Ellavere tuulik
,_Friedrich_Karm,_Vilhelmine_Viltmann-Karm,_Elisabeth_Vahar,_Pauline_Viltmann-Klaus,_Mart_Viltmann..jpg)
Nimi/Nimed
Ellavere tuulik, Ellavere tuuleveski
Tüüp: Hollandi tüüpi tuulik
Asukoht/Paiknemine
Järva maakond, Järva vald
Ajalooliselt: Väinjärve vald, Kuusna mõis, Hindreku talu
| Nimi | Aadress | Koordinaadid | Seisukord | Hoone |
|---|---|---|---|---|
| Ellavere tuulik | Järva maakond, Järva vald, Metsla küla | N: 59.009166 E: 25.997812 kaart | täielikult hävinud | tuuleveski |
Ajalugu
V. Kallandi: Hindreku talu põllu kõige kõrgemasse kohta (kõrgus 101,6 m, vene topkaart) ehitas Mart Jüri p Viltmann (31.07.1862–12.09.1952) tuuleveski.
Viltmannid olid pärit Ramma mõisast, kus üks nende esivanematest, Repo Hans (1718–26.05.1797), rentis aastani 1797 Repo (Rebbo, Räbo) talu, mis hiljem sai nimeks Sepa. Rammal sündinud Jüri Hindreku p Viltmann (16.03.1827–05.07.1890) ja tema naine Madlena Andrese t (Brükmann, Käru 30.11.1830–08.12.1913) asusid 1861. aastal elama Ellaveresse. Nende poeg Mart abiellus 26. märtsil 1889 Leenu Otto t Rinderbergiga (Metsla 01.04.1861–04.05.1934).
Mart ja Leenu muutsid aeg-ajalt elukohta ja lapsedki sündisid eri paigus:
- 1. Jüri (Metsla 28.01.1890–01.03.1890);
- 2. Pauline Marie (Metsla 11.04.1892–15.04.1981);
- 3. Nimeta (Kuusna 18.12.1896–18.12.1896);
- 4. Karla (Kuusna 23.07.1898–25.01.1963);
- 5. Helmi (Võhmuta 17.11.1901–18.11.1901);
- 6. Vilhelmine (Paide 21.12.1903–23.08.1982).
Pauline abiellus Elmar Klausiga ja läks elama Tallinna, kus töötas kingsepana. Elmar Klaus osales 2. maailmasõjas ja jäi kadunuks. Vilhelmine abiellus Friedrich Karmiga (Tln 21.01.1907–03.10.1980 Tln), kes oli omaaegne Eesti koondise (1920–1927) jalgpallur, 5-kordne Eesti meister jalgpallis ja 7-kordne meister jääpallis. Elati Tallinnas, kus Vilhelmine töötas rätsepana. Karla abiellus Elisabeth Emilie t Meiborniga (19.08.1904–19.01.1969). Neil sündis poeg Uno (17.01.1932–21.11.1988), kes abiellus Õie Richardi t Hallimäega (snd 1938). Nimede eestistamisel võttis Mart Viltmanni pere 5. veebruaril 1937 uue perekonnanime – Vahar. Õie Vahar: “Külarahvas hakkas Elisabethi kutsuma Möldri Liisiks.”
Väga võimalik, et Mardist oli saanud tuulikute ehitusmeister, kes mitmelt poolt töötellimusi sai ja lõpuks niipalju kapitali kogus, et võis ise ettevõtjaks hakata.
Mart Viltmann sai 1912. aastal Jaan Koppelmanniga kokkuleppele viimasele kuuluva Hindreku talu maale ehitada tuuleveski ja selle juurde elumaja ning laut. Ehitised said püstitatud ja kahe kiviga II liigi tuuleveski hakkas teenindama ümbruskonna talunikke. Veski pealt tuli maksta igal aastal tööstusmaksu, mis oli kehtestatud vähemalt 1921. aastast.
Ilma ametliku rendilepinguta, mille vormistamisest taluomanik keeldus, tegutses Mart Viltmann 19 aastat. 1931. aastal tegi Mart ametivõimudele kirjaliku avalduse, et poolte vahel sõlmitaks leping selle krundi rentimiseks 99 aastaks aastase rendiga 2500 marka (25.00 krooni). Kuna Mart pidas lehma ja hobust ning kasutada oli vaid poolteist vakamaad põldu, taotles ta endale lisaks veel endise Ellavere kooli maad.
Nii eraldatigi Kuusna mõisa järele olevast talukohast Hindreku nr 8 (kinnistu nr 4131) maatükk suurusega 0,2638 ha, mille rentnikuks sai 99 aastaks Mart Viltmann. Uuele kinnistusüksusele pandi nimi „Veskimäe“, mis kuulutati välja 13. juulil 1940 ja sama aasta 28. augustiks kanti ka skemaatilisele kaardile (vt talu plaani lisa 8). Eraldatud maatükk jagunes:
1. aia- ja põllumaa – 0,1580 ha; 2. viljapuuaed – 0,0092 ha; 3. tuluta maa – 0,09266 ha.
Mart Viltmanni majapidamise kirjeldus 1931. aasta seisuga oli järgmine: krundil asus elumaja, veski ja laut, loomadest olemas üks hobune ja lehm, mujal ühe aasta peale renditud üheksa tiinu maad. Taluperes Mart Viltmann, naine Leenu, poeg Karla ja tema naine Elisabeth ning tütred Pauline ja Vilhelmine.
Karla poeg Uno asus koos naise Õiega elama Koeru. Karla ja Elisabeth astusid kolhoosi liikmeks hiljem, 27. augustil 1950, kui oli juba toimunud kolhooside ühinemine. Karla lahkus siitilmast 1963. aastal, Liisi käis veel kaks aastat tööl, kuid siis jäi koduseks. Võttis vastu veel 1969. aasta, kuid siis lõppes ka tema elutee. Tühjaks jäänud Veskimäe elamusse paigutati kolhoosi tööle tulnud uued elanikud. Kui need sealt lahkusid, jäi maha täielikult lagastatud elumaja ning kõrvalhooned ja lõhutud veski.
Nüüdseks on Veskimäe renditalu täielikult likvideeritud – sellel kohal laiub põllumaa ilma ühegi märgita, et seal kunagi oleks asunud tuulik. Talukoht koos veski varemetega oli alles veel 1967. aastal. (Talukoht on märgitud 1967. aastal koostatud Järva-Jaani kolhoosi maaparanduskaardil.)
Väino Raus: „Mäletan, et Möldri Liisil oli üks silm hästi haige. Sellele vaatamata lubas ta kolhoosiajal korraldada oma majas pidusid.” Enda Õnnik: „Karl suri varem, Liisi oli Veskimäel viimane nende perest. Mäletan, et tal oli kilpnääre haige, silm lausa punnis peas. Oli suur kondiiter, väga tubli naine.”
Seisukord ja muu teave
Hoone seisukord: Hävinud
Kirjandus
Vello Kallandi "Metsla küla uutes piirides", 2015. https://www.ester.ee/record=b4526804*est
