Õhne veejõud 2
ÕHNE VALGLA VEEJÕUD JA EROSIOONIKAITSE, REGIONAALSE NING SÄÄSTVA ARENGU KATSEPROJEKT
EELUURING - LÄHTEÜLESANNE - KATSEPROJEKT
IDEEKAVAND, ASUKOHA VALIK JA KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
GEOUURING, DETAILPLANEERING, EELPROJEKT-TEHNILINE NING MAJANDUSLIK TASUVUSUURING, TEHNILINE PROJEKT, PAKKUMISDOKUMENTATSIOON
TÖÖJOONISED
Foto 1 Tõrva veski ülevoolupais kevadsuurvee ajal, esiplaanil vana paisu sillapead, taamal uus paisülevool
Sama teemaga seotud eelnenud tööd
I Köide:
- ÕHNE HÜDROELEKTRIJAAMA TAASTAMINE, AS ENNO PROJEKT, E-97-48, 1997
- ÕHNE PAISJÄRVE SÜVENDUSTÖÖD TÕRVA LINNAS, Ehitustehniline uuring, OÜ MIHKEL X, 1997
II Köide:
- Õhne jõe Tõrva linna läbiva lõigu veejõu kasutamise, Õhne jõe erosioonikaitse
- Vanamõisa järve saneerimise komplekstööde INVESTEERIMISPROJEKTIDE
- TASUVUSUURINGU LÄHTEÜLESANNE TÕRVA VESKI veejõujaama ja alumise bjefi korrastamiseks, ENNO PROJEKT OÜ, töö E-99-85
- ÕHNE TÕRVA VESKI VEEJÕUJAAMA TAASTAMINE, Eeluuring, Pilootprojekt
- EESTI VEEJÕUD AS & ENNO PROJEKT OÜ, töö EV-00-04, nov. 2000
- RESTORATION OF THE WATER POWER PLANT OF THE ÕHNE TÕRVA MILL, Pre-feasibility study, Pilot project. EESTI VEEJÕUD AS & ENNO PROJEKT OÜ, E-00-04
III KÖIDE:
- TÕRVA LINNA MAASTIKU JA VEEKOGUDE PUHKEVÕIMALUSTE NING ÕHNE LINNA LÄBIVA LÕIGU VEEJÕU KASUTAMISE IDEEKAVAND, ENNO PROJEKT OÜ, töö E-00-108
IV KÖIDE:
- Tõrva linna maastiku ja veekogude puhkevõimaluste ning Õhne linna läbiva lõigu veejõu kasutamine
- ÕHNE PAISJÄRVE SÜVENDAMINE, IDEEKAVAND-EELPROJEKT ja KESKKONNAMÕJU EELHINNANG, ENNO PROJEKT OÜ, töö E-00-108.1
V KÖIDE:
- Tõrva linna maastiku ja veekogude puhkevõimaluste ning Õhne linna läbiva lõigu veejõu kasutamine
- ÕHNE JÕE EROSIOONIKAITSE JA VANAMÕISA JÄRVE SANEERIMINE. IDEEKAVAND-EELPROJEKT ja KESKKONNAMÕJU EELHINNANG, ENNO PROJEKT OÜ, töö E-00-108.2
VI KÖIDE:
- Tõrva linna maastiku ja veekogude puhkevõimaluste ning Õhne linna läbiva lõigu veejõu kasutamine
- TANTSUMÄE JA HÄRMA PAISJÄRVED NING VEEJÕUSÕLMED. IDEEKAVAND-EELPROJEKT ja KESKKONNAMÕJU EELHINNANG, ENNO PROJEKT OÜ, töö E-00-108.3
VII KÖIDE:
- Tõrva linna maastiku ja veekogude puhkevõimaluste ning Õhne linna läbiva lõigu veejõu kasutamine
- TÕRVA LINNA PUHKEALAD JA LOODUSÕPPERAJAD
- TANTSUMÄE VÄRVUSMUUSIKAKESKUSE KESKKONNAMÕJU HINNANG, UUE ASUKOHA VALIK,
- VANAMÕISA PUHKEKESKUSE IDEEKAVAND JA KESKKONNAMÕJU HINNANG, ENNO PROJEKT OÜ, töö E-00-108.4.1
VIII KÖIDE:
- Tõrva linna maastiku ja veekogude puhkevõimaluste ning Õhne linna läbiva lõigu veejõu kasutamine
- TÕRVA LINNA HIIS JA TÕNISE PARK. IDEEKAVAND, ASUKOHA VALIK JA KESKKONNAMÕJU HINNANG, ENNO PROJEKT OÜ, töö E-00-108.5.1
IX KÖIDE:
- TÕRVA LINNA REOVEEPUHASTI.1. IDEEKAVAND, ASUKOHA VALIK JA KESKKONNAMÕJU HINNANG, ENNO PROJEKT OÜ, töö E-01-84.3.1 (E-01-108.6.1)
X KÖIDE:
- ÕHNE VALGLA VEEJÕUD JA EROSIOONIKAITSE, SÄÄSTVA ARENGU KATSEPROJEKT, EELUURING
- IDEEKAVAND, ASUKOHA VALIK JA KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
- TÕRVA LINNA MAASTIKU JA VEEKOGUDE PUHKEVÕIMALUSTE NING ÕHNE JÕE LINNA LÄBIVA LÕIGU VEEJÕU KASUTAMINE. ENNO PROJEKT OÜ, töö E-01-94.1 (E-01-108.7.1)
Käesoleva töö koosseis
-. Referaat
1. PÕHIANDMED
1.1. Projekti nimetus
1.2. Kohalik partner
1.3. Projekti asukoht
2. OBJEKTI KIRJELDUS
2.1. Asustus, vesiveskid
2.2. Õhne jõgi
2.2.1. Õhne jõe veebilanss ja arvutusvõimsus
2.2.2. Õhne jõe sanitaarne seisund
2.3. Vanade veskite ja veejõujaamade asukoht, olukord, kasutamisvõimalused, uued paisülevoolud ja tehniline lahendus
2.3.1 Taagepera-Ala (paisülevool, veejõujaama ei ole)
2.3.2 Taagepera (veski)
2.3.3 Holdre (veski)
2.3.4 Koorküla (veski)
2.3.5 Kaubi (veskikoht)
2.3.6 Matsi (veskikoht)
2.3.7 Tantsumäe (paisülevool)
2.3.8 Tõrva (veski)
2.3.9 Vanamõisa (paisülevool)
2.3.10 . Härma (uus veejõujaam)
2.3.11 . Rulli (uus veejõujaam)
2.3.12 Leebiku (veski)
2.4. Projekti eesmärk ja ülesanne
2.5. Eesmärgi ja riikliku keskkonnapoliitika alusdokumendid
2.6. Eesmärk realiseerub järgmise tegevusega
3. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ OODATAV MAJANDUSEFEKT
3.1. Õhne kaskaad tervikuna
3.2. Jõuseadmete eelvalik
4. KESKKONNAKAITSE, KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
5. ÕHNE JÕE VEEJÕU KASUTAMISEKS VAJALIKUD LIGIKAUDSED KULUTUSED
6. LIGIKAUDNE EELARVE GEOUURINGU, EELPROJEKTI JA DETAILPLANEERINGU-TASUVUSUURINGU KOOSTAMISEKS
7. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD
8. KASUTATUD DOKUMENDID
9. LISAD
10. JOONISED
Referaat
Käesolev ÕHNE VALGLA VEEJÕUD, EELUURING-IDEEKAVAND, ASUKOHA VALIK JA KESKKONNAMÕJU EELHINNANG EELUURING-LÄHTEÜLESANNE on ettevalmistav materjal Õhne jõe puhke, veeturismi ja energeetiliseks otstarbeks ning saneerimiseks kasutatavate veejõujaamade või paisülevoolude taastamise-ehitamise detailplaneeringu, eelprojekti-tasuvusuringu koostamiseks ja finantabi taotlemiseks.
Õhne jõe valgla on kauni looduse ning suure turismi-potentsiaaliga piirkond.
Õhne valglas on 9 vana mittetöötavat veskit osaliselt säilinud paisülevoolude ning veskihoonetega, mis on ehitusmälestistena väärtuslikud ning vajaksid säilitamist. Jõe kohati suure langu tõttu on võimalik rajada täiendavalt mitu mikroveejõujaama. Võiks ehitada ka paisülevoolu voolukiiruse ning kaldaerosiooni vähendamiseks Tõrva veski paisjärve või Vanamõisa järve saneerimiseks.
Alates 1994. aastast tehakse Tõrva linnas töid Õhne kaldaerosiooni vähendamiseks, 1997. aastast valmistatakse ette Tõrva vana veski veejõuosa taastamist ning veski paisjärve süvendamist. Tõrva vana veski veejõujaama käikulaskmiseks on asutatud OÜ Tõrva Veejõud.
Töö tugineb Eesti Rahvuslikule Keskkonnastrateegiale, on kooskõlas kaasaegse keskkonnapoliitikaga: vähendada energiasektori mõju keskkonnale ning suunata energiapoliitika programmide arendamisele, mis kindlustavad taastuvate energiaresursside laialdasema kasutamise, haarates energia hinda kõik energia kasutamisel tekkivad keskkonnaga seotud kulud.
1. Põhiandmed
1.1 Projekti nimetus ja sisuosad
Õhne valgala veejõud ja erosioonikaitse, säästva arengu katseprojekt
Õ H N E VALGLA VEEJÕUD - E E L U U R I N G
1. Ideekavand, asukoha vakik ja keskkonnamõju eelhinnang
Tõrva linna arengukava osa:
Tõrva linna maastiku ja veekogude puhkevõimaluste ning Õhne jõe linna läbiva lõigu veejõu kasutamine, E-00/01-108
2. GEOUUURING, DETAILPLANEERING, EELPROJEKT-TASUVUSUURING, TEHNILINE PROJEKT, PAKKUMISDOKUMENTATSIOON
3. TÖÖJOONISED
Töö sisu
- Õhne jõe valgla kujundamine puhkealaks
- Vanade vesiveski-veejõujaamade ja paisjärvede taastamine ja veejõu kasutamine, valgla veejõu- ja erosioonikaitse uuringu ning turismi edendamise katseprojekt
- CO-, CO2-, SO2- ja NOx-emissiooni vähendamine
- Äriplaani koostamise ja finantsabi taotlemise lähtematerjal
1.2 Eeeluuringu koostajad
- Heiti Haldre, hüdrotehnikainsener, tehnikakandidaat, dotsent, EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL, Tammsaare 2-41, 51006, TARTU, tel. (07) 422 670; (07) 313 132; fax (07) 422 279; (05) 110 905; e-post: hhaldre@eau.ee
- Enno Kirt, hüdrotehnikainsener, tehnikakandidaat, OÜ ENNO PROJEKT, Toome pst. 82, 10913, TALLINN, tel./fax (0) 6576 120; (05) 236 234; e-post: enno.kirt@ennoprojekt.ee
- Aleksander Maastik, hüdrotehnikainsener, tehnikadoktor, professor emeritus, EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL, A. Haava 32-2 51005 TARTU, tel. 07 422 558; fax (07) 404 807; (05) 290 976, e-post: aleksmaastik@hot.ee
- Ingmar Ott bioloogiakandidaat, professor ja Ain Järvalt, teadur , EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL, ZBI Võrtsjärve limnoloogiajaam, Rannu, 61101 RANNU, Tel/fax (07) 454 544; e-post: iott@zbi.ee
1.3 Kohalik partner
TÕRVA LINNAVALITSUS, Kevade 1 68605 TÕRVA; Tel. 076 61 730, fax 076 61 731
- Väino Tõemets, linnapea 050 51 633
- Üllar Mölder, abilinnapea 052 55 237
- Ludmilla Meltsa, volikogu esimees
1.4 Projekti asukoht
Õhne jõe valgla, Tõrva linn, Helme, Põdrala ja Hummuli vallad
2. Objekti kirjeldus
2.1 Asustus, vesiveskid
- Asustuse ja vesiveskite ülevaade (ülevaatekaart vt. joon. 1 mõõtkavas 1:100 000, joon. 2, 3 ja 4 mõõtkavas 1:10 000) alates suublast - Võrtsjärvest (Reg. Nr. 838, kõrgus 33.0 m abs.)
- Tarvastu vallas läbib Õhne jõgi (Reg. Nr. 134) ja Vooru oja (Reg. Nr. 158) Suislepa küla (elanikke 1994.a 470) lõunaserva. Küla asub Õhne jõe kallastel ja ürgorus. Valla piires voolab jõgi põllumajandusmaastikus. Jõe ürgorg metsane.
- Suislepa asula servas Tinni ojal on Suislepa Roti veski (27) ase, paisutus säilinud.
- Õhne harul Vooru ojal umbes 1 km Õhnest asub Vooru vesiveski (15), valgala F = 22 km2. Oja suubub Õhne jõkke 9,8 km kaugusel Võrtsjärvest.
- Põdrala vallas voolab Õhne jõgi läbi Leebiku küla (elanikke 1989.a. 161). Küla keskus paikneb mõlemal pool jõge. Jõgi voolab põllumajandusmaastikus, ürgoru piires on kaldad metsased.
- Külas asub Leebiku vesiveski (01), mille kaugus suudmest on 19 km ning valgala 500 km2. Leebiku veski oli Õhne vesiveskitest suurima vooluhulgaga.
- Õhne voolab mööda Rulli alevikust jõe paremkaldal Alakülas. Rulli on Tõrva metskonna keskus. Perspektiivne Rulli veejõujaam (02), mille kaugus suudmest on 25,7 km, valgala 383,5 km2. See onpiirkonna perspektiivseim veejõujaam, mis on Õhne veejõujaamadest suurima võimsusega.
- Tõrva linnas (elanikke 1996.a. 3568) voolab jõgi sügavas ürgorus, mille suhteline sügavus on kohati üle 20 m. Linn paikneb mõlemal pool jõge, nii üles- kui allavoolu läbib jõgi valdavalt metsa. Perspektiivne Härma veejõujaam (03) Helme valla ja Tõrva linna piiril, kaugus suudmest 35 km, valgla 378 km2.
- Tõrva linnas oli kolm vesiveskit: Õhne jõel linna keskel Tõrva veski (05) (kaugus suudmest 36 km, jõe valgala 270 km2). Käesoleval ajal koostatakse koos AS EESTI VEEJÕUD&ENNO PROJEKT OÜ ja Soome firmaga WATERPUMPS WP Oy veski veejõujaama (arvutusvõimsus /50%/ 60 kW, /30%/ 117 kW) taastamise projekti.
- Sama Tõrva veski (05) kompleksi kuulus eraldi asuv nn Tõrva Tultsi saeveski (07), mis 1960.-datel aastatel likvideeriti seoses paisülevoolu, pinnastammi ning Veski tänava tõstmise ning plaanilise asukoha muutmisega, seetõttu käsitletakse seda tänu huvitavale tehnilisele lahendusele detailsemalt edaspidi TASUVUSUURINGU ajaloolises ülevaates.
- Õhne jõe Pokardi lisaojal (reg. Nr. 147), mis suubub Õhne jõkke linnakeskuse lähedal, asus Tikste vesiveski (19), kaugus Õhnest 0,5 km, valgala 11,4 km2.
- Pokardi ojal ülesvoolu Helme kiriku pastoraadi hoone juures on asunud ka Helme Kirikumõisa veski (25).
- Perspektiivne paisülevool jõe erosioonikaitseks ning Vanamõisa järve saneerimiseks Tõrva Vanamõisa pais (04) Õhne jõel Vanamõisa järve kohal.
- Perspektiivne paisülevool Tõrva veski ülaveel jõe saneerimiseks ning linnas turismimajanduse arendamiseks, Tantsumäe pais (06), Kevade tänava otsas Tantsumäe voorestiku kohal.
- Perspektiivne paisülevool Roobe-Patküla maanteesilla kohal Patküla pais jõe saneerimiseks ning turismimajanduse arendamiseks Tõrva linnas ning lähiümbruses.
- Tõrva linna piires suubub Õhne jõkke Helme jõgi (Reg. Nr. 148), millel asus Helme vesiveski (18), kaugus Õhnest 3 km, valgala 75 km2.
- Lisaks on Helme jõe kaudu Õhne jõgikonnaga seotud veel Helme Alaveski (20) ja Pori veski (21).
- Helme jõe lisaojadel oli kaks veskit - Koriste ojal Ritsu veski (22) ja Peeterijaani ojal (end Kangru pkr) Arra veski (23).
- Helme valla piires Tõrvast allavoolu suubub Õhnesse Jõku jõgi (Reg. Nr. 153). Jõku jõgi voolab valdavalt põllumajandusmaastikus, jõe org on metsane. Jõel oli kolm vesiveskit.
- Jõku jõe keskjooksul on Kalme taluvesiveski (16), kaugus Õhnest 10 km, valgala 57 km2.
- Ülesvoolu veel Roobe mõisa vesiveski (24) tänapäevase aadressiga Valga maakond, Tõrva vald, Kalme küla, Järveveski.
- Hummuli valla piires oli Jõku jõel Puide taluvesiveski (24), kaugus Õhnest 21 km, valgala 32 km2.
- Helme vallas Tõrva linnast ülesvoolu asus/asub Matsi taluvesiveski (08), kaugus suudmest 42 km, valgla 200 km2.
- Kaubi taluvesiveski (09), kaugus suudmest 47 km, valgala 217 km2.
- Koorküla veski (10) Koorküla külas (elanikke 1988.a. 96), kaugus suudmest 50 km, valgala 209 km2.
- Holdre veski (12) Holdre külas (elanikke 1986.a. 86), kaugus suudmest 62 km, valgala 173 km2.
- Läti Vabariigis voolab Õhne (Omulupe) 5 km ulatuses ning seal on Oomuli vesiveski (11) asukoht, kaugus suudmest 58 km, valgala 175 km2.
- Holdre küla piiril Saksniidu ojal (valgala 32 km2), suudmest 66 km on asunud Ihna veski (26).
- Taagepera külas (elanikke 1995.a. 161) asus kaks vesiveskit ehk kaksikveski Taagepera mõisa jahuveski (13) ja Taagepera sanatooriumi elektrijaam (13A), kaugus suudmest 79 km, valgala 98 km2.
- Ajalooliselt asus Taageperas ka kolmas vesiveski Tümba veski? (13B), pikemalt töö järgmises osas.
- Taagepera-Ala (elanikke 1979.a. 297) Ala veski (14), kaugus suudmest 82 km, valgala 92 km2.
- Hummuli vallas Alamõisa veski (20), praegu lammutatud, väike taluveski Alakülas, põldudevahelisel kuivenduskraavil, äravool Emajõkke (asukoht vaadeldaval alal, vesiveski Emajõe valglas).
Käesoleva Eeluuringuga on leitud võimalus uute mikro-veejõujaamade (suuremad kui 30 kW võimsusega) rajamiseks Õhne jõel (vt joonised 1, 2, 3 ja 4).
2.1.1. Joonised, kaardid
Aluskaart - kaart.regio.ee; veskite kiht - R.V; mõõtkava - umbes 1 : 20 000
2.2 Õhne jõgi
Õhne jõgi (Reg 137) algab Sakala kõrgustiku lõunaosast, Veisjärvest (Reg. 994), kõrgus 96 m abs., läbib Rubina soo, Taagepera-Ala, Taagepera, Holdre, Tõrva, Leebiku ja Suislepa asulad ning suubub Võrtsjärve (Reg. Nr. 838) kõrgus 33.00 m abs.
Jõe üldpikkus on 94 km, valgala 573 km2, langus 63 m. Suurimad lisajõed on Helme ja Jõku, suurim lisaoja on Pokardi. Õhne läbib oma keskjooksul Läti Vabariigi, kus asub Oomuli veski.
Ülem- ja keskjooksul voolab jõgi enamjaolt soises ja metsases maastikus, alamjooksul on jõe lähikonnas ülekaalus põllustatud ja suhteliselt tiheda asustusega alad. Jõesängi laius keskjooksul on 6…18 m ja alamjooksul 10…30 m, keskmine sügavus vastavalt 0,5…2 m.
Jõe suurima languga lõik asub Tõrva linna kohal, umbes 5 km üla- ja alaveee suunas.
Tõrva linnast alates voolab jõgi valdavalt metsas ning toitub selles vahemikus kolmest rabast: Holdre Lagesoo, Rubina Lagesoo, Ikepera Lagesoo. Helme raba toidab Õhne jõge Riiska järve kaudu ülalpool Tõrva linna ning kraavi kaudu allpool linna Härma profiilis ja Jõku jõge Helme raba lõunaservast.
Jõe üldisest vooluhulgast Tõrva linna lävendis moodustab põhjavesi 40 % (allikad keskjooksul), vihmavesi 32 % ja lumesulamisvesi 28 %. Valgla järvesus on 0,3 %.
Kalastikus on registreeritud 16 liiki, väärtuslikum on jõeforell ja harjus, jõgi omab olulist tähtsust Võrtsjärve kalade sigimispaigana.
Vanade veskite praegune seisukord, vanade veskite veejõu arvestus on esitatud arvestatavate veejõujaamade ja paisülevoolude kirjeldustel ning fotodel.
2.2.1 Õhne veebilanss ja arvutusvõimsus
Õhne jõe suudmest 7 km ülesvoolu – Suislepa maanteesilla kohal on vooluhulk:
Qmax, 5% = 70 m3/s; Qkesk, 50 % = 4,75 m3/s; Qmin, 95 % = 0,36 m3/s; PSs = 81 kW (H =1,0 m)
Õhne jõe suudmest 19 km ülesvoolu – Leebiku veski (1) kohal on vooluhulk:
Qmax, 5% = 61 m3/s; Qkesk, 50% = 4,15 m3/s; Qmin, 95% = 0,31 m3/s; P2,L = 145 kW (H = 2,0 m)
Suurima taastatava veski (5) kohal Tõrva linnas on vooluhulk:
Qmax, 5% = 33 m3/s; Qkesk, 50% = 2,24 m3/s; Qmin, 95 % = 0,17 m3/s; P5,T = 117 kW (H = 3,0 m)
Jõe võimalik energia 50% aasta päevakeskmiste vooluhulkadega on iga veski kohal erinev, sõltub valgla suurusest ja survekõrgusest H m. Valitud turbiini või alternatiivseadme võimsust määrav vooluhulk on võetud 30%-ne kogu vaatlusrea kuukeskmiste tõenäosuskõveralt. Vesiveskite valgla, vooluhulk ning arvutusvõimsus on esitatud tabelites 2.2.1 ja 2.2.2.
Arvestuslikud surved on esitatud esialgsed, mis täpsustatakse TASUVUSUURINGU geouuringute ning eelprojektiga.
EELPROJEKTIS-TASUVUSUURINGUS esitatakse äravoolu reguleerimise või uute veehoidlate rajamise võimalus täpsemalt kui käesolevaga ning kaalutlus olemasolevate veejõurajatiste taastamise otstarbekuse ning nende ligikaudne maksumus eelprojekti järgi.
Õhne jõe looduslik ühtlustusvõime on suure langu (keskmine üldlang umbes 0,07%) ning paisjärvede likvideerimise tõttu väga väike. Vooluhulkade kõikumine on sage, sõltub sademetest ning veetaseme kiired muutused tekitavad suure languga jõelõikudes, eriti Tõrva linna piires, intensiivset kaldaerosiooni, vt. fotod.
Õhne valgla aastased äravoolumahud vesiveskite kohal vt. tabel 2.2.1.
Tabel 2.2.1 Õhne jõgikonna jõuastmete (veskite) energeetiline potensiaal
| Nr | Jõgi/Oja | Veski/Pais | Kaugus suudmest | Valgala (km2) | Surve (m) | Energia (MWh) | Tehn. kasutstav | Turbiini Q (m3/s) | Võimsus (kW) |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Õhne | Leebku | 19 | 500 | 2 | 1095.12 | 780 | 9,3 | 147 |
| 2 | Õhne | Rulli | 25,7 | 384 | 4 | 1684.80 | 1200 | 7 | 221 |
| 3 | Õhne | Härma | 35 | 378 | 2,5 | 1036.55 | 738 | 7 | 138 |
| 4 | Õhne | Vanamõisa | 35,6 | 282 | 0.4 | 96.09 | 0 | 5,2 | 16,4 |
| 5 | Õhne | Tõrva Vana Veski | 36 | 270 | 3 | 884.52 | 630 | 5 | 119 |
| 6 | Õhne | Tantsumäe | 36.5 | 264 | 1 | 224.89 | 0 | 5 | 40 |
| 7 | Õhne | Riiska (Patküla) | 37 | 260 | 1,2 | 280.80 | 200 | 4,8 | 46 |
| 8 | Õhne | Matsi | 42 | 251 | 2,4 | 669.88 | 470 | 4,5 | 85 |
| 9 | Õhne | Kaubi | 47 | 217 | 2,3 | 547.56 | 390 | 4 | 73 |
| 10 | Õhne | Koorküla | 50 | 209 | 2,7 | 617.76 | 440 | 3,8 | 83 |
| 11 | Õhne | Omuli | 58 | 175 | 1,5 | 280.80 | 200 | 3,2 | 38 |
| 12 | Õhne | Holdre | 62 | 173 | 2 | 386.10 | 275 | 3,2 | 51 |
| 13 | Õhne | Taagepera | 79 | 38 | 2,4 | 25272 | 180 | 1,8 | 34 |
| 14 | Õhne | Taagepera-Ala | 82 | 92 | 2 | 188.14 | 134 | 1,7 | 27 |
| xx | Tinni | Roti | 0,4 | 9,6 | 2.0 | - | - | - | - |
| 15 | Vooru | Vooru | 1 | 22 | 1,5 | 35.10 | 25 | 0.4 | 4,7 |
| 16 | Jõku | Kalme | 10 | 57 | 2.5 | 182.52 | 130 | 1,1 | 22 |
| xx | Jõku | Roobe | 14 | - | 1,8 | - | - | - | |
| 17 | Jõku | Puide | 21 | 32 | 1,7 | 58.97 | 42 | 0.6 | 8,1 |
| 18 | Helme | Helme | 3 | 75 | 4 | 336.96 | 240 | 1,4 | 44 |
| xx | Helme | Alaveski | 1,5 | - | - | - | - | - | - |
| xx | Helme | Pori | 3 | 75 | 4 | 336.96 | 240 | 1,4 | 44 |
| xx | Koriste | Ritsu | 3,5 | 19 | x | x | x | x | x |
| xx | Kangru | Arra | 3 | 75 | 4 | 336.96 | 240 | 1,4 | 44 |
| 19 | Pokardi | Tikste | 0.5 | 11.4 | 1,5 | 18.25 | 13 | 0.2 | 24 |
| xx | Pokardi | Kirikumõisa | 4,5 | - | - | - | - | - | - |
| Summa | 8868 | 6087 | 1198 |
Arvutuslikud surved veskites on esialgsed. Arvutused on tehtud 50% (1966) aasta päevakeskmiste vooluhulkadega.Turbiini vooluhulk on võetud 30%-line kogu vaatlusrea kuukeskmiste tõenäosuskõveralt.
Tabel 2.2.2 Õhne jõgikonna aastased äravoolumahud jõuastmete kaupa
| Nr | Jõgi/Oja | Veski/Pais | Max äravool | Keskmine äravool | Min äravool | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Leebku |
2.2.2 Õhne sanitaarne seisund
Jõe vesi on neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 7,1…8,1). Orgaaniliste ainete sisaldus jõevees on dikromaatse oksideeritavuse andmeil aastati väga muutlik ja erinevates jõelõikudes ebaühtlane. Fütoplanktoni arvukus ja biomass jõe erinevates lõikudes on suhteliselt madal. Fekaalset reostust on täheldatud jõe keskosas asulate kohal ja nendest allavoolu. Põhjaloomastiku liigirikkus ja biomassi maht on kogu jõe ulatuses väga varieeruv, suurenedes alamjooksu suunas. Võrtsjärve suurtest sissevooludest on Õhne jõgi suhteliselt kõige puhtam, kuigi üldise vooluhulga järgi on Õhne reostuskoormus Võrtsjärvele märgatav, olles Väike-Emajõe järel teisel kohal. Suurima reostuse annab põllumajandus, teisel kohal on punktreostus, millest suurim on Tõrva linn oma 3700 elanikuga, Taagepera, Taagepera-Ala ja Suislepa. Tõrva linnal reoveepuhasti puudub, reovesi kanaliseeritakse jõkke läbi ülekoormatud biotiikide. Suurim reostuskoormus suunatakse Tõrva linnas Tõrva Veski paisjärve, mis on seetõttu tugevalt eutrofeerunud
2.2.3 Töö eesmärk
Kõik loetletud vanad vesiveskid ei ole ekspluatatsioonis olnud ca’ 50 ja enam aastat. Vesiveskid ja paisrajatised on osaliselt lagunenud või lammutatud, olevad rajatised on tugevasti amortiseerunud ning vajavad remonti vt. fotod. Mõned vesiveskid on võetud muinsuskaitse alla. Vanade vesiveskite kasutamine veskitena ei ole käesoleva töö eesmärk, tööga soovitakse taastada vesiveskite veejõu osa (kas vanas veskis või eraldiseisva uue rajatisena, sõltuvalt objektist), olemasolevad jõuseadmed ja veejõuseadmete ruum konserveerida kohaliku asumi ehitismälestistena. Vanad veejõuseadmed püütakse asendada kas turbiinide või alternatiivsete veejõuseadmetega. Jõuseadmete taastamine (ja ka käesolev töö) peaks autorite arvates andma tõuke olemasolevate veskirajatiste konserveerimiseks kohalike ehitusmälestisena.
'Käesoleva IDEEKAVANDI-LÄHTEÜLESANDE ja järgneva TASUVUSUURINGU eesmärgiks on:
- Koostada veemajanduse asjatundjate poolt Eeluuring (käesolev töö) koos sellele järgneva vastava tehnilise tasemega ekspertiisiga, mis võiksid koos olla alusdokumentideks järgnevale detailplaneeringule ning Tõrva linna arengukava koostamisele, rahalise abi taotlemisele erinevatest fondidest.
- Olemasolevad veejõusõlmed üle vaadata, kaasaegse tehnikataseme ja teadmiste alusel hinnata jõe veejõudu ning teha ettepanekud vanade veskite veejõuaamade taastamiseks kaasegsete turbiinide või alternatiivseadmetega. Hinnata taastatavate ja uute veejõujaamade paisjärvede seisukorda ning teha ettepanekud nende taastamiseks, jõe saneerimiseks vajalike paisülevoolude, kalade koelmualade või kalakäikude rajamiseks.
- Kus jõe profiil võimaldab, esitada soovitus jõe veejõudu kasutada uute automaatselt töötavate väikese survekõrgusega mikroveejõujaamadega ja paisülevooludega, mis rajataks täiendavalt vanadele veskitele. Paisülevoolude põhieesmärk oleks äravoolu ühtlustamine, jõe voolusängi erosiooni vähendamine ning Tõrva linnas Vanamõisa järve saneerimine.
- Koondada kõik hävivad vanad veskiseadmed, mida ei ole võimalik kohapeal eksponeerida, ühte kohta, näiteks Tõrva Veski juurde muinsus- või ehitusmälestistena, koduloo-muuseumi eksponaatidena. Seni Eestis vesiveskite, vesiveskitehnika ja veski-veejõujaamade muuseum puudub.
