Piusa jõgi
Piusa jõgi
Muud nimed: Pimźa jõgi, ülemjooksul Tõlija oja, Tõlioja.
Üldandmed. Kagu-Eesti üks pikemaid jõgesid, suubub Pihkva järve edelakaldale. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa paiknevad Võru maakonnas. Keskjooksu alumine osa on Võru ja Põlva maakonna ning Põlva maakonna ja Vene Föderatsiooni piiril. Alamjooksu ülemine osa asub Põlva maakonnas ja alumine osa Vene Föderatsiooni Petseri maakonnas. Algab Plaani Külajärvest; pikkus 109 km, valgala 796 ruutkilomeetrit. Tähtsamad lisajõed on Avimehe oja (pikkus 10 km), Raudoja (pikkus 8 km), Meeksi oja (pikkus 11 km), Raagsilla oja (pikkus 13 km), Tuderna oja (pikkus 16 km), Obinitsa oja (pikkus 15 km) ja Belka jõgi (algab Venemaa territooriumilt, suubub 40 km kaugusel suudmest). Pikal vooluteel läbib jõgi mitu maastikuüksust. Jõe ülemjooks asub Haanja kõrgustikul, keskjooksu ülemine osa Holsta ehk Meremäe küngastikul, keskjooksu alumine osa Võru-Petseri orundis, alamjooksu ülemine osa Palumaal ja alumine osa Peipsi madalikul.
Piusa jõe lähtejärv Plaani Külajärv ehk Suurjärv asetseb Haanja kõrgustiku keskosas Plaani külas ning on ümbritsetud künklikust moreenmaastikust. Jõe lähe asub järve kirdekalda lõunaosas Soka talu lähedal, Plaani kirikust 300 m põhjaloode pool. Algosas, Soka talu juures, läbib jõgi kaks tiiki, suundub seejärel kinkudevahelist luhariba pidi kirdesse ja suubub umbes 700 m pärast Alas- ehk Piipse järve läänekaldale. Väljunud Alasärve kirdeotsast, voolab jõgi käänulises sängis algul 0,5 km pikkuselt itta, käändub seejärel kagusse ning möödub vasakul kaldal olevast Mäe-Suhka ja paremal kaldal olevast Tummõlka külast. Umbes 6 km kaugusel lähtest, Tummõlka küla idaservas pöörab jõgi järsult põhjakirdesse. Väänlevas sängis voolates ja kinkude vahel lookeid tehes möödub jõgi kilomeeter edasi vasakul asuvast Ala-Suhka külast ja jõuab veel kilomeeter alamal Luhte (Luhtõ) küla alla. Seal saab jõgi lisavett paremalt kaldalt suubuvast ojast, mille alamjooksule on rajatud ca 15 ha pindalaga Luhtõ paisjärv. Edasi möödub jõgi vasakul kaldal asuvatest Pressi ja Paloveere ning paremal kaldal olevast Kündja külast. Ca 14 km kaugusel lähtest jõuab Piusa Vana-Saaluse küla kohale, kus jõkke suubub vasakult Avimehe oja. Sealt 2 km alamal, vasakult tuleva Surja ojaga ühinemiskohal, pöörab jõgi itta ja siseneb laia, lamedate nõlvadega Vastseliina ürgorgu. Orus voolab Piusa edasi nõrgalt looklevas sängis niitude, põldude ja männimetsatukkade vahel ning läbib 5 km pärast Vastseliina aleviku põhjaserva. Alevikust 0,5 km ida pool jõuab jõgi Võru-Luhamaa maantee sillani ja käändub kagusse. Sillast 1,5 km alamal ühineb Piusa paremalt kaldalt suubuva Raudojaga. Sealt 0,5 km edasi Illi külas, paremalt tuleva Kivioja suubumiskohas, pöörab jõgi kirdesse ja jõuab edasi Vastseliina asundusse. Seal teeb jõgi 1,5 km pikkuse terava haagi ümber kõrge põllustatud seljandiku, käändub seejärel järsult põhja ning siseneb Piusa ürgorgu, kus 0,5 km pärast ühineb paremalt, ürgoru kagusopist tuleva Meeksi ehk Jaamaojaga. Piusa jõe ja Meeksi oja vahel oleval neemikul paiknevad 14. sajandil rajatud ja Põhjasõjas hävinud Vastseliina piiskopilinnuse varemed. Linnuse vastas, Piusa jõe kõrgel kaldal, asub suurem looduslik park põlispuudega. Piusa ürgorus voolab jõgi väänlevas sängis, möödub oru paremal pervel paiknevatest Plessi, Tallikeste ja Jõksi ning vasakul kaldal asuvatest Piusa ja Möldri külast. Järgnevalt läbib jõgi Tellaste küla, kus on uus suurem maanteesild. Edasi möödub jõgi vasakul kaldal olevatest Kerepäälse, Lindora ja paremal kaldal olevast Härma külast ja jõuab Tamme külla. Piusa ürgorg, milles Piusa jõgi voolab Vastseliinast kuni Tamme külani, paikneb Holsta ja Meremäe kingustiku vahel asuvas väga keerulise reljeefiga moreenmaastikus. Org on käänuline, suhteliselt kitsas, enamasti järsunõlvaline ja arvukate külgsoppidega. Oru nõlvu lõhestavad uhtorud ja neemikud. Paljudes kohtades on org uuristunud sügavale Devoni liivakivi aluspõhja ning jõe kaldail leidub rohkesti liivakivipaljandeid - mäemüüre. Kõige rohkem on paljandeid Möldri, Härma ja Tamme küla kohal. Ürgoru 12 km pikkune lõik Vastseliina asundusest kuni Tamme veskini on võetud looduskaitse alla.Tamme (Saetamme) külas suubub Piusa ürgorg temaga ristsuunalisse Võru-Petseri ürgorgu. Piusa jõgi laskub nimetatud ürgoru lammile, ühineb sellel voolava Raagsilla ojaga ja käändub pika lameda kaarega itta. Võru-Petseri ürgoru laial ja valdavalt soisel lammil voolab Piusa jõgi väänlevas ja silmusklevas sängis. Oru nõlvu ja enamasti ka kaldaid katab männimets. Külad ja põllud asuvad jõest 1-2 km kaugusel. Jõe põhjakalda lähedal kulgeb ligi 15 km pikkuselt Valga-Petseri raudtee. Tamme sillast 7,5 km alamal suubub Piusasse vasakult kaldalt Tuderna oja ja sellest ca 5,5 km edasi, Ala-Tśumpa külas, Obinitsa oja. Ala-Tśumpast 6,5 km allavoolu, Võmmorski külas Orava-Petseri maantee silla juures, ühineb Piusaga paremalt kaldalt Belka jõgi, millest Eesti territooriumil asub ainult ca 4 km pikkune suude-eelne osa. Alates Belka suudmest 1,5 km allavoolu voolab Piusa jõgi 23-24 km pikkuselt Eesti ja Vene piiril. Võmmorski sillast 8 km alamal möödub jõgi Petseri linnast põhja poolt. Linna kohal suubub Piusasse Patskova jõgi. Petserist 7 km alamal, Metśkovka ojaga ühinemispaigas, käändub jõgi järsult põhjakirdesse ja jõuab jälle Eesti territooriumile. Seal asuvad jõe paremal kaldal peaaegu inimasustuseta männimetsad, vasakul kaldal vahelduvad metsad mitme väikese küla põldudega. Sesniki küla lähedal ristub jõgi Värska-Saatse maanteega ja jõuab sillast 2 km alamal Venemaa territooriumile. Mõni kilomeeter edasi Linnamäe külast, laskub jõgi Peipsi madalikule, ürgorg kaob ja jõgi haruneb kaheks. Jõe peaharu siseneb suurde Rebase rabasse. 5 km alamal pea- ja kõrvalsäng ühinevad ja sealt 1,5 km edasi suubub jõgi Pihkva järve. Piusa on Eesti suurima langusega (212,4 m) ja suhteliselt suure kaldega jõgi. Jõe veejõudu on minevikus kasutanud paljud vesiveskid. 1930. aastail oli jõel vähemalt 28 vesiveskit. A. Loopmanni (1979) andmetel on jõesängi laius keskjooksul 3-12 m ja alamjooksul 7-32 m ning sügavus keskjooksul 0,2-1,2 m ja alamjooksul 0,4-4,2 m. Kalastik. Kalanduslikult on Piusa jõgi väga väärtuslik. Käesoleval ajal kuulub Piusa nende väheste Eesti jõgede hulka, kus domineerivaks kalaliigiks on harjus. Katsepüükidega Piusa jõe seitsmes lõigus aastail 1988-97 tehti kindlaks sõõrsuuliigi ojasilmu ja 12 kalaliigi - jõeforelli, harjuse, haugi, särje, turva, lepamaimu, kogre, trullingu, lutsu, luukaritsa, ahvena ja võldase - elunemine. 1988. a. ja 1997. a. Piusa jões jõevähki ei kohatud.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
