Taevere veski
Nimi/nimed
Tänapäevane asulajärgne veski nimi on Taevere veski. Kuna tegemist oli mõisaveskiga, siis on sobiv nimi ka Taevere mõisa veski või Taevere mõisa vesiveski. Taevere mõisas tegutses 19. sajandil ka Taevere tuulik.
Küla ja mõisa nime päritolu on ebaselge. Võimalik on mõni vanem vorm isikunimest + vere-liide. Suure-Jaani kihelkonna külanimi Taevere võib olla lähtunud apellatiivist taive ’käänukoht, käänak’ või ka ’teekonna algus’. Koht asub Lõhavere linnamäest Navesti jõe poole. Lõhavere on Suure-Jaani kihelkonna vana keskus. Taevere on koht, mille kaudu pääses mööda Lõhavere oja Navesti (Paala) jõele. See oli tuntud veetee, mida mööda sai Pärnu jõele ja edasi Pärnu lahte.
Mõisanime üleskirjutused on järgmised: XVI saj Taifer, 1599/1601 Teyfer, 1638 Taifer, 1681/83 Teiferhoff, 1729 Tayfehr, 1782 Taifer ~ Taefer, 1871 Taifer, 1909 Taifer ehk Taewere (Uustalu 1972: 131). [1]
Küla vanemad nimekujud: 1583 Taiuer, 1638 Tayfer, 1797 Taifer, Taewerre. [2]
saksa k. Taifer Mühle.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
Asukoht
Veski asukoht, aadress: Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Taevere küla, Lembitu kinnistu. Vanema haldusjaotuse järgi: Suure-Jaani kihelkond, Taevere mõis (kuni 1917).
Veski paikneb Paasioja keskjooksul. Veekogu kood: VEE1131608.
- Asukoht Maaameti veebikaardil X: 6492825 Y: 585941
- Asukoht Google kaardil N: 58.566936 E: 25.476989
- Asukoht Regio Delfi kaardil pl: 58°34′0.969″, ip: 25°28′37.160″
Tehniline teave
Veskihoone üldine tänapäevane seisund (2020 kevad): hävinud täielikult. Veskipaisu üldine tänapäevane seisund (2020 kevad): pais hävinud, paisu kõrgus: pole teada; ülevoolu tüüp: pole teada/hävinud; paisutus: puudub; veski paisjärve: pole säilinud. Veski sild: säilinud, eravalduses; veskitee: kinnistu sisene, trass säilinud.
Ajalugu
Taevere mõisa vesiveski on märgitud Mellini kaardil (1797). Hilisematel kaartidel kujutatud hooned viitavad oma paiknemisega küll vesiveskile, kuid otseseid tähistusi pole märgata. Tõenäoliselt jäi vähem kui 10 ruutkilomeetrise valgalaga Paasioja veehulk väheseks isegi tollal levinud altvooluga vesirattaga veski käitamiseks ning hooned jäid kasutusse mingiks muuks otstarbeks, mõisa viljajahvatus toimus aga Taevere tuulikus. 20. sajandi alguses (1904 - 1911) on tulekindlustusseltsi Moskowische Feuer - Assecuranz - Compagnie plaanil need hooned näidatud kui mõisatööliste elamu ja tall.
19. sajandi kaartidel on mõisakompleksist lõunasse jäävale künkale märgitud tuuleveski.
Pärimus
- Taeverest oli otsetee Lahmusele, kus veski oli olemas.
- Veski asemel tehti viinaköök ja teine hoone oli härjatall. Viinaköögi jäägid anti härgadele tallis.
Viited
- ↑ Emakeele Seltsi aastaraamat ; 58 2012.
- ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
