Norra veski

Norra veski on mõistena tihti kasutusel (primitiivse ehituse ja elementaarse sisseseadega) horisontaalse vesirattaga veskitüübi sünonüümina.

Sageli märgitakse vanima/arhailiseima vesiveski tüübi näitena just lamava so horisontaalse vesirattaga veskit, milles otse vesiratta püstvõllile on kinnitatud jahvatuskivid. Ning tehniliselt uuenduslikumana käsitletakse püstise so vertikaalse vesirattaga ja teljelt pööratud jõu-ülekandega veskikividele hoogu andev veskitüüp.
Päris kindlat selgepiirilisust selles siiski pole. Pigem näib see erinevus olevat piirkondlik ja looduslikest põhioludest tulenev. Nii on olnud esimene veskitüüp algselt laiemalt levinud mägistel aladel (Iiri, Norra, Soome, Jaapan, Hiina), kus raske ja vettinud vesiratta püst-telje toetamiseks on olemas tugev kaljupinnas, ohtralt kiirevoolulist vett ja läheduses käepärane materjal (palju eri mõõdus kive) veevoolu suunamiseks vesiratta labadele või jäätumisohtlikul ajal vastupidi – tõkestada see võimalus.