MTÜ Eesti Veskivaramu: erinevus redaktsioonide vahel
| 23. rida: | 23. rida: | ||
Ühingu eesmärk on aidata kaasa veskitega seonduva kultuuri- ja tehnikapärandi säilimisele ning taaskasutuselevõtule. | Ühingu eesmärk on aidata kaasa veskitega seonduva kultuuri- ja tehnikapärandi säilimisele ning taaskasutuselevõtule. | ||
Meie üldisem eesmärk on kaasata laia tehnika-pärandkultuuri säilitamisest hoolivate inimeste hulka avaldamaks mõju sellealase seadusandluse kujundamisele ning '''aidata kaasa arvamus-taskaalu leidmisele loodusressurside kasutamise ja loodushoiu vahel ühiskonnas.''' | Meie üldisem eesmärk on kaasata laia tehnika-pärandkultuuri säilitamisest hoolivate inimeste hulka avaldamaks mõju sellealase seadusandluse kujundamisele ning '''aidata kaasa arvamus-taskaalu leidmisele loodusressurside kasutamise ja loodushoiu vahel ühiskonnas.''' | ||
<u>[[Veskivaramu eesmärgid|Vaata pikemalt | <u>[[Veskivaramu eesmärgid|Vaata pikemalt]]</u>> või huvi korral tutvu MTÜ Eesti Veskivaramu [[Veskivaramu põhikiri|<u>põhikirjaga</u>>]] | ||
==Ajalugu== | ==Ajalugu== | ||
Redaktsioon: 28. mai 2021, kell 18:12
| Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt |
Eesmärgid
MTÜ Eesti Veskivaramu on veskite ja veskikohtade säilitamisest ning taaskasutuselevõtust huvitatud isikute vabatahtlik ühendus. Ühingu eesmärk on aidata kaasa veskitega seonduva kultuuri- ja tehnikapärandi säilimisele ning taaskasutuselevõtule. Meie üldisem eesmärk on kaasata laia tehnika-pärandkultuuri säilitamisest hoolivate inimeste hulka avaldamaks mõju sellealase seadusandluse kujundamisele ning aidata kaasa arvamus-taskaalu leidmisele loodusressurside kasutamise ja loodushoiu vahel ühiskonnas. Vaata pikemalt> või huvi korral tutvu MTÜ Eesti Veskivaramu põhikirjaga>
Ajalugu
1936. aastal 28. novembril asutati (s.t registreeriti põhikiri) Eesti Üleriiklik Veskipidajate ja Möldrite Ühing. Hiljem nimi mugandus ja kasutati mitteametlikus tekstis nimekuju Veskipidajate Ühing. 1937. a 24. jaanuaril toimus Tartus ühingu peakoosolek.
1937. a 31. juulil ja 1.augustil toimus Tartus I Üleriiklik Veskipidajate Ja Möldrite Päev, millest võttis osa 101 veskipidajat. 1938. a 30. ja 31. juulil toimus Viljandis II Üleriiklik Veskipidajate päev, millest võttis osa 104 veskipidajat. 1939. a 5. ja 6. augustil toimus Rakveres ja Kundas III Üleriiklik Veskipidajate päev. 1940. a 3. märtsil peeti Tartus veel ühingu peakoosolekut, kuid peatselt seoses alanud okupatsiooniga ühingu tegevus katkes.
1938 - 1940 ilmus Üleriikliku Veskipidajate Ühingu ajakiri "Eesti Veski". 1938. a 4 numbrit, 1939. a 4 numbrit, 1940. a 1 number. Tellimishind oli 2 krooni aastas, üksiknumber maksis 60 senti.
1994. a 23. septembril organiseerisid Anto Juske ja Ain Erik Põlva maakonnas Kiidjärve vesiveski 80. aastapäeva tähistamiseks IV Eesti veskipäeva. Kohal oli vähemalt 70 inimest. Kavandatud oli ka Eesti Veskiühingu asutamine, kuid tookord see ei sündinud.
2003. a 20. septembril toimus Hellenurme vesiveskis MTÜ Eesti Veskivaramu asutamiskoosolek.
Kohale saabus üle 50 huvilise, neist vastloodud ühinguga liitus 30 veskihuvilist, sealhulgas veskite ja hüdrojaamade omanikud. Edaspidi hakkasid veskipäevad taas toimuma regulaarselt: 2004 - V Kunda; 2005 - VI Rõika; 2006 - VII Põlma; 2007 - VIII Taagepera; 2008 - IX Piusa; 2009 - X Angla; 2010 - XI Lahmuse; 2011 - XII Seidla; 2012 - XIII Lauküla; 2013 - XIV Muike; 2014 - XV Kiduspe; 2015 - XVI Saaarjärve; 2016 - XVII ... : 2017 - XVIII ....
2004 aasta algul käivitus Veskivaramu esimene veebileht, mis on mõnda aega nähatav veel siit
Uudised ja sündmused
- 2021 veskireisi kaart Tallinn-Kohila-Pärnu
- Veskivaramu XVII sünnipäev, sügisseminar 2020
- Suveseminar 2020 ; Pildid
.
Kontakt
MTÜ EESTI VESKIVARAMU
|
|
