Küti Mäeveski

Ω
Küti-Mäeveski asukoht. Maaameti üldkaart.
Küti veski.[1]
Veskihoone[2]


Nimi/Nimed

Veski kohalik nimi on Mäeveski. Eristamaks seda teistest Mäeveskitest kasutatakse täpsustavat nime Küti Mäeveski või Küti-Mäeveski. Selleks , et eristada seda veskit läheduses pisut allavoolu paiknevast Küti veskist kasutatakse nimekujusid Mäe Küti veski või Mäe Kütiveski ehk Mäe-Küti veski. Laiema täpsustava lisana kasutatakse tihti ka Kütioru Mäeveski või Kütioru Mäeveski vesiveski nime. Legendaarse staatuse pälvinud Küti Mäeveski võrdnimena kasutatakse vahel ka nime Kütiveski või Küti veski. Samuti on kogu Kütioru veskikaskaadi peaveskiks kujunenuna tema nimena kasutatud ka pisut umbmääraseks jäävat nimekuju Kütioru veski. Kõige paremini identifitseerib seda veskit tänapäeval siiski nimi Kütioru Küti Mäeveski. Selle veski puhul kasutatakse harva omanikujärgset nimekuju Zupsmanni veski.

Saksa keeles Kütti Mühle.

On võimalik, et tegelikult on Kütiorg saanud oma nime Küti veski ja talu nime järgi.

Näiteks 1926. a Võrumaa pinnamoe kirjelduses on Noodasorg, Noodasi org. Kütioru nimi on orule üle kandunud Küti veskitelt, täpsemalt Küti Alaveskilt, mis jääb orgu läbiva maantee äärde. Veskikoht on väga vana (1627 Nohdast, 1638 Nodas Rein Kywi (ωωiki: Noodasküla veski)). Küti nimi ilmus veski nimena XIX saj, kandudes veskile üle Küti talult (katastris Nodas 36). Talunimi omakorda on saadud perekonnanimest Kütt, mis pandi nimeks Mundi ja Mundi-Kallasse taludes XIX saj alguses. Küti nime kinnistumist orule soodustas Küti Alaveski nime „kirjakeelestamine“ Küti oru veski kujule. Hiljem tuli Kütioru nimi esile kaartidel ja bussipeatuse nimena, al 1960. a-test on Kütiorg tuntud kogu oru geograafilise nimena.[3]

Veski on jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress: Võru maakond, Võru vald, Noodasküla (küla) EHAK kood: 5440, Mäeveski (kinnistu), Küti Mäeveski (hoone). Vanema haldusjaotuse järgi asus veski Vastseliina kihelkonns, Lasva mõisa maadel.

Veski paikneb Iskna jõel (kood: VEE1005100), umbes selle keskjooksul. Kohalik nimi: Tohkri oja. Veski paisjärve nimi on Mäeveski järv (Küti Mäeveski järv) VEE2142720

Üldine seisukord

Veskihoone ja sisustus on hästi säilinud. Pais ja paisjärv säilinud.

Ajalugu

Kütioru veskikaskaadi vesiveskitest on teateid juba alates 1627. ja 1638. aaastast, tollal siiski Nodasküla veski nime all (Nodas Rein Kywi). Ka 1684 aasta rootsiaegsel kaardil on märge vesiveski (Qwarn) kohta Kütiorus [4]. Ka C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardil (1839) on Kütiveskid kujutatud, kuigi juurde on märgitud 2 km eemal asuva Tilga küla/talu nimi. Praegune veskihoone on ehitatud 1868. aastal Lasva mõisa poolt. Algselt töötas veski pealtvoolu vesirattaga, aga juba 1900. aastal paigaldati vesi-turbiin.

1918. aastal läks Mäeveski vendade Meltside kätte. Rasked turu- ja majandusolud sundisid vendi veski algselt oksjonile panema, hiljem aga müüki. Veskitalu omandas ostu teel Zupsmanni suguvõsa, kes põlvneb Räpina kihelkonnast. Veski eest käidi välja 600 000 senti.

1939. a EW Jõukomitee loenduse andmeil töötas Mäeveskis 4-meetrise survekõrgusega 14 hobujõuline horisontaal-võlliga Privitz-Riia tehases valmistatud turbiin, mis käitas kahte 46 tollist kivipaari. Veskis jahvatati lihtjahu, leivajahu, loomasööta ja tehti tangu. Dünamo (elektrigeneraator) tootis valgustusvoolu veskikoja ja majapidamise jaoks. Pidude ajal Kütioru tsõõriplatsil anti ka sinna elektrivoolu.

Veskitalu pindala oli 7 hektarit koos veskijärve, põllu, aiamaa ja metsaga. Sissetulek olenes jahvatuse eest võetud maksust ehk matist (naturaaltasust). Kuna ümbruskonna talude majandus põhines teraviljakasvatusel, oli veskil tööd kogu aasta.

Sügiskuudel kujunesid veskilistest pikad järjekorrad, kes viitsid aega veskitalu köögis ööpäevi juteldes ja kaarte mängides. Ka kohalikke külamehi käis uudiseid kuulamas.

1961. aastal asendati hüdroturbiin veskis elektrimootoriga.

Veski viimane jahvatus jääb 2016. aasta sügisesse. Veski on planeeritud konserveerida ja säilitada tööstuspärandi näitena.

Kütioru mölder

Vaata Zupsmann, Aleksander

Legendaarseks saanud mölder, Aleksander Zupsmann (6.04.1914 – 16.02.2014), kes käis esialgu onu juures abiks vilja jahvatamas, jäi Kütiorgu koha peale alles 1947. aastal.

Fotod ja kaardid

Viited

  1. Foto. Võrumaa. Kütioru veski., DrKM F 417:73, Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/976492
  2. Kütioru Mäeveski, EVM N 405:294, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2382245
  3. Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
  4. EAA.308.2.177 lk 1
  5. Kütioru Mäeveski, EVM N 438:56, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2536550
  6. Kütioru Altveski, EVM N 405:295, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2382247