Tuuling
Mihkel Koppeli arvates on sõna tuuling areng olnud tuulin-kivi => tuuling => tuulik
Tuulin-kivi, kus sarnaselt sõnale maan-tee, milles on omastava käände n tänapäevani säilinud, on ühtlasi sarnane sõna veski kujunemisele: vesin+kivi => vesikivi => veski.
Tuulik, ka tuuling, on algupärane ja täpne mõiste tuule jõul jahvatava hoone kirjelduseks.