| _______________________________________________________________________________________
|
| MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
|
40000 eKr
|
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
|
| MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi.
|
30000_eKr
|
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
|
| MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine.
|
20000_eKr
|
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
|
| MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad.
|
12 500 eKr
|
EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
|
| MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
|
12 000 eKr
|
EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
|
| MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis.
|
11 000 eKr
|
EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
|
| MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
|
10 000 eKr
|
EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
|
| MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder.
|
9 000 eKr
|
EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
|
| MAAILMAS Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu.
|
8 600 eKr
|
EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
|
| MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul
|
6 000 eKr
|
EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
|
| MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader.
|
4 500 eKr
|
EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
|
| MAAILMAS Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist.
|
4 000 eKr
|
EESTIS Eestis on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asulad.
|
| MAAILMAS algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. Algab loodusjõudude kasutamine inimese poolt.
|
3 500 eKr
|
EESTIS Eestis on kiviaeg?
|
| MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.
|
3 000 eKr
|
EESTIS Eestis on kiviaeg?
|
| MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.
|
3 000 eKr
|
EESTIS on kiviaeg?
|
| MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline pööre.
|
3 000 eKr
|
EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
|
| MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.
|
2 800 eKr
|
EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima maaharimisega tegelevaid kogukondi.
|
| MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid.
|
2 000 eKr
|
EESTIS ?
|
| MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi.
|
1 000 eKr
|
EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
|
| MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader.
|
700 eKr
|
EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid.
|
| MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast.
|
500 eKr
|
EESTIS ?
|
| MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.
|
500 eKr
|
EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
|
| MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega.
|
300 eKr
|
EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid.
|
| MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid.
|
300 eKr
|
EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.
|
| MAAILMAS Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme.
|
250 a eKr
|
EESTIS?
|
| MAAILMAS Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba.
|
200 a eKr
|
EUROOPAS, Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett.
|
| MAAILMAS algab esmane vesiveskite kasutuselevõtmine.
|
200 a eKr
|
EESTIS ?
|
| MAAILMAS: vesirattaga vesiveskite laialdasema leviku algus Kreekas.
|
100 e eKr
|
EESTIS ?
|
| MAAILMAS Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn Früügia veski.
|
50 a eKr
|
EESTIS ?
|
| MAAILMAS KRISTUSE SÜND
|
0-AASTA
|
EESTIS ?
|
| MAAILMAS ?
|
50 a pKr
|
EESTIS õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
|
| MAAILMAS: tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn Virtuviuse veski laiema leviku algus Vahemeremaades.
|
100 a pKr
|
EESTIS Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.
|
| MAAILMAS?
|
200 a pKr
|
EESTIS võetakse kasutusele rauast sirbid, mis aitavad oluliselt edendada põllumajandust.
|
| MAAILMAS ?
|
300 a pKr
|
EESTIS Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.
|
| MAAILMASRooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale.
|
500 a pKr
|
EESTISon alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Maa põhjapoolkera tabad 536.a. kliimakatastroof - tekib laialdane näljahäda ka Eesti aladel.
|
| MAAILMAS, Pärsias alustatakse puri-tuuleveskitega teravilja jahvatamist.
|
700 a pKr
|
SKANDINAAVIAS: Norra-Soome tüüpi lihtsustatud horisontaalse vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.
|
| MAAILMAS, Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsidega veski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel.
|
787 a pKr
|
EESTIS?
|
| MAAILMAS algab tuulikute kasutuselevõtmine.
|
900 a pKr
|
EESTIS?
|
| MAAILMAS 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli.
|
1000 a pKr
|
EESTIS 1030. a. vallutab Jaroslav Tark Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse.
|
