(ennokirt)®
TÕRVA DOKUMENDID
PUBLIKATSIOONID
Pdf-file, 12 MB
Fail puudub, 0 MB
Enno Kirt. 2000
JPG-failid, 10 lk
Pdf-file, 130 kB
Kuvatõmmis - Muis.ee /museaalView/2908906
Enno Kirt. 2013
Pdf-file, 10 MB
Enno Kirt. 1996. a. TXT-fail
.
.
.
.
.
. . .
LOODUS
Õhne jõgi
vt > Õhne jõgi
vt > Õhne jõgi
Õhne veejõud
-
-
-
-
-
HELME-TÕRVA INIMESED
Tõnis Bergmann - Tõrva arst
Tõnis Bergmann sündis 19. jaanuaril 1891. aastal Viljandi kreisis Viljandi vallas, kus tema isa töötas möldrina Piispa veskis. Aastal 1900 astus Bergmann Päri algkooli. Selle järel Viljandi kreiskooli ning edasi Tartu Treffneri gümnaasiumi, mille lõpetas 1912. aastal. Sama aasta sügisel asus ta õppima Tartu ülikoolis arstiteadust.
Enne ülikooli lõpetamist 1917. aastal mobiliseeriti nooruk Vene armeesse. 1917. aasta oktoobris viidi diviisi nooremarst dr T. Bergmann üle äsja formeeritud Eesti Rahvuspolku ja suunati Haapsalu garnisoni.
1918. aasta aprillis saatsid Saksa okupatsiooniväed rahvuslikud väeosad laiali ja T. Bergmann demobiliseerus. Seejärel sooritas ta puuduva eksami ülikoolis ning, saanud arsti kutse, hakkas kohe Tõrvas eraarstina tööle. Ta asus elama kaupmehest venna juurde, hiljem M. Nepi majja Turu tänav 4. Haigeid võttis ta vastu oma korteris ja tegi koduvisiite.
1919. aasta jaanuari lõpul mobiliseeriti Tõnis Bergmann Eesti sõjaväkke, kus ta töötas I diviisi tagavarapataljoni arstina Tallinnas, hiljem vanemarstina Rakvere garnisonis. Pärast Tartu rahu sõlmimist 2. veebruaril 1920 vabanes ta armeest ja siirdus 2. juunil 1920 uuesti Tõrva. Varsti kinnitati ta Helme kihelkonnaarsti kohale ja asus elama nn tohtri majja.
27. aug 1920 kuni 21. dets 1921 töötas Tõrva vabakutselise sisehaiguste arstina Christian Gross. Siis lahkus mees Rakverre. Umbes samal ajal töötas Tõrvas närviarstina eraarst Romeo Peterhoff.
Dr Bergmann oli ainult Helme jaoskonna arst. 1926 oktobris valiti ta kooliarstiks kuupalgaga 1200 marka. 1. veebr 1927. aastal asus ta tööle Tõrva linnaarstina palgaga 3000 marka kuus. Linna hoolealustel oli arstiabi tasuta. Tavainimene tasus vastuvotul arstile 50 marka. Koduvisiidi eest 100 marka. Öösel hind kahekordistus.
Linnaarst pidi kontrollima linna puhtust, toiduainete kõlblikkust ning müüjate puhtust turul ja poodides. 1928. aasta lõpul võttis dr T. Bergmann osa Tartu ülikoolis toimuvatest linna- ja maakonnaarstide kursustest ja sai ka vastava tunnistuse.
1934. aastal saabus Tõrva Artur Tammark, kes oli oma erialalt kõrva-, nina- ja kurguhaiguste arst. 1. nov 1934 asus ta tööle Helme jaoskonna ja ka Tõrva gümnaasiumi arstina. Ta töötas Tõrvas kuni 1939. aastani, millal siirdus Valga maakonna arstiks. Dr Tammark asus elama Tohtrite majja, kus võttis vastu ka haigeid. Dr Bergmann kolis aga oma uude valminud majja Tartu tn 37, kus tal oli ka kabinet ambulatoorseks haigete
vastuvõtuks.
Dr Bergmann oli Torvas väga tunnustatud ja armastatud arst. 1937. aastal määrati talle, seoses tema kohusetruu 10-aastase töötamisega Tõrva linnavalitsuse teenistuses, ühekordne lisatasu kuupalga ulatuses.
II Maailmsõja Väikese-Emajõe lahingute algusest oli T. Bergmann sõjapaos Ruhijärvel ja käis abis Saksa sõjaväe välilaatsaretis, mis asus seal lähedal Kõnnu talus. Seal oli kuus haavatut surnud ja nad on ka sinna maetud.
Pärast sõda võttis T. Bergmann haigeid vastu oma kodus, tuli olla nii kirurg kui hambaarst.
1945. a. asutas Tõrva haigla H. Kitsi maja teisel korrusel. 1946. a. tuli peaarstiks Sergei Golubev, T. Bergmannist sai naistenõuandla ning nahahaiguste punkti juhataja.
T. Bergmann vabastati töölt 25. VII 1948. a. kui kulak. Nähtavasti oli keegi jõudnud sosistada kuhu vaja, et T. Bergmann oli Ruhijärve veski (Ruije) ja talu (26,59 ha) omanik Karksi kihelkonnas. Ostetud 1931. aastal.
Augustis 1948. a. oli T. Bergmann Jõgeva ambulatooriumi peaarst, 1950. a. Põltsamaa haigla peaarst, 1954 Kolga-Jaani haigla arst. 1957 läks pensionile, suri 11. X 1969. a.
Meie naabril, lauavabrikant Aleksander Lambal (Raie`l) nn Tõrva Lammase saeveski omanikul juhtus õnnetus. Suur palk veeres jalale ja murdis jalaluu. Ka temal tuli sõita Tartusse operatsioonile.Oli külm talv ja väga paks lumi. Tõrva-Puka buss ei väljunud.Jäi üle sõita hobuse ja saaniga Pukka ja sealt rongigaTartusse.Et haige väga ei külmetaks, aeti maakivid soojaks ja pandi saaniteki alla. H. Teenurm, Lehekülgi Tõrva ajaloost.
Tultsi üks sugulane poos end Tultsi veskis üles. Kohalikus ajalehes LÕUNA EESTI, leidsin artikli, kus kohalik arst Tõnis Bergmann uuris toimunut ning selgitas, et laibal vägivalla tunnused puudusid. Uuring toimus pärast haua avamist ja Tõnis Bergmanni tegevusega.
Minu kohtumistest eelnimetatutega: minu esimene kogemus tollaste hambarstidega oli Tultsi veskis hambaarsti vastuvõtul, elus esimene selline sündmus(!) ühel suvisel päeval. Kohtumine oli väga kannatusrohke, kuna hambapuurimist tehti tavalise "taluperenaiste vokki" meenutava jalaga käivitatava hambapuuriga.
Tõnis Bermann võttis mind vastu siia vaenuliku ilma. Suurim tänu temale selle eest!
Teiseks kohtumiseks Tõnisega oli minu silmade ravi eelvaatus, ja koos vanematega toimunud "välisreis" Tartu linna, Silmakliinikusse".
E. Kirt, 2024
-
"Arstiabist Helme kihelkonnas, Läbi sajandite", koostanud Vello Padrik, Tartu-Tõrva 2015 -
"Arstiabist Helme kihelkonnas, Läbi sajandite", koostanud Vello Padrik, Tartu-Tõrva 2015 -
"Arstiabist Helme kihelkonnas, Läbi sajandite", koostanud Vello Padrik, Tartu-Tõrva 2015 -
"Arstiabist Helme kihelkonnas, Läbi sajandite", koostanud Vello Padrik, Tartu-Tõrva 2015 -
T. Bergmanni maja -
Nimeline mälestuspink T Bergmannile Tõrvas, hävinud jaoskonnaarsti hoone läheduses. Foto R.V, 2024 -
Enno Kirt, Almanahh AEG ja MEIE : ja MINA lk 139. -
Tõnis Bergmanni hauaplats Helme kalmistul.
Foto : Enno Kirt; august, 2005. a.
Magnus Kirt
Käesoleva kollaaži fotod on kõik seotud kodulinna pärandkultuurilisel/maastikulisel teemal, sümbol - Magnusega, perekonnaga, kohaliku pärandkultuuri/maastike seostega.
Põhiline foto on pärandkultuuuri iidsel teemal - vasakul, keskel, kui kohalikud "ajaloolised "hõimlased/sugulased" võitlesid, kaitstes OMA/ ÕHNET/JÕGE/ iseenda elu ja toiduvarude säilimiseks - vt vasakul suure "ürgõhne kaldal" odadega oma maad kaitsmas.
Kõik fotod on omavahel lahutamatult seotud ja räägivad OMA LUGU.
Oleme kõik lahutamatult seotud ajalooga, pärandkultuuri ja maastikega, eelajalooliste inimestega, kes oma kodu on kaitsnud ja hoidnud, mehe au kõrgel hoidnud.
Sümbol - kollaaž, kes oskab seda lugeda. Kohalikud inimesed, kes veel Õhnet kasutasid, on ju oma jõge kasutamisega austanud ja vaimselt kaitsnud! Praegu ei ole sel paigal mingit tähistust, et seal oli meelispaik - Magnuse uus kodu on sellest paigast kiviviske kaugusel.
- Enno Kirt. 2025.
-
Kollaaž. Enno Kirt, 2025. märts -
Vanamõisa "Kirdi" elurajooni planeering, Kobras OÜ
Märt Jakobson
Koostaja kommentaarid: Märt Jakobsoni Porimõisa talu rentnikud
Märt Jakobsoni talu koosnes kahest kinnisosast Porimõisa 34A ja Variku 34B, vt Kirikumõisa päristalude kaart,
Foto 2, originaali mõõtkava 1:15689
Pärandilepingu kohaselt sai Märt Jakobson Porimõisa ja Variku omanikuks 4.juulil 1872.
Pärandidokumendid vormistati Riias kubermanguvalitsuses, Akt nr 378 4. Juulist 1872 ja akt nr 221 1872. aastast.
Päranditehing avalikustati „Kubermangu Teatajas” 1875. aastal, Nr 6 17.09.1875 ja nr 14, vt lisatud väljalõiked ajalehtedest.
Porimõisa 34A kinnisosa jagati rentimiseks 6 osakinnistuks. Rentnikud vastavalt rendiaastatele ja osakinnistutele on järgmised:
Porimõisa 1
- Rentnik Aado Reichmann: 1875 -1877 kokku, 3 aastat
- Rentnik Märt Zimmermann: 1876 – 1888, kokku 13 aastat
- Rentnik Jakob Eedenberg: 1889 - 1898, kokku 10 aastat
- Rentnik Matt Heisler: 1897 – 1904, kokku 8 aastat (NB. vt arveraamatut, surmaeelne makse)
- Rentnik Jüri Konze: 1901 – 1903, kokku 3 aastat
Porimõisa 2
- Rentnik Tõnis Anresson: 1871 – 1874, kokku 4 aastat
- Rentnik Jakob Buschmann: 1875 – 1888, kokku 14 aastat
- Rentnik Ain Heisler: 1888 - 1897, kokku 10 aastat.
- Rentnik Jüri Preedel (Ain Heisleri eest): 1896 – 1899, kokku 4 aastat
- Rentnik Andres Kirt: 1899 – 1900, kokku 2 aastat
- Rentnik Matt Heisler: 1901 – 1903, kokku 3 aastat
- Rentnik Johan Nusvald:1903 – 1904, kokku 2 aastat (NB. vt arveraamatut, surmaeelne makse)
Porimõisa 3
- Rentnik Jaak Pehme: 1875 – 1888, kokku 14 aastat
Rentnik Karl Buschmann: 1883 – 1887, kokku 5 aastat
- Rentnik Jaan Suuder: 1888, üks aasta
- Rentnik Andres Leinbok: 1889 – 1892, kokku 4 aastat
- Rentnik Jaan Usberg: 1895 – 1896, kokku 2 aastat
- Rentnik Jüri Pok: 1897 – 1898, kokku 2 aastat
- Rentnik Märt Altement: 1898 – 1899, kokku 2 aastat
- Rentnik Hendrik Tomp: 1899 – 1900, kokku 2 aastat
- Rentnik Jüri Konze: 1900 - 1904, kokku 5 aastat (NB. Vt arveraamatut, saadud surmaeelne makse)
Porimõisa 4
- Rentnik Aado Rits: 1871 – 1877, kokku 7 aastat
- Rentnik Hendrik Kokamägi: 1877 – 1883, kokku 7 aastat
- Rentnik Jaak Vister: 1882 – 1888, kokku 7 aastat
- Rentnik Aadu Jaakson: 1889 – 1895, kokku 7 aastat
- Rentnik Jakob Org: 1895 – 1897, kokku 3 aastat
- Rentnik: Jakob Eedenberg: 1898 – 1899, kokku 2 aastat
- Rentnik: Johan Nusvald: 1899 – 1901, kokku 3 aastat
- Rentnik Andres Kirt: 1901 -1903, kokku 3 aastat
- Rentnik Jakob Kull: 1903 – 1904, kokku 2 aastat (NB. Vt arveraamatut, saadud surmaeelne makse)
Porimõisa 5
- Rentnik Jakob Põrgu 1871 – 1874, kokku 4 aastat
- Rentnik Jakob Org: 1875 – 1893, kokku 18 aastat
Porimõisa 6
- Rentnik Ain Jänes: 1871 – 1876 kokku 6 aastat
- Rentnik Kaarel Jänes: 1877 - 1894, kokku 17 aastat
Variku
- Rentnik Aadu Karpa: 1874 – 1879, kokku 6 aastat
- Rentnik Matt Telling ja Matt Nuuter: 1879 – 1883, kokku 5 aastat
- Rentnik Matt Telling: 1883 – 1887, kokku 5 aastat
- Rentnik Tani Kirt: 1903 – 1904, kokku 2 aastat (NB. Vt arveraamatut, saadud surmaeelne makse)
Nimistu koostas: Enno Kirt
Reinhold Tsirnask
PDF-Versioon
Enno Kirt. 2013
Pdf-file, 10 MB
Uurimus "Reinhold Tsirnaski ja Meie lugu" (.pdf, 10 MB) allalaadimiseks
HOONED ja EHITISED
Kesklinna piirkond
Tõrvakõrtsi hoone
Tõrva kõrtsihoone on ajalooline maakivist ehitis Lõuna-Eestis Tõrva linnas. Seda peetakse Tõrva üheks esimeseks tänaseni säilinud ehitiseks ning linna sümboliks. Kõrtsihoone ehitati esmakordselt Pärnu–Tartu ja Viljandi–Valga maantee ristumiskohale 1834. aastal.
Algselt oli hoone valmistatud puidust ning see kuulus tollase Patküla mõisa omandisse. 1890. aasta sügisel põles vana puidust kõrtsihoone maha ning hoone ehitati taas üles maakivist. Kõrtsihoones tegutses kõrts ning tall.
Ümberehitatuna oli kõrtsihoone pikk krohvimata dekoratiivselt laotud maakivihoone, mis kaetud poolkelpkatusega. Uste ja akende avad olid historitsismile omaselt markeeritud valgete krohviraamistustega. Enamus hoone algsest väljanägemisest on restaureeritult säilinud tänaseni.
19. sajandi viimasel veerandil oli kõrtsihoone omanik ja kõrtsipidaja ning hobupostijaama ülem tollal Tõrva lähistel asuva Riiska talu omanik Hugo Wecram. Sajandi lõpus ostis kõrtsihoone läti rahvusest ärimees Zakrits, kes tellis uue kõrtsipidajana seniste savi- ja puunõude asemele klaaskannud ja fajansstaldrikud, mille alla oli varguste ennetamiseks graveeritud "Tõrva kõrtsist varastatud".
Pärast Teist maailmasõda tegutsesid hoones einelaud ja Tõrva Tarbijate Kooperatiivi kauplused.
Aastatel 1998–2000 renoveeriti Tõrva linna omandisse kuuluv kõrtsihoone, mille käigus vahetati välja hoone sarikad, laoti uus kivikatus ning restaureeriti hoone maakividest müüritis.
2017. aasta seisuga tegutsevad hoones infopunkt, kaks lillepoodi, postkontor, juuksur, bussijaam ja Musta Kõutsi Kõrts (bistroo), suletud on varem samas tegutsenud Swedbanki harukontor.
- koopia Vikipeediast [1]
-
Müüritis -
Õhufoto -
Teeviit kõrtsihoone ees.
Foto: Teeviidad Tõrva linnas 1948, EMM F 64:59, Eesti Maanteemuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1175308 -
Kiosk keskristmikul, 1944. a. -
Kõrtsihoone, 2001 a.H. Talving
Foto: Tõrva kõrts, EVM N 406:362, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2558759
Tõrva, Vanamõisa-Postijaama piirkond
Tõrva, Madise tn 5 elamu
Patküla (Helme) valla magasiait
Vasakult - Ludvig Intson, Mary Sakkis, Intson (taga), Ellinor Sakkis (ees), Robert Schultz. Foto: [3]
Tõrva, Vanamõisa piirkond
Vanamõisa e. Väljamõisa ajalugu
Vanamõis või Patküla Vanamõis ehk Väljamõis ning saksa keeles Hof zum Felde (ka Hof zum Velde, Hofzumvelde) oli mõis tänapäevase Tõrva linna lähistel. Moodustas kaksikmõisa Patküla pärismõisast ja Patküla Vanamõisast. Nagu nimigi näitab, on viimane vanem. Mõlemad mõisad olid kogu aeg ühiste omanikkude käes ja Patküla mõis sai pikapeale peamõisaks, kuid oleks vale öelda, nagu seda saksakeelses kirjanduses sagedasti leida, et Owerlak ja Hof zum Felde on üks ja sama mõis.
Ordumeister Bernd von der Borch andis a. 1478 Väljamõisa ühes Pikasilla vakusega (Paggaste zur langen Brück) Richard Velten'ile. Veel tänapäev (1932. a.) koosneb Patküla vald 2 suuremast osast: üks neist asub Patküla mõisa, Vanamõisa ja Tõrva ümbruses, teine osa eemal Pikasilla pool Väike-Emajõe ääres.
1553. a. sai Väljamõisa endale Johann Owerlacker, kelle sugukonnalt on pärit Patküla mõisa saksakeelne nimi.
1596. a. päris mõisa testamendi põhjal Johann Patkull.
Patkullid, kellede järele nimetatakse mõisa eesti keeles, olid Patküla omanikeks kogu rootsi aja kuni a. 1706, millal mõis läks
päranduse ja abielu teel esiti v. Müller'ile ja vähe hiljemini Freytag v. Loringhoven'itele. Viimase sugukonna omanduseks jäi mõis 1861.
aastani, millal selle ostis dr. jur. Georg Philipp von Stryk.
von Strykidelt võõrandati mõis Eesti maaseaduse alusel. Planeeriti 1922 ja asundati 1923.
Härrastemaja oli vana ühekordne lagunenud puuehitis.
Patküla mõisa juures näidatakse põlist tamme, mille rahvajutu järele olla istutanud Suure Põhja Sõja tekkimisloos tuttavaks saanud balti aadli eesõiguste eest võitleja Johann Reinhold Patkull. Tõeliselt ei olnud aga viimasel Patküla mõisaga, niipalju kui teada, mingi- suguseid suhteid ja rahvajutt näib põhjenevat vaid nimede sarnasusel.
- EESTI. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. V
- Valgamaa
- Tartus, 1932
- Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus
-
Kollaaž. Enno Kirt, 2025. märts
-
Vanamõisa "Kirdi" elurajooni planeering, Kobras OÜ
. . . . .
Kirikumõisa piirkond
Porimõisa
Koostaja kommentaarid: Märt Jakobsoni Porimõisa talu rentnikud
Märt Jakobsoni talu koosnes kahest kinnisosast Porimõisa 34A ja Variku 34B, vt Kirikumõisa päristalude kaart,
Foto 2, originaali mõõtkava 1:15689
Pärandilepingu kohaselt sai Märt Jakobson Porimõisa ja Variku omanikuks 4.juulil 1872.
Pärandidokumendid vormistati Riias kubermanguvalitsuses, Akt nr 378 4. Juulist 1872 ja akt nr 221 1872. aastast.
Päranditehing avalikustati „Kubermangu Teatajas” 1875. aastal, Nr 6 17.09.1875 ja nr 14, vt lisatud väljalõiked ajalehtedest.
Porimõisa 34A kinnisosa jagati rentimiseks 6 osakinnistuks. Rentnikud vastavalt rendiaastatele ja osakinnistutele on järgmised:
Porimõisa 1
- Rentnik Aado Reichmann: 1875 -1877 kokku, 3 aastat
- Rentnik Märt Zimmermann: 1876 – 1888, kokku 13 aastat
- Rentnik Jakob Eedenberg: 1889 - 1898, kokku 10 aastat
- Rentnik Matt Heisler: 1897 – 1904, kokku 8 aastat (NB. vt arveraamatut, surmaeelne makse)
- Rentnik Jüri Konze: 1901 – 1903, kokku 3 aastat
Porimõisa 2
- Rentnik Tõnis Anresson: 1871 – 1874, kokku 4 aastat
- Rentnik Jakob Buschmann: 1875 – 1888, kokku 14 aastat
- Rentnik Ain Heisler: 1888 - 1897, kokku 10 aastat.
- Rentnik Jüri Preedel (Ain Heisleri eest): 1896 – 1899, kokku 4 aastat
- Rentnik Andres Kirt: 1899 – 1900, kokku 2 aastat
- Rentnik Matt Heisler: 1901 – 1903, kokku 3 aastat
- Rentnik Johan Nusvald:1903 – 1904, kokku 2 aastat (NB. vt arveraamatut, surmaeelne makse)
Porimõisa 3
- Rentnik Jaak Pehme: 1875 – 1888, kokku 14 aastat
Rentnik Karl Buschmann: 1883 – 1887, kokku 5 aastat
- Rentnik Jaan Suuder: 1888, üks aasta
- Rentnik Andres Leinbok: 1889 – 1892, kokku 4 aastat
- Rentnik Jaan Usberg: 1895 – 1896, kokku 2 aastat
- Rentnik Jüri Pok: 1897 – 1898, kokku 2 aastat
- Rentnik Märt Altement: 1898 – 1899, kokku 2 aastat
- Rentnik Hendrik Tomp: 1899 – 1900, kokku 2 aastat
- Rentnik Jüri Konze: 1900 - 1904, kokku 5 aastat (NB. Vt arveraamatut, saadud surmaeelne makse)
Porimõisa 4
- Rentnik Aado Rits: 1871 – 1877, kokku 7 aastat
- Rentnik Hendrik Kokamägi: 1877 – 1883, kokku 7 aastat
- Rentnik Jaak Vister: 1882 – 1888, kokku 7 aastat
- Rentnik Aadu Jaakson: 1889 – 1895, kokku 7 aastat
- Rentnik Jakob Org: 1895 – 1897, kokku 3 aastat
- Rentnik: Jakob Eedenberg: 1898 – 1899, kokku 2 aastat
- Rentnik: Johan Nusvald: 1899 – 1901, kokku 3 aastat
- Rentnik Andres Kirt: 1901 -1903, kokku 3 aastat
- Rentnik Jakob Kull: 1903 – 1904, kokku 2 aastat (NB. Vt arveraamatut, saadud surmaeelne makse)
Porimõisa 5
- Rentnik Jakob Põrgu 1871 – 1874, kokku 4 aastat
- Rentnik Jakob Org: 1875 – 1893, kokku 18 aastat
Porimõisa 6
- Rentnik Ain Jänes: 1871 – 1876 kokku 6 aastat
- Rentnik Kaarel Jänes: 1877 - 1894, kokku 17 aastat
Variku
- Rentnik Aadu Karpa: 1874 – 1879, kokku 6 aastat
- Rentnik Matt Telling ja Matt Nuuter: 1879 – 1883, kokku 5 aastat
- Rentnik Matt Telling: 1883 – 1887, kokku 5 aastat
- Rentnik Tani Kirt: 1903 – 1904, kokku 2 aastat (NB. Vt arveraamatut, saadud surmaeelne makse)
Nimistu koostas: Enno Kirt
-
-
-
-
--
Helme kihelkonna ajalugu - 1. Õhne - elu tee
Helme kihelkonna ajalugu - 2. Suurmehed, koolmeistrid ja kultuur
Helme kihelkonna ajalugu - 3 . Võitlused vaenuväega
Helme kihelkonna ajalugu - 4. Süüdimatus
Helme kihelkonna ajalugu - 5. Loodus – kõik voolab (Panta Hrei)
Helme kihelkonna ajalugu - 6. Tults ja tema viis veskit
Loodus – kõik voolab (Panta Hrei) (5)
ALGUS AJALUGU INIMESED SÕDA SÜÜDIMATUS LOODUS ÕHNE PÄRAND PAIGAD EHITISED KAART
Helme kihelkonna pärandkultuuri ja –maastike lühiatlas 2019 -2022
Tõrva linna lähiümbruse pärandkultuuri ja –maastiku objektid M 1:100 000
Legend: tume/must - olemasolevad objektid; punane - hävitatud või likvideeritud
1. Kihelkond ja linn tervikuna, mõjuala
- 1.1 Helme kihelkonna/Tõrva valla Tõrva linna mõjuala kaart,
- Foto 1.1,
- Foto 1.2,
- Foto 1.3,
- Foto 1.4j
- Foto 1.5
- 1.2 Tõrva koolid
- 1.3 Linnavalitsused
- 1.4 Linna asutused
- 1.5 Linna volikogud
- 1.6 Linna veskid
- 1.7 Helme piimaühisus, vt eraldi köide Helme piimaühisus
- 1.8
2. Õhne jõgi
- 2.0 Õhne jõgi
- 2.1 Õhne vesiveskid
- 2.2 Õhne pikiprofiil
- 2.3 Õhne iidkanjon devonis, fotod.
- 2.4 Õhne suletud veehaare Tartu veehaare, linna suletud puurkaevud ja veehaarde rekonstrueerimise lugu
- 2.5 Eesti devoni iidkanjonid,
- 2.6 Tõrva/Tultsi vesiveski.
- 2.7 Õhne (Tultsi /Tõrva veski rekonstrueerimise projekt ja ajalugu, eraldi köited, paisjärv
- 2.8 Tultsi vesiveski
- 2.9 Õhne kalapääs
- 2.10 Õhne vee . . . .
- 2.11 Patküla kraav ja valgala fotokoaart
3. Helme jõgi
- 3.1 Helme jõe Vanamõisa järve veevahetusvee veehaare ja torustik, kaart ja pikiprofiil
- 3.2 Koruste oja kaart ja oja tehnilised andmed
- 3.3 Ennuse oja kaart ja oja tehnilised andmed
- 3.4 Upruse järv
- 3.5 Ennuse järv
- 3.5
4. Pokardi oja
- 4.1 Pokardi oja saneerimiskava
- 4.2 Pokardi oja ürgoru ja Tiskte paisjärve arengukava, Tikste veski paisjärve devonikaldad
- 4.3 Linna likvideeritud prügila Pokardi oja valglas
- 4.4 Pokardi ürgoru Tikste vesiveski
- 4.5 Helme kirik ja kirikumõisa Koduloomuuseum
5. Helme soo, ja kinnikasvanud jäänukjärved
- 4.1 Helme suurjärv, 100 ha, 1 km2
- 4.2 Helme suurjärve uurimisjoonised
- 4.2 Kinnikasvanud järv 1. (tiik 1.)
- 4.3 Kinnikasvanud järv 2. (tiik 2.)
- 4.4 Kinnikasvanud järv 3. (tiik 3.)
- 4.5 Kinnikasvanud järv 4. (tiik 4.)
- 4.6 Kinnikasvanud järv 5 (tiik 5.)
- 5. Vanamõisa järv
- 5.1 Vanamõisa Legend
- 5.2 Vanamõisa järve kirjeldus enne plaanilist ülekoormamist/reostamist, autorid ja süüdlased
- 5.3 Vanamõisa järve uuringud
- 5.4 Vanamõisa järve saneerimise kava,
- 5.5 Vanamõisa järve veevahetuse projekti ideekavand
- 5.6 Vanamõisa järve settemuda utiliseerimise ideekavand
- 6. Riiska järv
- 7. Õhne (Tultsi /Tõrva veski ja paisjärv)
- 7.1 Õhne saeveski ja veejuhtmed
- 8. Tikste talu, veski ja paisjärv
- 9. Patküla järv
- 10. Ennuse järv
- 11. Devonipaljandid:
- 11.1 Õhne: Liivarand
- 11.2 Helme j.orjak.
- 11.3 Helme j. Arstle
- 12. Vooluvee ürgorud:
- 12.1 Õhne jõe ürgorg, asustus ja objektid
- 12.2 Helme jõe ürgorg, asustus ja objektid
- 12.3 Pokardi oja ürgorg, asustus ja objektid
- 12.4 Ennuse oja ürgorg, asustus ja objektid
- 12.5 Patküla oja ürgorg, asustus ja objektid
- 12.6 Koruste oja ürgorg, asustus ja ojektid
- 12.7 Kangru oja asustus, kaart kaart ja kirjeldus
- 12.8 Kantsioja ürgorg, kaart ja kirjeldus
- 13. Musumägi, Õhne ja Vanamõisa järve paaris-ürgmaastik
- 14. Tantsumäe voorestik ja ürgmaastik
- 15. Helme kants ja ürgmaastik, kantsi kaardid ja fotod, ajalugu
- 16. Keisrepalu mets, Härma liivakarjääri pärand/ürgmaastik, holotseeni ürgvooluvagumuste koondumisala (NB!)
- 17. Tohtri park ja tohtrijaoskond
- 18. Kooli park
- 19. Helme mõis ja ordulossi varemed
- 20. Mõisavalitsus
- 21. Patküla mõis
- 22. Kaarlimäe karjamõis
- 23. Vanamõisa karjamõis
- 24. Roobe kõrts
- 25. Roobe mõis
- 26. Helme kirikla
- 27. Ürgne sõjateeristmik:
- 27.1 Tartu suund
- 27.2 Valga suund
- 27.3 Viljandi suund
- 27.4 Holdre/Koorküla suund
- 28. Devoni ajastu ürgorud
(ennokirt)(1)
Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)
KÖIDE 1
Teema 1
tekst
tekst
Teema 2
tekst
tekst
KÖIDE 2
Teema 1
tekst
tekst
Teema 2
tekst
(ennokirt)(2) (ennokirt)(3)
Võitlused vaenuväega (3)
'
KÖIDE 1
Teema 1
tekst
Linna põlengu üksikasjad ning tõenäolised põhjused: Rinde ülemineku eel või ajal sihilikku manuaalset süütamine ei ole tõenäoline, kuna vt kaarti, ei ole süüdatud strateegilisi objekte ja plekkkatusega hooneid. Kirjutaja viibis enne ja pärast rinde üleminekut linnas, ning märgib järgmist: Sõjaliselt elanike elamute põletamine ei olnud mõlemale vaenupoolele strateegiliselt vajalik.
Linnas ei olnud kaitserajatisi ega patareisid. Pealetungijal ei olnud vajalik linnast lausläbiminekut, kuna haare põhja ning lõuna suunalt oli otstarbekam.
Linna looduslik olukord ei võimaldanud otse rünnakut, kuna Helme soo, Õhne, Helme ja Jõku jõgede ürgorud ei võimaldanud kiiret läbimist, Tõrva-Tartu mnt oli Rulli-Jõgeveste vahel langetatud puudega läbipääsematu. Rünne suunati piki Jõgeveste-Roobe mnt-d ja üle Õhne Helme aslevikust põhjat Taagepera ja Koorküla suunas.
Linnas ei olnud ühtegei kaevikut ega muud laadi kindlustust. Kahurituli suunati ainult Õigeusu kiriku tornile, mis purustati. Tõenäoliselt torni purustamise käigus esimene lask tabas linnavalitsuse volikogu hooneosa, teine korrigeeritud lask tabas torni. Linna rünnati peamiselt pardarelvade tulega, vt lisatud foto. Lisan ka kahritule laskeala kaardi, kus on näha laskeala plaan.
tekst
Teema 2
tekst
tekst
KÖIDE 2
Teema 1
tekst
tekst
Teema 2
tekst
(ennokirt)(4) (ennokirt)(5) (ennokirt)(6)
Kristjan Tults ja tema veskid (6)
KÖIDE 1
Teema 1
Mälestusmärk/haud Helme surnuaias
tekst
tekst
Teema 2
tekst
tekst
KÖIDE 2
Teema 1
tekst
tekst
Teema 2
tekst
(ennokirt)®
Süüdimatus (4)
KÖIDE 1
Teema 1
tekst
tekst
Teema 2
tekst
tekst
KÖIDE 2
Teema 1
tekst
tekst
Teema 2
tekst
Viited
- "Arstiabist Helme kihelkonnas, Läbi sajandite", koostanud Vello Padrik, Tartu-Tõrva 2015
- Enno Kirt, Almanahh AEG ja MEIE : ja MINA lk 139.
- ↑ https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5rva_k%C3%B5rtsihoone
- ↑ Valga, Tõrva, ja Otepää kadunud vaated. Aare Olander ja kirjastus Tänapäev, 2017
- ↑ Heino Ross, Helme-Tõrva ajaloost. Väike-Viru, 2009
