Erinevus lehekülje "Leevaku veski" redaktsioonide vahel
| 2. rida: | 2. rida: | ||
[[File:Seadus.jpg|thumb|320px|right| Leevaku veski väikepildid Tamman & Ko ning vanaveskite kohane seadusandlus ]] | [[File:Seadus.jpg|thumb|320px|right| Leevaku veski väikepildid Tamman & Ko ning vanaveskite kohane seadusandlus ]] | ||
| + | == Veski nimi ja asukoht == | ||
| + | '''Leevaku veski''' või '''Leevaku vesiveski''' [saksa k. '''Lewako Mühle, Lewaka Mühle''']; ''jahu- ja villaveski'' | ||
| + | |||
| + | Asub: Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond ; asumi kood: 4193 | ||
| + | |||
| + | Paikneb Võhandu jõe alamjooksul. | ||
| + | |||
| + | L-EST koordinaadid: [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&punkt=697272.8,6443678.9&zoom=453.415930098039&setlegend=SHYBR_ALUS01=0,SHYBR_ALUS08_82=1&LANG=1 X=6443679; Y=697273 ] | ||
| + | |||
| + | Navi/GPS koordinaadid: [https://maps.google.com/maps?q=Leevaku_veski@58.0899888888889,27.3459333333333 N:58.089989; E:27.345933] | ||
| + | |||
| + | Tänapäevane seisud: hävinud, varemed ümber ehitaud hüdroelektrijaamaks. | ||
| + | |||
| + | Paisu seisund: hea | ||
| + | |||
| + | Paisjärve seisund: hea | ||
| + | |||
| + | |||
| + | == Ajalugu == | ||
| + | |||
| + | Leevaku külanime on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1582. aastal, mil nimekujuks oli Liewaka. | ||
| + | |||
| + | Leevakule on veski rajatud tõenäoliselt alles 19.sajandi algul (võimalik, et 1835. aasta paiku) ja ilmselt kohe mitmefunktsionaalsena. | ||
| + | |||
| + | Veskihoone oli maakivist vundamendil, 2 ja 3 korruseline palkseinte ja laastukatusega hoone. | ||
| + | |||
| + | Jahuveski oli 5 kivipaariga, jahvatati jahu, tehti püüli, mannat, kruupe ja tangu. | ||
| + | |||
| + | Vesiveski baasil 1880ndatel asutatud manufaktuuris kooti sineliriiet ja vooditekke Vene armeele. | ||
| + | |||
| + | 1893. aastal tegutsesid samas kohas juba jahu- ja saeveski, samuti sai siin villa kraasida ja lina töödelda. | ||
| + | |||
| + | 1910. aastast tootis tööstusettevõte oma tarbeks elektrit. | ||
| + | |||
| + | 1917. aastast alates müüdi elektrienergiat taludele ning Toolamaa mõisale. | ||
| + | |||
| + | Leevaku arenes Räpina kõrval piirkonna üheks tähtsamaks tööstuskeskuseks. | ||
| + | |||
| + | 1931. aastal sai Leevaku tööstuse ja veskitalu uueks omanikuks Voldemar Tamman, kaasomanikeks Karl Eduard Sööt ja Theodor Lauri. | ||
| + | |||
| + | Veskitest ja tööstustest eraldiseisev hüdroelektrijaam rajati 1933. aastal. | ||
| + | |||
| + | EW lõpuaastaiks oli Leevaku vesiveskist kujunenud jahu-, värvi- ja villaveski koos hüdroelektrijaamaga - üle 60 töölisega tööstuseline ettevõte "Lewako". | ||
| + | |||
| + | 1944. aasta suvel, nõukogude vägede Võhandu jõele jõudmise ajal, süttisid nii Leevaku veski ning ka vabrikute ja veskitalu hooned. | ||
Redaktsioon: 4. september 2021, kell 18:15
Veski nimi ja asukoht
Leevaku veski või Leevaku vesiveski [saksa k. Lewako Mühle, Lewaka Mühle]; jahu- ja villaveski
Asub: Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond ; asumi kood: 4193
Paikneb Võhandu jõe alamjooksul.
L-EST koordinaadid: X=6443679; Y=697273
Navi/GPS koordinaadid: N:58.089989; E:27.345933
Tänapäevane seisud: hävinud, varemed ümber ehitaud hüdroelektrijaamaks.
Paisu seisund: hea
Paisjärve seisund: hea
Ajalugu
Leevaku külanime on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1582. aastal, mil nimekujuks oli Liewaka.
Leevakule on veski rajatud tõenäoliselt alles 19.sajandi algul (võimalik, et 1835. aasta paiku) ja ilmselt kohe mitmefunktsionaalsena.
Veskihoone oli maakivist vundamendil, 2 ja 3 korruseline palkseinte ja laastukatusega hoone.
Jahuveski oli 5 kivipaariga, jahvatati jahu, tehti püüli, mannat, kruupe ja tangu.
Vesiveski baasil 1880ndatel asutatud manufaktuuris kooti sineliriiet ja vooditekke Vene armeele.
1893. aastal tegutsesid samas kohas juba jahu- ja saeveski, samuti sai siin villa kraasida ja lina töödelda.
1910. aastast tootis tööstusettevõte oma tarbeks elektrit.
1917. aastast alates müüdi elektrienergiat taludele ning Toolamaa mõisale.
Leevaku arenes Räpina kõrval piirkonna üheks tähtsamaks tööstuskeskuseks.
1931. aastal sai Leevaku tööstuse ja veskitalu uueks omanikuks Voldemar Tamman, kaasomanikeks Karl Eduard Sööt ja Theodor Lauri.
Veskitest ja tööstustest eraldiseisev hüdroelektrijaam rajati 1933. aastal.
EW lõpuaastaiks oli Leevaku vesiveskist kujunenud jahu-, värvi- ja villaveski koos hüdroelektrijaamaga - üle 60 töölisega tööstuseline ettevõte "Lewako".
1944. aasta suvel, nõukogude vägede Võhandu jõele jõudmise ajal, süttisid nii Leevaku veski ning ka vabrikute ja veskitalu hooned.
Vaata ka Leevaku elektrijaam>
