Erinevus lehekülje "Lutsu-Madsa veskipidajad ja möldrid" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | Esimene teadaolev mölder [[Madsa veskis]] oli <b>Marri Lambert</b> (1845 – 1858?). Marri Lambert sündis 1811 Rannus. [[Madsa veskis]] oli ta alates 1845. aastast. Marri Lambert tuli Tartumaa Rannust, aasta enne seda, kui ta vend <b>Hindrik Lambert</b> (sünd. 1814, Rannu) [[Arula veski|Arula mõisa veskisse]] tuli.<ref>Ajalooarhiiv, saaga EAA.1260.1.12:743</ref>. Hindrik (ka Heinrich) lahkus perega Arulast aastal 1858 Rõuge kihelkonda, Võlsi karjamõisa, [[Võlsi veski|Võlsi veskisse]] (tõenäoliselt tänapäevase nimega [[Kubija veski]] või omaniku järgi [[Raamatu veski]] möldriks. | + | Esimene teadaolev mölder [[Madsa veskis]] oli <b>Marri Lambert</b> (1845 – 1858?). Marri Lambert sündis 1811 Rannus. [[Madsa veskis]] oli ta alates 1845. aastast. Marri Lambert tuli Tartumaa Rannust, aasta enne seda, kui ta vend <b>Hindrik Lambert</b> (sünd. 1814, Rannu) [[Arula veski|Arula mõisa veskisse]] tuli.<ref>Ajalooarhiiv, saaga EAA.1260.1.12:743</ref>. Hindrik (ka Heinrich) lahkus perega Arulast aastal 1858 Rõuge kihelkonda, Võlsi karjamõisa, [[Võlsi veski|Võlsi veskisse]] (tõenäoliselt veskisse tänapäevase nimega [[Kubija veski]] või omaniku järgi [[Raamatu veski]] möldriks. |
Mölder Jaak Jaani p. Kumpus sündis 1827 Holstres. Arulasse tulid 186o Jaak ja ta naine Mari Viljandimaalt Paistu kihelkonnast, läbi Rõngu. Arulas 1860.aastal sündis poeg Johan Kumpus. Pere lahkus Arulast Rõngu tagasi 1861.a(3) | Mölder Jaak Jaani p. Kumpus sündis 1827 Holstres. Arulasse tulid 186o Jaak ja ta naine Mari Viljandimaalt Paistu kihelkonnast, läbi Rõngu. Arulas 1860.aastal sündis poeg Johan Kumpus. Pere lahkus Arulast Rõngu tagasi 1861.a(3) | ||
Redaktsioon: 5. juuli 2021, kell 19:27
Esimene teadaolev mölder Madsa veskis oli Marri Lambert (1845 – 1858?). Marri Lambert sündis 1811 Rannus. Madsa veskis oli ta alates 1845. aastast. Marri Lambert tuli Tartumaa Rannust, aasta enne seda, kui ta vend Hindrik Lambert (sünd. 1814, Rannu) Arula mõisa veskisse tuli.[1]. Hindrik (ka Heinrich) lahkus perega Arulast aastal 1858 Rõuge kihelkonda, Võlsi karjamõisa, Võlsi veskisse (tõenäoliselt veskisse tänapäevase nimega Kubija veski või omaniku järgi Raamatu veski möldriks. Mölder Jaak Jaani p. Kumpus sündis 1827 Holstres. Arulasse tulid 186o Jaak ja ta naine Mari Viljandimaalt Paistu kihelkonnast, läbi Rõngu. Arulas 1860.aastal sündis poeg Johan Kumpus. Pere lahkus Arulast Rõngu tagasi 1861.a(3)
Johan Michelson sünd.1817 ja ta naine Ann sünd.1823, nende poeg Hindrik sünd.1854 Uue-Antslas. Otepää koguduse Personaalraamatu VI 1867-1888 järgi olid nad Madsa veskis. Tulid Arulasse 1873 Antslast.
Mölder Johan (ka Jaan) Juhan p. Arrol töötas veskis 1865-1909. Jaan sündis Uibujärvel Põlva kihelkonnas Võrumaal 1833.aastal ja suri 1911.a. Otepääl. Jaan Arrol ostis 1880.a. Madsa veski Arula mõisa pärishärra Frans von Villeboisi käest 5348 rubla hõberaha eest. Sulas maksab ta 800 hõberaha ja ülejäänud võlg võetakse üles Krediit-Kassa Seltsi seaduste järgi, mille maksmine kestab veel 1909. aastal. Madsa veski 1880 aasta kaart on koostatud ostulepingu lisana, kus ostjale on maa mõõdistatud ja piirikividega tähistatud. Jaan Arroli I naine oli Amalia Michelson ja nad laulatati 1867.a. Otepääl. Amalia sündis 1847.a. Uue-Antslas ja suri 1875 Arulas 27 aastaselt (põhjus märgitud ?-ga). Neil sündisid Arulas lapsed: 1. Jenny Catharine Elisabeth (1867-...), kelle mees oli Luddvig Tedder, laulatatud 1887.a. 2. Richard Johann (1869-1875). Jaani Arroli II naine oli Liisa Lina ja nad laulatati 1877.a. Liisa sündis 1856.a. Vidrikes. Neil sündisid Arulas lapsed: 1. Ottilie Amalie (1878-...) 2. Pertha Pauline (1881-...) 3. Richard (1896-...) (4)
Luddvig Tedder (Jaan Arroli väimees) oli veski omanik 1909-1910.a.
Mihkel Tiks Hindriku poeg oli Madsa (Lutsu) veskis 1910-1927.a. Ostis Madsa veski Ludvig Tedderi käest. Mihkel Tiks (sünd.1859 Rõngu - 1927), ta naine An (sündinud Kaarna 1867 suri Udernas-1917) ja lapsed: Karl (sündis 1892 Uderna - suri 1902), Salme (sündis 1898 Pühajärvel -...), Emilie (sündis 1903 Pühajärvel - ...), Voldemar (sündis 1908 Pühajärve - suri 1935), Elsa (1911 Arula-...).
Voldemar (Volli) Tiks Mihkli poeg oli veskis 1927-1935. Saanud surnud isa testamendiga pärijaks. Voldemar Tiksi abikaasa Endla Adele sünd. Anderson (Koorvere talust) ja poeg Mihkel Tiks.
Eduard Andres(s)on (Endla Adeele isa, Arula Koorvere talust) 1935-1939.a. Eduard (1885 Arula-1945 Venemaa) sai surnud Voldemar Tiksi päranditombu (Lutsu veski) hooldajaks.
Endla Adeele Niklus (sünd Andreson Koorvere talus Arulas) Voldemari lesk ja Mihkel Tiks Voldemari poeg, veski omanik 1939-1940.a. Endla Adeele (sündis 1915 Arulas - suri 1996, maetud Otepää kalmistule) lahkus pojaga Madsa veskilt (Lutsult) Otepääle, kui Endla abiellus Ferdinand Niklusega 1937.a. Uuest abielust sündis tütar Valve. Endla Adeele tegi palju ilusat käsitööd ja valmistas peolaudadele maitsvaid roogasid.
Artur Johannes ja Adeele Johanna Käärik (sünd Niklus) Lutsu veski omanikud 1940-1990.a. Peale eelmise omaniku lahkumist Otepääle, jäid tallu Artur Käärik (1905 Arula-1989 Otepää kalm.) ja Adeele Käärik(1904-1994 Otepää kalm.). Hiljem ostsid nad koha endale. Arulas sündis ainuke laps Endel Käärik (1934-2006), kes käis ka Arula koolis. Pärast Arturi surma kolis Adeele poja Endli juurde Tallinnasse. Artur oli vaikne ja rahulik mees, kes popsis kodu trepil piipu ning jälgis maailma ja tegeles oma hobustega.
Talus elasid mingil ajal ka Adeele õde Minna Sarv ja ta poeg Ott. Ott Sarv oli Arula veskis mölder ning toimetas ka Madsa veskis.
Voldemar ja Eike Tasa (sündinud Kasemets) kolisid 1991.aastal Madsalt koos 12 aastase tütre Jutaga Lutsule. 1997.aastast toimib Lutsu turismitaluna www.lutsu.ee. Ludvig Teder, kes müüs Lutsu veski 1910.aastal Mihkel Tiksile oli Eike Tasa vanavanavanaisa Mango Rose õe Katre Undritza poeg. See huvitav fakt selgus 2016. aastal.
- ↑ Ajalooarhiiv, saaga EAA.1260.1.12:743
