Tallinna tööstuse häll: erinevus redaktsioonide vahel
| 61. rida: | 61. rida: | ||
'''1345'''. aasta 29. septembril sai Tallinna raad loa Taani kuningas Valdemar IV-lt [[Kuninga järv]]est, tänapäevase nimega [[Ülemiste järv]]est vee juhtimiseks linna-aladele läbi kuninga omandis olevate maade.<br> | '''1345'''. aasta 29. septembril sai Tallinna raad loa Taani kuningas Valdemar IV-lt [[Kuninga järv]]est, tänapäevase nimega [[Ülemiste järv]]est vee juhtimiseks linna-aladele läbi kuninga omandis olevate maade.<br> | ||
Jõe kõige ülemise veski ([[Ülemiste Kuningaveski]]) paisu juurest (tänapäevase tselluloosikombinaadi kirdenurgas) kaevati nn "veerenn" linna müürideni Harju värava juures.<br> | Jõe kõige ülemise veski ([[Ülemiste Kuningaveski]]) paisu juurest (tänapäevase tselluloosikombinaadi kirdenurgas) kaevati nn "veerenn" linna müürideni Harju värava juures.<br> | ||
Sealt edasi juhiti vesi linna ümbritsevsse vallikraavi. Vallikraavi veetasemeid reguleeriti kolme veskiga. | Sealt edasi juhiti vesi linna ümbritsevsse vallikraavi. Vallikraavi veetasemeid reguleeriti kolme veskiga.<ref>"Tallinn (Reval).Keskaegsed kindlustused." Rein Zobel , Eesti Kunstiakadeemia 2011. </ref> | ||
http://www.rahvaraamat.ee/p/tallinn-reval-keskaegsed-kindlustused/34656/et?isbn=9789949467129 | http://www.rahvaraamat.ee/p/tallinn-reval-keskaegsed-kindlustused/34656/et?isbn=9789949467129 | ||
Redaktsioon: 25. mai 2024, kell 12:14
Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.
Ülemiste järv
Järv Tallinna kaguserval.
Kaasaegne levinuim nimi on Ülemiste järv.
Teised nimed: Järveküla järv, Mõigu järv või Kuningajärv; harvem Paberijärv, sks Obersee.
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, mil järv kuulus Taani kuningale.
Alates 15. sajandi keskpaigast on järv Tallinna linna valduses.
Veekogu kood: VEE2005900.
Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest 36,5 m kõrgemal. Suuruselt 3. järv Eestis, veekogu pindala on umbes 944 ha (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus 3,3 m). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. [1]
Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes 8000 aastat tagasi) pinnakerke tulemusel merest eraldunud lahesopist. [2]
Ülemiste Vanake
Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuvale Ülemiste järvele on iseloomulik suur veetaseme kõikumine. Seetõttu on ajaloos olnud mitmeid kordi hetki, mil on tekkinud oht all orus asuvas linnas tõsiste üleujutuste tekkimiseks, kuid mitte just lausa linna täielikuks uputamiseks. Sellest ilmselt on sündinud ka legendid Ülemiste Vanakesest.
1708. aasta novembris murdis järv läbi liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.
1718. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.
1761. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.
1783. aastal aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust.
1807. aastal paigaldati järve madalamatele kallastele liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.
1867. aasta mai teise poole suur sulavesi tõstis järve vett niivõrd, et vesi uhtus Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. Järgmine läbimurre toimus varsti . Tartu maanteee kohalt peatselt toimunud uus läbimurre mis oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune.
1879. aasta 5. juunil toimus vee läbimurre Tartu maanteele uue veevarustussüsteemi ja magistraaltorustiku jaoks kaevatud süvendi kaudu. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi.
1923. aastal tõusis veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.
Linda kivi
Linda kivi ehk Lindakivi on suur kivi Ülemiste järve idakalda lähedal. Sisuliselt moodustavad Lindakivi neli kõrvuti asetsevat rabakivirahnu, milledest suurema ehk Linda kivi mõõtmed on 7,1 x 5,2 x 5,1m ja ümbermõõt=19,2m Linda kivi on kaitstav loodusmälestis. [3]
Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. [4]
Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis. [5]
Kanalid
Lüüsid
Härjapea jõe algusesse ehitatud lüüsid ja lüüsihooned kronoloogilises järjestuses
- Ülemiste Kuningaveski lüüs (liigveelask)
- Veerenni kanali lüüs ja lüüsimaja
- Peetri kanali (Kadrioru kanali) lüüs koos lüüsimajaga
- Paberivabriku leotustiikide lüüs
- Tartu maantee veevarustuskanali lüüs
- Tallinna Vesi veepuhastusjaama liigveelask
Härjapea kanal
Algselt looduslik jõgi, hiljem järk-järgult kanalisse suletud Härjapea oja.
Härjapea oli jõgi, mis voolas Ülemiste järvest läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.
Jõe lähteks võib pidada Ülemiste järve so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~ca 8 m/km, seega oli see suurima languga jõgi Eestis, ületades Piusa jõe langust 4 korda!
- Looduslik jõesäng kanaliseeriti ja kaeti kattega esmalt lõik Ülemiste järvest kuni Ülemiste Kuningaveskini nn Veerenni kanali rajamise käigus.
- Kanaliseeriti Juhkentali sõjaväelinnakus asunud jõe lõik.
- EW ajal ehitati Härjapea jõe kollektor Tallinna kesklinnas jõe alamjooksule kuni sadamani.
- 1950.ndatel viidi kanalisse Juhkentali ja Tiigiveski vaheline lõik.
Veerenni kanal
Ülemiste järv oma Härjape jõe väljavoolu kaudu teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba 14. sajandist alates nn Veerenni kanali kaudu.
1345. aasta 29. septembril sai Tallinna raad loa Taani kuningas Valdemar IV-lt Kuninga järvest, tänapäevase nimega Ülemiste järvest vee juhtimiseks linna-aladele läbi kuninga omandis olevate maade.
Jõe kõige ülemise veski (Ülemiste Kuningaveski) paisu juurest (tänapäevase tselluloosikombinaadi kirdenurgas) kaevati nn "veerenn" linna müürideni Harju värava juures.
Sealt edasi juhiti vesi linna ümbritsevsse vallikraavi. Vallikraavi veetasemeid reguleeriti kolme veskiga.[6]
http://www.rahvaraamat.ee/p/tallinn-reval-keskaegsed-kindlustused/34656/et?isbn=9789949467129
Intensiivne veevõtt järvest ja selle töötlemine joogiveeks algas veepuhastusjaama rajamisega 1927. aastal ja edaspidi on läbivool järvest pidevalt suurenenud.
Lüüsihooned
Härjapea jõe lüüs Veerenni kanali lüüs Peetri kanali lüüs Tartu maantee veekanali lüüs Paberivabriku lüüs
Juhkentali mõis
Viited/Välislingid
https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing
- ↑ Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019
- ↑ Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.
- ↑ Info: https://et.wikipedia.org
- ↑ (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)
- ↑ (ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935).)
- ↑ "Tallinn (Reval).Keskaegsed kindlustused." Rein Zobel , Eesti Kunstiakadeemia 2011.
