Tallinna tööstuse häll: erinevus redaktsioonide vahel
 
(ei näidata sama kasutaja 220 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
''Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.'' <br>
''Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.'' <br>
'''Aleksander Kivi''' , Anto Juske.
'''Aleksander Kivi''' , Anto Juske.
==Ülemiste järv==
==Ülemiste järv==
Järv Tallinna kaguserval. <br>
Järv Tallinna kaguserval. <br>
Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; sks ''Obersee''.<br>
Kaasaegne levinuim nimi on '''[[Ülemiste järv]]'''. <br>
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. <br>
Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; harvem [[Paberijärv]], sks ''Obersee''. <br>
Veekogu kood: VEE2005900 <br>
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, mil järv kuulus Taani kuningale. <br>
Alates 15. sajandi keskpaigast on järv Tallinna linna valduses. <br>
Veekogu kood: VEE2005900. <br>
 
Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest '''36,5 m''' kõrgemal. Suuruselt '''3. järv''' Eestis, veekogu pindala on umbes '''944 ha''' (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus '''3,3 m'''). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. <ref>Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019</ref>
 
Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes '''8000''' aastat tagasi) pinnakerke tulemusel merest eraldunud lahesopist. <ref>Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.</ref>  <br>
 
===Ülemiste Vanake===
Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuvale [[Ülemiste järv]]ele on iseloomulik suur veetaseme kõikumine.
Seetõttu on ajaloos olnud mitmeid kordi hetki, mil on tekkinud oht all orus asuvas linnas tõsiste üleujutuste tekkimiseks, kuid mitte just lausa linna täielikuks uputamiseks. Sellest ilmselt on sündinud ka legendid [[Ülemiste Vanake|Ülemiste Vanakesest]].
 
'''1708'''. aasta novembris murdis järv läbi liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.<br>
'''1718'''. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.<br>
'''1761'''. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.<br>
'''1783'''. aastal aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust. <br>
'''1807'''. aastal paigaldati järve madalamatele kallastele liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.<br>
'''1867'''. aasta mai teise poole suur sulavesi tõstis järve vett niivõrd, et vesi uhtus Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. Järgmine läbimurre toimus varsti . Tartu maanteee kohalt peatselt toimunud uus läbimurre mis oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune. <br>
'''1879'''. aasta 5. juunil toimus vee läbimurre Tartu maanteele uue veevarustussüsteemi ja magistraaltorustiku jaoks kaevatud süvendi kaudu. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi. <br>
'''1923'''. aastal tõusis veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.
 
===Linda kivi===
Linda kivi ehk Lindakivi on suur kivi Ülemiste järve idakalda lähedal. Sisuliselt moodustavad Lindakivi neli kõrvuti asetsevat rabakivirahnu, milledest suurema ehk Linda kivi mõõtmed on '''7,1 x 5,2 x 5,1m ja ümbermõõt=19,2m''' Linda kivi on kaitstav loodusmälestis. <ref>Info: https://et.wikipedia.org</ref>
 
''Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl.'' <ref> (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).) </ref>
 
''Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis.'' <ref>
(ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935).) </ref>
 
==Kanalid==
===Lüüsid===
Härjapea jõe algusesse ehitatud lüüsid ja lüüsihooned kronoloogilises järjestuses
*Ülemiste Kuningaveski lüüs (liigveelask)
*Veerenni kanali lüüs ja lüüsimaja (Watterhaus, 1689)
*Peetri kanali (Kadrioru kanali) lüüs koos lüüsimajaga
*Paberivabriku leotustiikide lüüs
*Tartu maantee veevarustuskanali lüüs
*Tallinna Vesi veepuhastusjaama liigveelask
 
===Härjapea kanal===
Algselt looduslik jõgi, hiljem järk-järgult kanalisse suletud [[Härjapea oja]].<br>
 
[[Härjapea jõgi|Härjapea]]  oli jõgi, mis voolas [[Ülemiste järv]]est läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.<br>
Jõe lähteks võib pidada [[Ülemiste järv]]e so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~ca 8 m/km, seega oli see suurima languga jõgi Eestis, ületades Piusa jõe langust 4 korda!
*Looduslik jõesäng kanaliseeriti ja kaeti kattega esmalt lõik [[Ülemiste järv]]est kuni [[Ülemiste Kuningaveski]]ni nn [[Veerenni kanal]]i rajamise käigus.
*Kanaliseeriti Juhkentali sõjaväelinnakus asunud jõe lõik.
*EW ajal ehitati Härjapea jõe kollektor Tallinna kesklinnas jõe alamjooksule kuni sadamani.
*1950.ndatel viidi kanalisse Juhkentali ja Tiigiveski vaheline lõik.
 
===Veerenni kanal===
Ülemiste järv oma Härjape jõe väljavoolu kaudu teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba '''14. sajandist alates''' nn '''[[Veerenni kanal]]i''' kaudu.
 
'''1345'''. aasta 29. septembril sai Tallinna raad loa Taani kuningas Valdemar IV-lt [[Kuninga järv]]est, tänapäevase nimega [[Ülemiste järv]]est vee juhtimiseks linna-aladele läbi kuninga omandis olevate maade.<br>
[[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] kõige ülemise veski ([[Ülemiste Kuningaveski]]) paisu juurest (nn tselluloosikombinaadi kirdenurgas) kaevati '''4 km''' pikkune nn "veerenn"  linna müürideni Harju värava juures. Sealt edasi juhiti vesi linna ümbritsevsse vallikraavi. Vallikraavi veetasemeid reguleeriti kolme veskiga: [[Harjuvärava veski]], [[Karjavärava veski]] ja [[Viruvärava veski]] <ref>"Tallinn (Reval).Keskaegsed kindlustused." Rein Zobel , Eesti Kunstiakadeemia 2011. </ref> <ref>http://www.rahvaraamat.ee/p/tallinn-reval-keskaegsed-kindlustused/34656/et?isbn=9789949467129</ref>
 
Tollaste Tallinna rae arveraamatute järgi oli kanali rajamise eeltööde (u ~1396) ning Veerenni kanali ehituse tehniliseks juhatajaks '''[[Johannes Bonnynghof]]'''. Tema looditud ligi 4 km pikkune kanal oli oma aja '''hüdrotehniliseks suursaavutuseks'''. Äärmiselt täpsed nivelleerimistööd võimaldasid kanali trassi nii valida, et ehitamisel ei tekkinud lähtekoha ja kesklinna (Harjuvärava paistiigi) maapinna suurte kõrgusvahede tõttu kanali uhtumise ohtu. Sellest johtuski, et '''1417'''. a. palus Riia ordumeister von Spanheim teda Riiga tööle, et aidata neid nivelleerimistöödel Daugava jõe vee juhtimisel linna vesiehitistesse.
 
===Peetri kanal===
[[Peetri kanal]] ka [[Peetri veejuhe]] või [[Kadrioru kanal]] või harvem [[Lasnamäe veekanal]]
 
===Tartu mnt veevarustus-kanal===
 
===Paberivabriku veekanal===
===Veepuhastusjaama liigveelask===
 
 
 
==Ülemiste/Juhkentali veskikaskaad==
 
 
===Ülemiste Kuningaveski===
 
[[Ülemiste Kuningaveski]] ka [[Ülemiste veski]] või [[Kuningaveski]]. Esimene veski Ülemiste väljavoolul. Tõenäoliselt oli veski rajatud '''13. sajandi esimesel poolel'''.
Veski asus Ülemiste mäe järsul nõlval.<br>
 
Algul oli veski kuninga so Toompea linnuse komtuuri valduses ning töötas '''[[viljaveski]]na'''.<br>
Kui Taani kuningas Waldemar IV andis '''1345'''. a. Tallinna raele õiguse juhtida vett linna vallikraavidesse Härjapea jõestja rajada veskeid, siis oli tingimuseks, et ei kannataks riigile kuuluva [[Ülemiste veski]] veerežiim, vastasel juhul peab raad võtma veski oma valdusse.
Põuastel aastatel oli järves vett vähe, veski töörežiim sai häiritud ning raad oli kohustatud 1349. aastal võtma selle oma valdusse. Komtuuri nõudel pidi raad tasuma igal aastal selle eest 20 marka tollases vääringus ning lubama seal komtuuril jahvatada tasuta Toompea vilja.<br>
1689. aasta kaardil on veskit kujutatud kaksikveskina (''Alte und Neue Mühle'')<br>
'''1768'''. aastani töötas veski [[viljaveski]]na, seejärel hakati seal tamme-, kuuse-ja pajukoori purustama ([[suruveski]]na või [[haamerveski]]na või [[kollerveski]]na) nahaparkimise otstarbeks. <br>
'''1786'''. aastal seadistati veski ketrus- ja sukavabrikuks, kus vee jõul töötasid esimesed tekstiilitööstusmasinad Tallinnas.<br>
'''1844'''. aastal anti veski rendile kaltsude purustamiseks. <br>
'''1878'''. aastast tegutses seal villa- ja siidiketramise ning kudumise tööstus.<br>
'''1902'''. aastal ehitati veski ümber sõjaväe kasarmuks. <br>
'''1916'''. aastal müüdi ülemiste veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes selle vabrikuhoonete laiendamisel <br>
'''1936'''. aastal lammutas.<br>
 
===Juhkentali ülemine veski===
Ka [[Jauchi veski]] või [[Juhkentali veski]] , algselt [[Juhkentali paberiveski]]
 
'''1531'''. aastal ehitas turvissepp Wilm Platensleger [[Ülemiste veski]]st pisut allavoolu, linnalt renditud krundile vee jõul töötava [[katelsepa-veski]] ehk vasepaja.<br>
'''1664'''. aastal, pärast tollase veskiomaniku surma, ostis selle Lorenz Jauch, kes oli Härjapea jõe äärde ehitanud endale suvemõisa
Jauehenthali (millest tulenes hilisem eestipärasem piirkonna üldnimi Juhkental). Jauch ehitas vasepaja ruumidesse [[paheriveski]] (1689. a. kaardil ''Papir Mühl'')<br>
Paberit valmistati tol ajal kaltsudest; paberitoodang ei saanud olla väga suur, sest puudus küllaldane hulk kaltse (kaltsukogujaid oli vaid kaks). Veskiomanikud vaheldusid, neil tekkis paberi realiseerimisega raskusi. Põhjasõja mõjul majanduselu soikus. 29. septembril 1710 kapituleerus Tallinn Vene vägedele.<br>
'''1713'''. aastal ehitati seisma jäänud paberiveski Tallinna rae korraldusel ümber [[kalelsepaveskiks-vasepajaks]] ja renditi katelseppade tsunftile. <br>
'''1870'''. aastal muudeti veski [[villaveski]]ks, kus tegutses ketrus-, kudumis- ja kangavärvimistööstus. Mõnda aega töötas veski ka [[vanutusveskina]] sks ''walkmühle''. <br>
'''1916'''. aastal müüdi veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes seda kasutas mehaanikatöökojana.
 
===Juhkentali alumine veski===
Ka [[Seemisnahaveski]]
 
Juhkentali veskist natuke allavoolu ehitati uus paistiik ning sellele veski, kus pargiti väikeloomade nahku ning valmistati neist pehmet seemisnahka.<br>
Veski esmane ehitusaeg ei ole teada. <br>
'''1605'''. aasta 22. detsembri ürikutes on märgitud, ei seal tehti suuremaid ümberehitustöid.<br>
'''1689'''. aasta kaardil on see veski märgitud vanutusveskina (''Walkmühl). <br>
Kõrvalharuna töötas ühel vesirattal vasepada. Veski tegutses '''1866'''. aastani.<br>
'''1906'''. aastal hakati veskit kasutama parketivabrikuna ning '''1921'''. aastast on seal sepikoda ning garaazid.
 
==Poolamäe/Keldrimäe veskikaskaad==
===Poolamäe veski===
[[Poolamäe veski]] ehk [[Püssirohuveski]] või [[Vasepaja veski]] ka [[Uus Vasepada]]
 
Juhkentali veskitest allavoolu järgmisena oli Härjapea jõel praeguse Staadioni tänava otsa kohal katelseppade ametile kuulunud vasepada. <br> Esimene viide sellest veskist on pärit '''1675'''. aastast. <br>
Ka 1689. aasta kaardil on see märgitud uue vasepajana (''Neuer Kupfer hammer''). <br>
Võib arvata, et vasepada tegutses juba sajandeid varem, kuna vasest tarbeesemete (katlad, veenõud, kannud jm.) järele oli suur nõudmine. <br>
Vasepada hävis Põhjasõjas. '''1729'''. aastal taotles katelseppade amet raelt raha uue vasepaja ehitamiseks. Rae otsusel taastati linna
kulul uus vasepada 1731. aastal Juhkentali paberiveski asemele.
 
===Tiigiveski===
[[Tiigiveski]] ehk [[Tallinna Tiigiveski]] või [[Tiigiveski Tallinnas]]. Varem [[Nunnade veski]] või [[Piiskopi veski]]. Tehnoloogiatüübilt suruvanutusveski.
 
Suurema veelangu kohas paiknes veski, mida tunti Tiigiveski nime all. See oli kuulunud algselt Mihkli nunnakloostrile, kes selle
1354. aastal müüs Tallinna linnale. Linn rentis veski edasi viljaveskina.
1689. a kaardil on veski märgitud/tähistatud vana [[vaseveski]]na (''Alter Kupffer hammer'').
17. sajandil läks veski eravaldusse ning seadistati valgenaha parkalite nahamuljumlse või seemisnahaveskiks.
1716. aastal rajas Admiraliteet sinna saeveski ja 1729. aastal rajati sinna veel erivesirattaga jahuveski. Mõlemad veskid olid oma
asukoha tõttu nende omanikele tulutoovad, ega muidu poleks olnud võimalik nende püsimine 160 aastat.
Seoses tööstuse arenguga Tallinnas ostis kaupmees E. Johanson 1887. aastal [[Tiigiveski]] hooned endale ja kasutas neid kaltsude
purustamiseks oma uue paberivabriku vajaduseks. Taimestiku vohamise tõttu täis kasvama hakanud paistiik täideti 1913. aastal „Estonia" teatrihoone ehitusel väljakaevatud pinnasega, tiigi kohale rajati linnavolikogu otsusel park ja puukool.
 
==Jaaniveski/Seegiveski veskikaskaad==
===Jaani-Seegi jahuveski===
[[Jaaniveski]] ehk [[Seegi veski]] või [[Jaani seegi veski]]. sks k ''[[St. Johannes Mühle]]'' või ''[[Johannis Mühl]]'' 1689.
 
Jaaniveski on üks vanimaid veskeid Tallinna linnasarase piirides, mis rajati juba 13. sajandi esimesel poolel (esmaselt mainitud
ürikutes '''1237'''. a.). <br>
Algselt kuulus viljaveskina Johannese hospidalile (rahvapäraselt Jaani seegile), kus hooldati ja raviti pidalitõbiseid.<br>
Varem oli veskihoone puust, kuid '''1408'''. aastal ehitati kivihooneks.
Veskihoone on paaril korral täielikult maha põlenud; viimati taastati veskit '''1756'''. aastal.
Viljaveski töötas kuni '''1886'''. aastani, mil B. Johanson rajas sinna paberivabriku.
'''1898'''. aastal ehitati veskihoonele teine korrus peale ja sellisena püsib see tänaseni (1990 ?).
 
===Jaani-Seegi valtsveski===
Ka [[Jaani-Seegi suruveski]] või [[Jaan-Nahaveski]].
 
Veski asus Jaaniveski lähedal, Härjapea jõe peaharul.
1431. aaslal rajas linn sinna püssirohuveski, 1684. aastal saeveski, 1687. aastal nahaveski (nahavabriku).
1866. aastal veski likvideeriti, vabanenud ruumidesse ehitati Tallinna esimene mehaaniline leivavabrik,
1886. aastal sai aga Jaaniveski omandanud H. Johanson sellegi veskiala oma paberivabriku tarbeks.
 
===Jaani-Seegi saeveski===
Jaaniveskist pisut allpool, kohas kus Härjapea harud taas ühinesid, asus viimane Härjapea vee jõul töötav veski.
See töötas algul saeveskina (1686. a kaardil) ja hiljem ka viljaveskina. Millalgi läks see veski Tallinna kingseppade ameti omandusse, kes seal rajas parkalitöökoja ja suruveski parkkoore purustamiseks ning pargitud nahkade töötlemiseks.
Veski hävis Põhjasõja ajal. 1712. aastal taastati seal nahaparkali töökoda ning 1783. aastal rajati sellegi veski asemele nahamanufak-
tuur. 1921. aastal moodustati Nahatõöstuse Aktsiaselts "Union", mis 1940. aastal nimetati "Kommunaariks".
 
 
---------------
--------------------------
-------------------------------------
--------------------------------------
 
=Juhkentali mõis=
<!--
Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Liiva, Järve, Kitseküla, Luite, Juhkentali, Ülemiste ja Mõigu asumi ning Rae vallaga. Ülemistejärve on pindalalt Tallinna suurim asum, selle pindala on 13,96 km².[1]
Asumi põhiosa moodustavad Ülemiste järv (9,6 km²) ja kitsas maariba ümber järve, mille kaldajoone pikkus on 15,2 km.[3]
 
Asum on saanud nime Ülemiste järve järgi, mida on eri aegadel nimetatud ka Järveküla järveks, Mõigu järveks, Kuninga järveks ja Paberijärveks. Praegune nimi Ülemiste tuleneb sellest, et järv paikneb linnast kõrgemal.[4]
Suure osa asumi territooriumist võtab enda alla Ülemiste järv. Asumit läbib Kurna oja ning järve kaldal asub Järve mets. Ülemiste järves asub Linda kivi, mis on kaitstav loodusmälestis.[8]
 
===Ajalugu===
Ülemiste järv on keskajast saadik olnud Tallinna kõige olulisemaks joogiveeallikaks. 14. sajandil rajati 4 km pikkune joogiveekanal, mis ulatus järvest Harju väravani.[4]
 
Keskajal oli järv ümbritsetud männimetsaga, mis hävitati Liivi sõja ajal. Uue metsa rajamine järve kaldale tõusis päevakorrale 1830. aastal. Liivikute süsteemne ja ulatuslik metsastamine algas alles 1870. aastate lõpus. 1918. aastaks oli Ülemiste järve ja Pärnu maantee vahelisele alale istutatud 184 ha metsa (1994. aasta seisuga 126 ha). 2010. aastast saadik kannab osa sellest metsast Järve metsa nime.[4]
 
Ülemistejärve asumis on väike grupp elumaju, kus elavad enamasti veepuhastusjaamaga seotud inimesed.[4]
 
Pikka aega oli probleemiks Ülemiste järvest tuleva joogivee halb kvaliteet. See probleem lahenes 1927. aastal, kui järve loodekaldale rajati ajakohane filterveevärk. Veepuhastusjaama uus osa valmis 1978. aastal. 1990. aastate keskpaigas hakati vee eelkloorimise asemel seda osoneerima, mis parandas joogivee kvaliteeti. 2008. aasta seisuga oli Ülemiste järve joogivee kvaliteet isegi parem (98%) kui Euroopa Komisjoni joogivee direktiiviga nõutud (95%).[4]
Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
Tallinna temaatiline taskuentsüklopeedia : illustreeritud ülevaade Tallinna 84 asumist. Tallinn, 2016, lk. 112
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
Kaitsealune ala või üksikobjekt: Linda kivi (KL04000127) Eesti looduse infosüsteemis. Keskkonnaagentuur.
;allikas: https://et.m.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clemistej%C3%A4rve
 
 
1979. aastal avastas kodu-uurija Oskar Raudmets[5] Härjapea jõeorundi piirkonnas Kaasani kiriku värava juurest ulatusliku asulakoha ja tuleaseme, mis osutus umbes 2300-aastaseks. See on seni vanim Tallinna kesklinnast leitud tuleaseme koht[6].
 
Härjapea jõe ääres, hilisema Kaasani kiriku juures asus juba keskajal Pleekmäe eeslinn, mida on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1536. aastal Bleke nime all. 1699. aasta allikates oli piirkonda nimetatud Bleeksbergiks ja hiljem Bleichbergiks. Pleekmäe asula tuumik paiknes Härjapea jõe nõlvadel, tänapäeva Juhkentali ja Imanta tänava vahel.
 
 
Juhkentali lõunaosa 1928. aasta kaardil
Asum on saanud nime raamatukaupmehe ja linnatrükkali Lorenz Jauchi poolt Härjapea jõe äärde 1655. aastal saadud maadele rajatud Jauchenthali suvemõisa järgi. Juhkentali asum kujunes välja 17. sajandil piirkonnas asunud Juhkentali linnamõisast (Joachimsthal), mille mõisasüda asub tänapäeval Juhkentali tänav 58. Varasem asustus selles piirkonnas oli Tallinna eeslinn, Pleekmäe, millest on tänapäevani säilinud Juhkentali tänav 11 asuv Pleekmäe veskihoone.
 
Juhkentali piirkonda läbis Härjapea jõgi, mis oli keskajal ja hiljemgi Tallinna tähtsaim vooluveekogu. Keskajal oli jõgi vee- ja kalarohke. Jõe vee jõul käitati juba 13.-14. sajandil vesiveskeid, enamik neist asus Juhkentalis. 13. sajandist tegutses Ülemiste mäe all, tänapäeva Lastekodu tänava ääres, kus Härjapea jõe vee jõudu sai kasutada kõige soodsamalt, Ülemiste viljaveski, mis kandis ka Kuningaveski nime ning kuulus Toompea linnuses asunud Liivimaa ordu võimudele. 13. sajandil tegutses praeguse Juhkentali 11 krundi kohal vesiveski, mis kandis Tiigiveski nime ja kuulus Mihkli nunnakloostrile. Vesiveskis jahvatati tsistertslaste Mihkli kloostri jaoks Kuimetsa ja Nabala mõisast toodud vilja. 1354. aastal ostis Tallinna raad selle veski kloostrilt ja andis möldritele rendile. 1716. aastal rajati sinna vee jõul töötav saeveski, mida kasutasid Tallinna sadamas asunud Admiraliteedi töökojad. 1727. aastal rajati sinna ka eraldi veskirattaga jahuveski ja 1828. aastal omandas vesiveski uuesti Tallinna raad ning seal töötas 1843. aastani paberiveski ja seejärel 1886. aastani viljaveski. Hiljem kasutati hoonet laoruumina.
 
1664. aastal rajati Ülemiste järvest voolanud Härjapea jõe äärde Eesti vanim paberiveski, mis oli hilisema Tallinna tselluloosivabriku eelkäija.
 
1715. aastal rajati tänapäeva Juhkentali tänava lõppu, endise Juhkentali suvemõisa kohale Mereväehospidal ning 1730. aastal toodi Kalamaja ranna lähedal asunud Maaväehospidal nüüdse Ida-Tallinna Keskhaigla alale. 1772. aastal rajati Juhkentali Maaväehospidali juurde Kolmainu kirik, mis tegutses kuni 1894. aastani. 18. sajandi esimesel poolel ehitati Kaasani Jumalaema Sündimise kirik, kuna Venemaa keisri Peeter I korraldusel toodi Tallinna tuhandeid sõjaväelasi.
 
1772. aastal, pärast Venemaa keisririigi valitseva senati ukaasi, millega keelati surnute matmine kirikutesse ning nõuti kalmistute rajamist tihedamast hoonestusest vähemalt 640 meetri kaugusele, rajati peagi praeguse Siselinna kalmistu alale Aleksander Nevski kalmistu. 18. sajandil rajati Siselinna kalmistu lõunaosas tänapäevaks hävinud Muhamedi kalmistu. 18. sajandi lõpus rajati ka Vana Juudi kalmistu, mis asus Magasini tänava hooldushaiglast põhja pool, selle asukohta tähistab Magasini tänava ääres 1967. aastal vana Juudi kalmistu kohale rajatud automajandit ümbritsevas müüris vanasse aknaorva müüritud hauakivi. Pinnavee taseme tõusu tõttu rajati juba 1911. aastal uus Juudi kalmistu Rahumäele.
 
1872. aasta Venemaa keisri Nikolai I visiidi järel ühendati Tallinnas asuvad maaväe ja mereväe hospidalid Tallinna sõjaväehospidaliks ning laiendati Härjapea jõe ääres asunud hospidalikompleksi [7]
-->
 


Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest '''36,5 m''' kõrgemal. Suuruselt '''3. järv''' Eestis, veekogu pindala on umbes '''944 ha''' (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus '''3,3 m'''). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud.<br>
==Viited/Välislingid==


Ülemiste järv on pikiteljega kirde-edela suunas orienteeritud, edelaotsas laiem veekogu. Teravneva kirdeotsani ulatub Tallinna hoonestik, idas ja lõunas ümbritsevad järve soised heinamaad, kagus põllustaud kõrgendik, kus paiknevad Mõigu ja Järveküla asula. Läänes ja loodes piiravad järve kuni 10 m kõrgused männimetsaga kaetud luited. Kaldad on valdavalt madalad - läänes ja loodes liivased, lõunas turbased, idas kamardunud, kirdes lubjakiviklibused. <br>
https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing
Ülemiste järv teenib Tallinna veevarustust juba '''14. sajandist alates''' niinimetatud '''[[Veerenni kanali]]''' kaudu ning seetõttu on läbivoolu järvest pidevalt suurendatud. <br>
Suurim sissevool Ülemiste järve on '''Pirita-Ülemiste kanal'''. Järve toob vett ka magistraalkraaviks muudetud '''[[Kurna oja]]''' ehk Mõigu oja. Vett annavad ka põhjaallikad. <br>
Looduslikuks väljavooluks oli varem '''[[Härjapea jõgi]]''' (nimetatud ka Härjapea ojaks), tänapäeval toimub väljavool Tallinna veevarustussüsteemi kaudu ja liigvee ülevool Kadrioru suunas, endise [[Peetri kanal]]i kaudu. Järve veetase kõigub aasta jooksul 2 m ulatuses.  


Aastatel '''1718, 1867 ja 1879''' oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.<br>
https://drive.google.com/file/d/104sguLFswTsISKHTmMeKJ7BBgh1_Eq7J/view?usp=sharing
Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,3-1,6 m), hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile. <br>
M. ja K. Porki andmeil oli taimestik 1965. a. liigirikas (28 liiki), kuid vähene. Fütoplanktonit leidub järves rohkesti. M. Pork on leidnud siit ühe haruldase ränivetika. Zooplanktonit on järves üsna palju, leitud liikide arv on üsna suur (56); leidub haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku oli 1958. a. vähe. A. Järvekülg on leidnud hulga haruldasi karpvähilisi. Järve kaldavees võib näha lainetuse mõjul taimejuurtest moodustunud "järvepalle", mis meenutavad väliselt ehtsaid järvepalle, aidates seletada viimaste teket. <br>
Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. Esineb peledit.<br>
Ehkki Ülemiste järve veetase veetarbimisest tungitult suures ulatuses kõigub, on sealne linnustik M. Kahru andmeil muutunud liigirikkamaks ning arvukamaks.<br>


Folklooris on Ülemiste järv üsna tähtsal kohal. Muistendid leinavast Lindast ja Ülemiste Vanakesest on üldtuntud. On lugusid Ülemiste järve rändamisest, järve tekkimisest maa alla vajunud kiriku kohale jne.<br>
Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn - '''Linda kivi'''.<br>
Ka Eesti limnoloogia ajaloos etendab Ülemiste järv küllaltki tähtsat osa kui esimene mitmekülgselt uuritud Eesti järv. Uurimised toimusid aastail 1904-05 ja nende tulemusena ilmus 1908. a. G. Schneideri koostatud suurejooneline monograafia "Der Obersee bei Reval".<br>


;Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977


[[category:Järved]]
[[category:Järved]]
[[Category:HPJ]]
[[Category:HPJ]]
[[Category:Jõgi]]

Viimane redaktsioon: 26. mai 2024, kell 16:05

Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.

Ülemiste järv

Järv Tallinna kaguserval.
Kaasaegne levinuim nimi on Ülemiste järv.
Teised nimed: Järveküla järv, Mõigu järv või Kuningajärv; harvem Paberijärv, sks Obersee.
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, mil järv kuulus Taani kuningale.
Alates 15. sajandi keskpaigast on järv Tallinna linna valduses.
Veekogu kood: VEE2005900.

Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest 36,5 m kõrgemal. Suuruselt 3. järv Eestis, veekogu pindala on umbes 944 ha (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus 3,3 m). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. [1]

Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes 8000 aastat tagasi) pinnakerke tulemusel merest eraldunud lahesopist. [2]

Ülemiste Vanake

Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuvale Ülemiste järvele on iseloomulik suur veetaseme kõikumine. Seetõttu on ajaloos olnud mitmeid kordi hetki, mil on tekkinud oht all orus asuvas linnas tõsiste üleujutuste tekkimiseks, kuid mitte just lausa linna täielikuks uputamiseks. Sellest ilmselt on sündinud ka legendid Ülemiste Vanakesest.

1708. aasta novembris murdis järv läbi liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.
1718. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.
1761. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.
1783. aastal aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust.
1807. aastal paigaldati järve madalamatele kallastele liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.
1867. aasta mai teise poole suur sulavesi tõstis järve vett niivõrd, et vesi uhtus Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. Järgmine läbimurre toimus varsti . Tartu maanteee kohalt peatselt toimunud uus läbimurre mis oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune.
1879. aasta 5. juunil toimus vee läbimurre Tartu maanteele uue veevarustussüsteemi ja magistraaltorustiku jaoks kaevatud süvendi kaudu. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi.
1923. aastal tõusis veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.

Linda kivi

Linda kivi ehk Lindakivi on suur kivi Ülemiste järve idakalda lähedal. Sisuliselt moodustavad Lindakivi neli kõrvuti asetsevat rabakivirahnu, milledest suurema ehk Linda kivi mõõtmed on 7,1 x 5,2 x 5,1m ja ümbermõõt=19,2m Linda kivi on kaitstav loodusmälestis. [3]

Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. [4]

Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis. [5]

Kanalid

Lüüsid

Härjapea jõe algusesse ehitatud lüüsid ja lüüsihooned kronoloogilises järjestuses

  • Ülemiste Kuningaveski lüüs (liigveelask)
  • Veerenni kanali lüüs ja lüüsimaja (Watterhaus, 1689)
  • Peetri kanali (Kadrioru kanali) lüüs koos lüüsimajaga
  • Paberivabriku leotustiikide lüüs
  • Tartu maantee veevarustuskanali lüüs
  • Tallinna Vesi veepuhastusjaama liigveelask

Härjapea kanal

Algselt looduslik jõgi, hiljem järk-järgult kanalisse suletud Härjapea oja.

Härjapea oli jõgi, mis voolas Ülemiste järvest läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.
Jõe lähteks võib pidada Ülemiste järve so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~ca 8 m/km, seega oli see suurima languga jõgi Eestis, ületades Piusa jõe langust 4 korda!

  • Looduslik jõesäng kanaliseeriti ja kaeti kattega esmalt lõik Ülemiste järvest kuni Ülemiste Kuningaveskini nn Veerenni kanali rajamise käigus.
  • Kanaliseeriti Juhkentali sõjaväelinnakus asunud jõe lõik.
  • EW ajal ehitati Härjapea jõe kollektor Tallinna kesklinnas jõe alamjooksule kuni sadamani.
  • 1950.ndatel viidi kanalisse Juhkentali ja Tiigiveski vaheline lõik.

Veerenni kanal

Ülemiste järv oma Härjape jõe väljavoolu kaudu teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba 14. sajandist alates nn Veerenni kanali kaudu.

1345. aasta 29. septembril sai Tallinna raad loa Taani kuningas Valdemar IV-lt Kuninga järvest, tänapäevase nimega Ülemiste järvest vee juhtimiseks linna-aladele läbi kuninga omandis olevate maade.
Härjapea jõe kõige ülemise veski (Ülemiste Kuningaveski) paisu juurest (nn tselluloosikombinaadi kirdenurgas) kaevati 4 km pikkune nn "veerenn" linna müürideni Harju värava juures. Sealt edasi juhiti vesi linna ümbritsevsse vallikraavi. Vallikraavi veetasemeid reguleeriti kolme veskiga: Harjuvärava veski, Karjavärava veski ja Viruvärava veski [6] [7]

Tollaste Tallinna rae arveraamatute järgi oli kanali rajamise eeltööde (u ~1396) ning Veerenni kanali ehituse tehniliseks juhatajaks Johannes Bonnynghof. Tema looditud ligi 4 km pikkune kanal oli oma aja hüdrotehniliseks suursaavutuseks. Äärmiselt täpsed nivelleerimistööd võimaldasid kanali trassi nii valida, et ehitamisel ei tekkinud lähtekoha ja kesklinna (Harjuvärava paistiigi) maapinna suurte kõrgusvahede tõttu kanali uhtumise ohtu. Sellest johtuski, et 1417. a. palus Riia ordumeister von Spanheim teda Riiga tööle, et aidata neid nivelleerimistöödel Daugava jõe vee juhtimisel linna vesiehitistesse.

Peetri kanal

Peetri kanal ka Peetri veejuhe või Kadrioru kanal või harvem Lasnamäe veekanal

Tartu mnt veevarustus-kanal

Paberivabriku veekanal

Veepuhastusjaama liigveelask

Ülemiste/Juhkentali veskikaskaad

Ülemiste Kuningaveski

Ülemiste Kuningaveski ka Ülemiste veski või Kuningaveski. Esimene veski Ülemiste väljavoolul. Tõenäoliselt oli veski rajatud 13. sajandi esimesel poolel. Veski asus Ülemiste mäe järsul nõlval.

Algul oli veski kuninga so Toompea linnuse komtuuri valduses ning töötas viljaveskina.
Kui Taani kuningas Waldemar IV andis 1345. a. Tallinna raele õiguse juhtida vett linna vallikraavidesse Härjapea jõestja rajada veskeid, siis oli tingimuseks, et ei kannataks riigile kuuluva Ülemiste veski veerežiim, vastasel juhul peab raad võtma veski oma valdusse. Põuastel aastatel oli järves vett vähe, veski töörežiim sai häiritud ning raad oli kohustatud 1349. aastal võtma selle oma valdusse. Komtuuri nõudel pidi raad tasuma igal aastal selle eest 20 marka tollases vääringus ning lubama seal komtuuril jahvatada tasuta Toompea vilja.
1689. aasta kaardil on veskit kujutatud kaksikveskina (Alte und Neue Mühle)
1768. aastani töötas veski viljaveskina, seejärel hakati seal tamme-, kuuse-ja pajukoori purustama (suruveskina või haamerveskina või kollerveskina) nahaparkimise otstarbeks.
1786. aastal seadistati veski ketrus- ja sukavabrikuks, kus vee jõul töötasid esimesed tekstiilitööstusmasinad Tallinnas.
1844. aastal anti veski rendile kaltsude purustamiseks.
1878. aastast tegutses seal villa- ja siidiketramise ning kudumise tööstus.
1902. aastal ehitati veski ümber sõjaväe kasarmuks.
1916. aastal müüdi ülemiste veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes selle vabrikuhoonete laiendamisel
1936. aastal lammutas.

Juhkentali ülemine veski

Ka Jauchi veski või Juhkentali veski , algselt Juhkentali paberiveski

1531. aastal ehitas turvissepp Wilm Platensleger Ülemiste veskist pisut allavoolu, linnalt renditud krundile vee jõul töötava katelsepa-veski ehk vasepaja.
1664. aastal, pärast tollase veskiomaniku surma, ostis selle Lorenz Jauch, kes oli Härjapea jõe äärde ehitanud endale suvemõisa Jauehenthali (millest tulenes hilisem eestipärasem piirkonna üldnimi Juhkental). Jauch ehitas vasepaja ruumidesse paheriveski (1689. a. kaardil Papir Mühl)
Paberit valmistati tol ajal kaltsudest; paberitoodang ei saanud olla väga suur, sest puudus küllaldane hulk kaltse (kaltsukogujaid oli vaid kaks). Veskiomanikud vaheldusid, neil tekkis paberi realiseerimisega raskusi. Põhjasõja mõjul majanduselu soikus. 29. septembril 1710 kapituleerus Tallinn Vene vägedele.
1713. aastal ehitati seisma jäänud paberiveski Tallinna rae korraldusel ümber kalelsepaveskiks-vasepajaks ja renditi katelseppade tsunftile.
1870. aastal muudeti veski villaveskiks, kus tegutses ketrus-, kudumis- ja kangavärvimistööstus. Mõnda aega töötas veski ka vanutusveskina sks walkmühle.
1916. aastal müüdi veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes seda kasutas mehaanikatöökojana.

Juhkentali alumine veski

Ka Seemisnahaveski

Juhkentali veskist natuke allavoolu ehitati uus paistiik ning sellele veski, kus pargiti väikeloomade nahku ning valmistati neist pehmet seemisnahka.
Veski esmane ehitusaeg ei ole teada.
1605. aasta 22. detsembri ürikutes on märgitud, ei seal tehti suuremaid ümberehitustöid.
1689. aasta kaardil on see veski märgitud vanutusveskina (Walkmühl).
Kõrvalharuna töötas ühel vesirattal vasepada. Veski tegutses 1866. aastani.
1906. aastal hakati veskit kasutama parketivabrikuna ning 1921. aastast on seal sepikoda ning garaazid.

Poolamäe/Keldrimäe veskikaskaad

Poolamäe veski

Poolamäe veski ehk Püssirohuveski või Vasepaja veski ka Uus Vasepada

Juhkentali veskitest allavoolu järgmisena oli Härjapea jõel praeguse Staadioni tänava otsa kohal katelseppade ametile kuulunud vasepada.
Esimene viide sellest veskist on pärit 1675. aastast.
Ka 1689. aasta kaardil on see märgitud uue vasepajana (Neuer Kupfer hammer).
Võib arvata, et vasepada tegutses juba sajandeid varem, kuna vasest tarbeesemete (katlad, veenõud, kannud jm.) järele oli suur nõudmine.
Vasepada hävis Põhjasõjas. 1729. aastal taotles katelseppade amet raelt raha uue vasepaja ehitamiseks. Rae otsusel taastati linna kulul uus vasepada 1731. aastal Juhkentali paberiveski asemele.

Tiigiveski

Tiigiveski ehk Tallinna Tiigiveski või Tiigiveski Tallinnas. Varem Nunnade veski või Piiskopi veski. Tehnoloogiatüübilt suruvanutusveski.

Suurema veelangu kohas paiknes veski, mida tunti Tiigiveski nime all. See oli kuulunud algselt Mihkli nunnakloostrile, kes selle 1354. aastal müüs Tallinna linnale. Linn rentis veski edasi viljaveskina. 1689. a kaardil on veski märgitud/tähistatud vana vaseveskina (Alter Kupffer hammer). 17. sajandil läks veski eravaldusse ning seadistati valgenaha parkalite nahamuljumlse või seemisnahaveskiks. 1716. aastal rajas Admiraliteet sinna saeveski ja 1729. aastal rajati sinna veel erivesirattaga jahuveski. Mõlemad veskid olid oma asukoha tõttu nende omanikele tulutoovad, ega muidu poleks olnud võimalik nende püsimine 160 aastat. Seoses tööstuse arenguga Tallinnas ostis kaupmees E. Johanson 1887. aastal Tiigiveski hooned endale ja kasutas neid kaltsude purustamiseks oma uue paberivabriku vajaduseks. Taimestiku vohamise tõttu täis kasvama hakanud paistiik täideti 1913. aastal „Estonia" teatrihoone ehitusel väljakaevatud pinnasega, tiigi kohale rajati linnavolikogu otsusel park ja puukool.

Jaaniveski/Seegiveski veskikaskaad

Jaani-Seegi jahuveski

Jaaniveski ehk Seegi veski või Jaani seegi veski. sks k St. Johannes Mühle või Johannis Mühl 1689.

Jaaniveski on üks vanimaid veskeid Tallinna linnasarase piirides, mis rajati juba 13. sajandi esimesel poolel (esmaselt mainitud ürikutes 1237. a.).
Algselt kuulus viljaveskina Johannese hospidalile (rahvapäraselt Jaani seegile), kus hooldati ja raviti pidalitõbiseid.
Varem oli veskihoone puust, kuid 1408. aastal ehitati kivihooneks. Veskihoone on paaril korral täielikult maha põlenud; viimati taastati veskit 1756. aastal. Viljaveski töötas kuni 1886. aastani, mil B. Johanson rajas sinna paberivabriku. 1898. aastal ehitati veskihoonele teine korrus peale ja sellisena püsib see tänaseni (1990 ?).

Jaani-Seegi valtsveski

Ka Jaani-Seegi suruveski või Jaan-Nahaveski.

Veski asus Jaaniveski lähedal, Härjapea jõe peaharul. 1431. aaslal rajas linn sinna püssirohuveski, 1684. aastal saeveski, 1687. aastal nahaveski (nahavabriku). 1866. aastal veski likvideeriti, vabanenud ruumidesse ehitati Tallinna esimene mehaaniline leivavabrik, 1886. aastal sai aga Jaaniveski omandanud H. Johanson sellegi veskiala oma paberivabriku tarbeks.

Jaani-Seegi saeveski

Jaaniveskist pisut allpool, kohas kus Härjapea harud taas ühinesid, asus viimane Härjapea vee jõul töötav veski. See töötas algul saeveskina (1686. a kaardil) ja hiljem ka viljaveskina. Millalgi läks see veski Tallinna kingseppade ameti omandusse, kes seal rajas parkalitöökoja ja suruveski parkkoore purustamiseks ning pargitud nahkade töötlemiseks. Veski hävis Põhjasõja ajal. 1712. aastal taastati seal nahaparkali töökoda ning 1783. aastal rajati sellegi veski asemele nahamanufak- tuur. 1921. aastal moodustati Nahatõöstuse Aktsiaselts "Union", mis 1940. aastal nimetati "Kommunaariks".


Juhkentali mõis

Viited/Välislingid

https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing

https://drive.google.com/file/d/104sguLFswTsISKHTmMeKJ7BBgh1_Eq7J/view?usp=sharing

  1. ↑ Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019
  2. ↑ Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.
  3. ↑ Info: https://et.wikipedia.org
  4. ↑ (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)
  5. ↑ (ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935).)
  6. ↑ "Tallinn (Reval).Keskaegsed kindlustused." Rein Zobel , Eesti Kunstiakadeemia 2011.
  7. ↑ http://www.rahvaraamat.ee/p/tallinn-reval-keskaegsed-kindlustused/34656/et?isbn=9789949467129
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Tallinna_tööstuse_häll&oldid=22168"