
200 a vana veski toodab elektrit
