MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
|
40000 eKr
|
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
|
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi.
|
30000 eKr
|
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
|
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine.
|
20000 eKr
|
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
|
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad.
|
12 500 eKr
|
EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
|
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
|
12 000 eKr
|
EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
|
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis.
|
11 000 eKr
|
EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
|
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
|
10 000 eKr
|
EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
|
MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder.
|
9 000 eKr
|
EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
|
MAAILMAS, Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu.
|
8 600 eKr
|
EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
|
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuuristatud riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul
|
6 000 eKr
|
EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
|
MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader.
|
4 500 eKr
|
EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
|
MAAILMAS Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist.
|
4 000 eKr
|
EESTIS on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asulad.
|
MAAILMAS algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. See on esmakordne loodusjõudude kasutamine inimese poolt.
|
3 500 eKr
|
EESTIS on kiviaeg
|
MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.
|
3 000 eKr
|
EESTIS on kiviaeg
|
MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.
|
3 000 eKr
|
EESTIS on kiviaeg
|
MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline pööre.
|
3 000 eKr
|
EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
|
MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.
|
2 800 eKr
|
EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi.
|
MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid.
|
2 000 eKr
|
EESTIS
|
MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi.
|
1 000 eKr
|
EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
|
MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader.
|
700 a eKr
|
EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid.
|
MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast.
|
500 a eKr
|
EESTIS
|
MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.
|
500 a eKr
|
EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
|
MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega.
|
300 a eKr
|
EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid.
|
MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid.
|
300 a eKr
|
EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.
|
MAAILMAS Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme.
|
250 a eKr
|
EESTIS
|
MAAILMAS Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba.
|
200 a eKr
|
EUROOPAS, Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett.
|
MAAILMAS algab esmane vesiveskite kasutuselevõtmine.
|
200 a eKr
|
EESTIS
|
MAAILMAS: vesirattaga vesiveskite laialdasema leviku algus Kreekas.
|
100 a eKr
|
EESTIS
|
MAAILMAS Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn Früügia veski.
|
50 a eKr
|
EESTIS
|
MAAILMAS: KRISTUSE SÜND
|
NULLAASTA
|
EESTIS MEIE AJAARVAMISE ALGUS
|
MAAILMAS
|
50 a pKr
|
EESTIS õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
|
MAAILMAS: tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn Virtuviuse veski laiema leviku algus Vahemeremaades.
|
100 a pKr
|
EESTIS Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.
|
MAAILMAS
|
200 a pKr
|
EESTIS võetakse kasutusele rauast sirbid, mis aitavad oluliselt edendada põllumajandust.
|
MAAILMAS
|
300 a pKr
|
EESTIS Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.
|
MAAILMASRooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale.
|
500 a pKr
|
EESTISon alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Maa põhjapoolkera tabad 536.a. kliimakatastroof - tekib laialdane näljahäda ka Eesti aladel.
|
MAAILMAS, Pärsias alustatakse puri-tuuleveskitega teravilja jahvatamist.
|
700 a pKr
|
SKANDINAAVIAS: Norra-Soome tüüpi lihtsustatud horisontaalse vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.
|
MAAILMAS, Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsidega veski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel.
|
787 a pKr
|
EESTIS
|
MAAILMAS algab tuulikute laialdasem kasutuselevõtmine.
|
900 a pKr
|
EESTIS
|
MAAILMAS 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli.
|
1000 pKr
|
EESTIS 1030. a. vallutab Jaroslav Tark Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse.
|
MAAILMAS, Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit.
|
1086 pKr
|
EESTIS 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda).
|
MAAILMAS, Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine.
|
1100 pKr
|
EESTISlevib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.
|
MAAILMAS, Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid.
|
1180 pKr
|
EESTIS Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna.
|
MAAILMAS, Soomes hakatakse ehitama esimesi vesiveskeid.
|
1200 pKr
|
EESTIS1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja veski, üks esimesi Liivimaal.
|
MAAILMASTuuleveskid levivad Euroopas pisut laiemalt.
|
1208 pKr
|
EESTIS algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.
|
MAAILMAS
|
1212 pKr
|
EESTIS: Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.
|
MAAILMAS
|
1220 pKr
|
EESTIS: nn Taani hindamisraamatus nimetatakse Koila veskit Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.
|
MAAILMAS
|
1227 pKr
|
EESTIS algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.
|
MAAILMAS
|
1229 pKr
|
EESTIS, Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski)
|
MAAILMAS
|
1238 pKr
|
EESTIS, Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.
|
MAAILMAS
|
1241 pKr
|
EESTIS, Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".
|
MAAILMAS, Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - saeveskid.
|
1254 pKr
|
EESTIS, Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist Kolga Sae veskiga).
|
MAAILMAS
|
1270 pKr
|
EESTIS: ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).
|
MAAILMAS
|
1279 pKr
|
EESTISTallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais
|
MAAILMAS
|
1286 pKr
|
EESTIS võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.
|
MAAILMAS, Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat.
|
1300 pKr
|
EESTIS: mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.
|
MAAILMAS
|
1305 pKr
|
EESTIS sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.
|
MAAILMAS
|
1330 pKr
|
EESTIS esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.
|
MAAILMAS
|
1345 pKr
|
EESTIS, Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.
|
MAAILMAS
|
1379 pKr
|
EESTIS, Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast hobuveskist.
|
MAAILMAS
|
1457 pKr
|
EESTIS seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).
|
MAAILMASmehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - valtsveskid. Leonardo da Vinci koostab saeveski joonised.
|
1500 pKr
|
EESTIS
|
MAAILMAS, Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat.
|
1600 pKr
|
EESTIS algab saeveskite laiem levik.
|
MAAILMAS Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega turbiine.
|
1600 pKr
|
EESTIS
|