Veski: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Sõna ''veski'' ''' on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast ''vesikivi''.  
'''Sõna ''veski'' ''' on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast ''vesikivi''.  
Murdeti on säilinud ka variandid ''veske'', ''veskivi'' <ref> Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012 </ref>
Murdeti on säilinud ka variandid ''veske'', ''veskivi'' <ref> Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012 </ref>
Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi.
Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi.
Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina ''kivi''; näiteks "kivil käima" = "veskil käima".
Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina ''kivi''; näiteks "kivil käima" = "veskil käima".

Redaktsioon: 12. mai 2018, kell 19:13

Sõna veski on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi. Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi [1]

Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi. Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina kivi; näiteks "kivil käima" = "veskil käima". Saaremaal on tuuleveski lühema sõna tuulik kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - vesik.


Mõiste veski tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet. Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hilisemal ajal on olnud veski ühtlasi ka töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina käsitleti seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.


WeskiWikis on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna "veski" tähistab enamasti vesiveskit ja sõna "tuulik" tähistab tuuleveskit.

  1. Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012