Veski

Sõna veski on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi. Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi [1]

Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi. Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina kivi; näiteks "kivil käima" = "veskil käima". Saaremaal on tuuleveski lühema sõna tuulik kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - vesik.

Mõiste veski tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.

Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hiljem muutus veski töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina käsitleti hoonet ja seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.

Veski toodangu täpsustamiseks kasutatakse vastavat eesliidet. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski, jahuveski, püüliveski.

WeskiWikis on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna veski tähistab enamasti vesiveskit ja sõna tuulik tähistab tuuleveskit.

Viited

  1. Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012