Kurvitse veski
Nimi
Ajalugu
F. Haidaku artiklist "Veskid Võhandu ülemjooksul", juulis 1976. Jõksi järvest väljuv oja kannab Ritsike nimetust, Lajayangu palus kutsutakse oja juba Lajavangu jõeks ja Kurvitse veski all kannab ta Tüüra jõe nime. Nüüd vaatleme teist ojakeste-järvede gruppi, mis annavad Pühajõele oma veed. Kurvitse veski ees olevasse Mütsina järve koondub vesi 2 km pikkuse Söödi oja kaudu Kanepi Palujärvest, siia toob Maruoja Perätjärve ja Kikkaoja veed. Mütsina järv on kraavi kaudu ühenduses ka Kõverjärvega. Mütsina järve ja Kurvitse veskijärve vahele oli ehitatud 0,5-meetrise veekkumisega lisapais juba enne Esimest maailmasõda. Pärast Suurt Isamaasõda tõsteti Mütsina järve pais kõrgemale ja praegu kuulub veekogu Kooraste metskonna kalakasvatuse süsteemi. Kurvitse veskit läbiv vesi ühineb allpool paisu Tüüra jõega.
KURVITSE VESKI kuulub vanimate veskite hulka. 1638. aastal toimunud Liivimaa maarevisjonil oli vKooraste mõisal juba kaks veskit. Üht neist, kus oli möldriks Mutzume Teppan, tulebki pidada Kurvitse veskiks. Veski on näidatud ka 1718. ja 1839. aastal väljaantud kaartidel. Kuna Kooraste mõisal oli mitu veskit, müüdi Kurvitse veski Erastvere mõisale. Sestsaadik jäigi Erastverele kuuluv veski Kooraste valla piiridesse. Mõisaomanikud läinud kord tülli ja Kooraste mõisnik tahtnud Mütsina järve paisu madalamaks lasta. Kaevatigi kraav Mütsina järvest Kõverjärve ja alustati kraavi kaevamist Kõverjärvest Kooraste Suurjärve. Kuna Kooraste Suurjärv on teistest 5 meetrit madalamal, siis Kõverjärv ning Mütsina järv oleksid jäänud kuivaks. Lõpuks mõisnikud leppisid kokku ja Kurvitse veskile jäi vesi alles. Veski on mitmel korral tules hävinud. Nii põles veski 1924. aastal maha. Tuli sai alguse linarabamise ruumist, kus tolm plahvatas. Veski taastamine nõudis pikemat aega, see ehitati jõe paremale kaldale. Vana veski vundamendile rajati elumaja. Jõumasinaks oli pealtlöödav vesiratas, alles 1938. aastal muretseti veeturbiin. 1944. aasta augustis oli veskis järjekordne tulekahju. Endise palkhoone asemele ehitati sõrestikhoone ja 1946. aastal oli veski jälle rivis. 1948. aastal läks veski Kooraste Põllumajandusühistule. 1951. aastal tekkis veskis taas tulekahju, ka sedapuhku linarabajate süü tõttu. Veski ehitati jälle sõrestikhoonena üles. Veskis on elektrivalgustus ja turbiinile lisaks veel 20 kW võimsusega elektrimootor. Nüüd (juuli 1976) kuulub see Kanepi kolhoosile. https://dea.digar.ee/article/koit/1976/07/06/17
