(ennokirt)®

HELME KIHELKOND

 Algus    Ajalugu    Loodus    Inimesed    Ehitised     Sõda    Publikatsioonid    Õhne jõgi    Pärand    Paigad    Kaart  

---

Helme kihelkonna nimi/nimed

Helme kihelkond ([`hel´me] ‹`Hel´me ~ -sse›) on kihelkond ajaloolisel Viljandimaal,
sks Helmet, Helmede, Helmed, Helmode, Helmd, 1366 Helmeden (kihelkond), Kirchspiel Helmet im Kreis Fellin.
Arvatavasti kuulus Helme ala muinasajal omaette kihelkonnana Sakalasse. Alates 1224. a maade jagamisest arvati Helme khk algul Karksi foogtkonda, hiljem pärast ordulinnuse ehitust oli otse ordumeistrile alluv piirkond. Kirikukihelkonda on C. E. Napiersky järgi mainitud arvatavasti 1329. Aastal 1613 on mainitud Helmes kahte kirikut, üks sakslastele, teine eestlastele.
1560–1621 oli Helme staarostkonnana Poola valduses, siis kuni XIX saj keskpaigani Pärnu maakonna koosseisus, seejärel Viljandi ja 1920. a-test Valga maakonnas.

Helme nimi tuleneb kahtlemata isikunimest, kuid kas see on saksapärane Helmet, nagu on Põhja-Tartumaa Helmete vasteks pakkunud V. Pall ja tema järgi Saaremaa Elme mõisa puhul ühe võimalusena M. Kallasmaa või on tegu muinaseesti nimega, pole selge. Vrd liivi isikunime Elmede (1303). M. J. Eisen ja tema järel L. Kettunen on Helme puhul toonud vasteks helmes : helme ja helm : helme, mis oletatavasti võisid isikunime lähtekohaks olla. Nii vanade isikunimede puhul tuleks arvestada ka Skandinaavia eesnimelaene.

Helme kihelkonna asukoht/paiknemine

Helme kihelkond asub tänapäevase Valgamaa lääneosas, Võrtsjärvest lõunas ja edelas. Helme khk puutub kokku läänes Tarvastu ja Paistu kihelkonnaga Viljandimaal, Karksi khk-ga Pärnumaal, idas Rõngu ja Sangaste kihelkonnaga. Lõunas piirneb kihelkond Lätimaaga.

Kihelkonna pindala umbes 545 km2, sellest veekogusid 3.0 km2 ehk 0.6%.
Suurim pikkus põhjakirdest lõunaedelasse Leebiku valla põhjatipust Võrtsjärve kaldalt üle Aitsra mõisa Kätemõstu ojani Läti piiril 30.5 km,
suurim laius lääneloodest idakakku, Hummuli valla idatipust Soka talu juurest Taagepera valla läänepiirini 29.9 km.

Helme kihelkond oli Helme staarostkonnana Poola valduses, siis kuni XIX saj keskpaigani Rootsi aegse Pärnumaa ehk Pärnu kreisi koosseisus, seejärel Liivimaa kubermangus Viljandi kreisis ning 1920. a-test EW Valga maakonnas.

Kihelkonnakiriku, Helme Püha Neitsi Maarja kiriku geograafilised koordinaadid: XY: 6429780.74, 611311.59 Maaameti kaardil; BL: 57.995366, 25.8824 Googli kaardil ja PL: 57°59’42”, IP: 25°523O Delfi/Regio kaardil

HELME   KIHELKONNA   AJALUGU

(Vaata mulgimaa.ee helme kihelkonna ajaloost)

Helme on oletatavalt üks vanemaid kihelkondi Eestis. Võib oletada, et sellelaadne alljaotis ulatub tagasi juba muistsesse eestlaste iseseisvuse aega. Kiriklik-administratiivse üksuse olemuse omandas ta alles maa vallutuse järele ristisõdijate poolt.

Maajagamisel Tartu piiskopi ja Saksa ordu Liivimaa orduharu vahel 1224. a. jäi enne seda muistsesse eesti Sakala maakonda kuuluv Helme kihelkond Saksa ordule. Piiskop nõudis küll Helme päralt olevat Hummulit, Roobet ja Koorküla (terrae Humularia, Rupenia, Kyriania) enesele, väites, et need kohad kuuluvad tema päralt olevasse Ugandisse, kuid paavsti saadik Moodena piiskopp Wilhelm vahekohtunikuna leidis tunnistajate varal, et kõnesolevad kohad asuvad siiski Sakalas ja jättis nad seepärast ordule. Tartu piiskopile jäi Helme üle ainult kõrgem vaimline võim.
Sellest maadejagamisest saadik sai mitmeks sajandiks Liivimaa ja Eestimaa piiriks ning ühtlasi Eesti ja Läti piiriks Helme kihelkonna lõunapiiri moodustav Piiri oja, mis Sooru mõisa lähistel Väike-Emajõkke suubub.

Pärast 1224. a maade jagamisest arvati Helme algul Karksi foogtkonda, hiljem pärast ordulinnuse ehitust Helme jõe kaldale oli otse ordumeistrile alluv piirkond....

... jääb pooleli :(

PUBLIKATSIOONID

ÕHNE VALGALA VEEJÕUD. Enno Kirt.
Pdf-file, 12 MB

Õhne jõe erosioonikaitse. Enno Kirt.
Fail puudub, 0 MB

Tõrva veski paisjärve süvendamine.
Enno Kirt. 2000
JPG-failid, 10 lk

TÔRVA LINNA PUHKEALADE KORRASTAMINE: Kohvik TÔNISE JUURES. Enno Kirt.
Pdf-file, 130 kB

Tõrva kesklinna aerofoto. 1928.a.
Kuvatõmmis - Muis.ee /museaalView/2908906

Reinhold Tsirnaski ja Meie lugu.
Enno Kirt. 2013
Pdf-file, 10 MB

Tõrvat avastamas.
Enno Kirt. 1996. a. TXT-fail

LOODUS

Õhne jõgi

Helme-Tõrva maastikud

vt > Õhne jõgi

Õhne-Helme-Tõrva maastikud orienteerumiskaardil

vt > Õhne jõgi

Õhne veejõud

-

-

-

-

-

HELME-TÕRVA INIMESED

 Algus    Ajalugu    Loodus    Inimesed    Sõda    Süüdimatus    Õhne jõgi    Pärand    Paigad    Ehitised     Kaart  

Tõnis Bergmann - Tõrva arst

Tõnis Bergmann sündis 19. jaanuaril 1891. aastal Viljandi kreisis Viljandi vallas, kus tema isa töötas möldrina Piispa veskis. Aastal 1900 astus Bergmann Päri algkooli. Selle järel Viljandi kreiskooli ning edasi Tartu Treffneri gümnaasiumi, mille lõpetas 1912. aastal. Sama aasta sügisel asus ta õppima Tartu ülikoolis arstiteadust.
Enne ülikooli lõpetamist 1917. aastal mobiliseeriti nooruk Vene armeesse. 1917. aasta oktoobris viidi diviisi nooremarst dr T. Bergmann üle äsja formeeritud Eesti Rahvuspolku ja suunati Haapsalu garnisoni.
1918. aasta aprillis saatsid Saksa okupatsiooniväed rahvuslikud väeosad laiali ja T. Bergmann demobiliseerus. Seejärel sooritas ta puuduva eksami ülikoolis ning, saanud arsti kutse, hakkas kohe Tõrvas eraarstina tööle. Ta asus elama kaupmehest venna juurde, hiljem M. Nepi majja Turu tänav 4. Haigeid võttis ta vastu oma korteris ja tegi koduvisiite.
1919. aasta jaanuari lõpul mobiliseeriti Tõnis Bergmann Eesti sõjaväkke, kus ta töötas I diviisi tagavarapataljoni arstina Tallinnas, hiljem vanemarstina Rakvere garnisonis. Pärast Tartu rahu sõlmimist 2. veebruaril 1920 vabanes ta armeest ja siirdus 2. juunil 1920 uuesti Tõrva. Varsti kinnitati ta Helme kihelkonnaarsti kohale ja asus elama nn tohtri majja.
27. aug 1920 kuni 21. dets 1921 töötas Tõrva vabakutselise sisehaiguste arstina Christian Gross. Siis lahkus mees Rakverre. Umbes samal ajal töötas Tõrvas närviarstina eraarst Romeo Peterhoff.
Dr Bergmann oli ainult Helme jaoskonna arst. 1926 oktobris valiti ta kooliarstiks kuupalgaga 1200 marka. 1. veebr 1927. aastal asus ta tööle Tõrva linnaarstina palgaga 3000 marka kuus. Linna hoolealustel oli arstiabi tasuta. Tavainimene tasus vastuvotul arstile 50 marka. Koduvisiidi eest 100 marka. Öösel hind kahekordistus.
Linnaarst pidi kontrollima linna puhtust, toiduainete kõlblikkust ning müüjate puhtust turul ja poodides. 1928. aasta lõpul võttis dr T. Bergmann osa Tartu ülikoolis toimuvatest linna- ja maakonnaarstide kursustest ja sai ka vastava tunnistuse.
1934. aastal saabus Tõrva Artur Tammark, kes oli oma erialalt kõrva-, nina- ja kurguhaiguste arst. 1. nov 1934 asus ta tööle Helme jaoskonna ja ka Tõrva gümnaasiumi arstina. Ta töötas Tõrvas kuni 1939. aastani, millal siirdus Valga maakonna arstiks. Dr Tammark asus elama Tohtrite majja, kus võttis vastu ka haigeid. Dr Bergmann kolis aga oma uude valminud majja Tartu tn 37, kus tal oli ka kabinet ambulatoorseks haigete vastuvõtuks.
Dr Bergmann oli Torvas väga tunnustatud ja armastatud arst. 1937. aastal määrati talle, seoses tema kohusetruu 10-aastase töötamisega Tõrva linnavalitsuse teenistuses, ühekordne lisatasu kuupalga ulatuses.
II Maailmsõja Väikese-Emajõe lahingute algusest oli T. Bergmann sõjapaos Ruhijärvel ja käis abis Saksa sõjaväe välilaatsaretis, mis asus seal lähedal Kõnnu talus. Seal oli kuus haavatut surnud ja nad on ka sinna maetud.
Pärast sõda võttis T. Bergmann haigeid vastu oma kodus, tuli olla nii kirurg kui hambaarst.
1945. a. asutas Tõrva haigla H. Kitsi maja teisel korrusel. 1946. a. tuli peaarstiks Sergei Golubev, T. Bergmannist sai naistenõuandla ning nahahaiguste punkti juhataja.
T. Bergmann vabastati töölt 25. VII 1948. a. kui kulak. Nähtavasti oli keegi jõudnud sosistada kuhu vaja, et T. Bergmann oli Ruhijärve veski (Ruije) ja talu (26,59 ha) omanik Karksi kihelkonnas. Ostetud 1931. aastal.
Augustis 1948. a. oli T. Bergmann Jõgeva ambulatooriumi peaarst, 1950. a. Põltsamaa haigla peaarst, 1954 Kolga-Jaani haigla arst. 1957 läks pensionile, suri 11. X 1969. a.

Meie naabril, lauavabrikant Aleksander Lambal (Raie`l) nn Tõrva Lammase saeveski omanikul juhtus õnnetus. Suur palk veeres jalale ja murdis jalaluu. Ka temal tuli sõita Tartusse operatsioonile.Oli külm talv ja väga paks lumi. Tõrva-Puka buss ei väljunud.Jäi üle sõita hobuse ja saaniga Pukka ja sealt rongigaTartusse.Et haige väga ei külmetaks, aeti maakivid soojaks ja pandi saaniteki alla. H. Teenurm, Lehekülgi Tõrva ajaloost.

Tultsi üks sugulane poos end Tultsi veskis üles. Kohalikus ajalehes LÕUNA EESTI, leidsin artikli, kus kohalik arst Tõnis Bergmann uuris toimunut ning selgitas, et laibal vägivalla tunnused puudusid. Uuring toimus pärast haua avamist ja Tõnis Bergmanni tegevusega.
Minu kohtumistest eelnimetatutega: minu esimene kogemus tollaste hambarstidega oli Tultsi veskis hambaarsti vastuvõtul, elus esimene selline sündmus(!) ühel suvisel päeval. Kohtumine oli väga kannatusrohke, kuna hambapuurimist tehti tavalise "taluperenaiste vokki" meenutava jalaga käivitatava hambapuuriga.

Enno koos vanematega toimunud "välisreisil" Tartu linna, Silmakliinikusse"

Tõnis Bermann võttis mind vastu siia vaenuliku ilma. Suurim tänu temale selle eest!
Teiseks kohtumiseks Tõnisega oli minu silmade ravi eelvaatus, ja koos vanematega toimunud "välisreis" Tartu linna, Silmakliinikusse". E. Kirt, 2024

---

• 
  "Arstiabist Helme kihelkonnas, Läbi sajandite", koostanud Vello Padrik, Tartu-Tõrva 2015
• 
  "Arstiabist Helme kihelkonnas, Läbi sajandite", koostanud Vello Padrik, Tartu-Tõrva 2015
• 
  "Arstiabist Helme kihelkonnas, Läbi sajandite", koostanud Vello Padrik, Tartu-Tõrva 2015
• 
  "Arstiabist Helme kihelkonnas, Läbi sajandite", koostanud Vello Padrik, Tartu-Tõrva 2015
• 
  T. Bergmanni maja
• 
  Nimeline mälestuspink T Bergmannile Tõrvas, hävinud jaoskonnaarsti hoone läheduses. Foto R.V, 2024
• 
  Enno Kirt, Almanahh AEG ja MEIE : ja MINA lk 139.
• 
  Tõnis Bergmanni hauaplats Helme kalmistul.
  Foto : Enno Kirt; august, 2005. a.

---

Magnus Kirt

Käesoleva kollaaži fotod on kõik seotud kodulinna pärandkultuurilisel/maastikulisel teemal, sümbol - Magnusega, perekonnaga, kohaliku pärandkultuuri/maastike seostega.
Põhiline foto on pärandkultuuuri iidsel teemal - vasakul, keskel, kui kohalikud "ajaloolised "hõimlased/sugulased" võitlesid, kaitstes OMA/ ÕHNET/JÕGE/ iseenda elu ja toiduvarude säilimiseks - vt vasakul suure "ürgõhne kaldal" odadega oma maad kaitsmas.
Kõik fotod on omavahel lahutamatult seotud ja räägivad OMA LUGU.
Oleme kõik lahutamatult seotud ajalooga, pärandkultuuri ja maastikega, eelajalooliste inimestega, kes oma kodu on kaitsnud ja hoidnud, mehe au kõrgel hoidnud.
Sümbol - kollaaž, kes oskab seda lugeda. Kohalikud inimesed, kes veel Õhnet kasutasid, on ju oma jõge kasutamisega austanud ja vaimselt kaitsnud! Praegu ei ole sel paigal mingit tähistust, et seal oli meelispaik - Magnuse uus kodu on sellest paigast kiviviske kaugusel.

Enno Kirt. 2025.

• 
  Kollaaž. Enno Kirt, 2025. märts
• 
  Vanamõisa "Kirdi" elurajooni planeering, Kobras OÜ

---

Märt Jakobson

Piirkonna kaart 1:25000

Foto 2.

Koostaja kommentaarid: Märt Jakobsoni Porimõisa talu rentnikud

Märt Jakobsoni talu koosnes kahest kinnisosast Porimõisa 34A ja Variku 34B, vt Kirikumõisa päristalude kaart, Foto 2, originaali mõõtkava 1:15689
Pärandilepingu kohaselt sai Märt Jakobson Porimõisa ja Variku omanikuks 4.juulil 1872. Pärandidokumendid vormistati Riias kubermanguvalitsuses, Akt nr 378 4. Juulist 1872 ja akt nr 221 1872. aastast.
Päranditehing avalikustati „Kubermangu Teatajas” 1875. aastal, Nr 6 17.09.1875 ja nr 14, vt lisatud väljalõiked ajalehtedest.
Porimõisa 34A kinnisosa jagati rentimiseks 6 osakinnistuks. Rentnikud vastavalt rendiaastatele ja osakinnistutele on järgmised:

Porimõisa 1

• Rentnik Aado Reichmann: 1875 -1877 kokku, 3 aastat
• Rentnik Märt Zimmermann: 1876 – 1888, kokku 13 aastat
• Rentnik Jakob Eedenberg: 1889 - 1898, kokku 10 aastat
• Rentnik Matt Heisler: 1897 – 1904, kokku 8 aastat (NB. vt arveraamatut, surmaeelne makse)
• Rentnik Jüri Konze: 1901 – 1903, kokku 3 aastat

Porimõisa 2

• Rentnik Tõnis Anresson: 1871 – 1874, kokku 4 aastat
• Rentnik Jakob Buschmann: 1875 – 1888, kokku 14 aastat
• Rentnik Ain Heisler: 1888 - 1897, kokku 10 aastat.
• Rentnik Jüri Preedel (Ain Heisleri eest): 1896 – 1899, kokku 4 aastat
• Rentnik Andres Kirt: 1899 – 1900, kokku 2 aastat
• Rentnik Matt Heisler: 1901 – 1903, kokku 3 aastat
• Rentnik Johan Nusvald:1903 – 1904, kokku 2 aastat (NB. vt arveraamatut, surmaeelne makse)

Porimõisa 3

• Rentnik Jaak Pehme: 1875 – 1888, kokku 14 aastat

Rentnik Karl Buschmann: 1883 – 1887, kokku 5 aastat

• Rentnik Jaan Suuder: 1888, üks aasta
• Rentnik Andres Leinbok: 1889 – 1892, kokku 4 aastat
• Rentnik Jaan Usberg: 1895 – 1896, kokku 2 aastat
• Rentnik Jüri Pok: 1897 – 1898, kokku 2 aastat
• Rentnik Märt Altement: 1898 – 1899, kokku 2 aastat
• Rentnik Hendrik Tomp: 1899 – 1900, kokku 2 aastat
• Rentnik Jüri Konze: 1900 - 1904, kokku 5 aastat (NB. Vt arveraamatut, saadud surmaeelne makse)

Porimõisa 4

• Rentnik Aado Rits: 1871 – 1877, kokku 7 aastat
• Rentnik Hendrik Kokamägi: 1877 – 1883, kokku 7 aastat
• Rentnik Jaak Vister: 1882 – 1888, kokku 7 aastat
• Rentnik Aadu Jaakson: 1889 – 1895, kokku 7 aastat
• Rentnik Jakob Org: 1895 – 1897, kokku 3 aastat
• Rentnik: Jakob Eedenberg: 1898 – 1899, kokku 2 aastat
• Rentnik: Johan Nusvald: 1899 – 1901, kokku 3 aastat
• Rentnik Andres Kirt: 1901 -1903, kokku 3 aastat
• Rentnik Jakob Kull: 1903 – 1904, kokku 2 aastat (NB. Vt arveraamatut, saadud surmaeelne makse)

Porimõisa 5

• Rentnik Jakob Põrgu 1871 – 1874, kokku 4 aastat
• Rentnik Jakob Org: 1875 – 1893, kokku 18 aastat

Porimõisa 6

• Rentnik Ain Jänes: 1871 – 1876 kokku 6 aastat
• Rentnik Kaarel Jänes: 1877 - 1894, kokku 17 aastat

Variku

• Rentnik Aadu Karpa: 1874 – 1879, kokku 6 aastat
• Rentnik Matt Telling ja Matt Nuuter: 1879 – 1883, kokku 5 aastat
• Rentnik Matt Telling: 1883 – 1887, kokku 5 aastat
• Rentnik Tani Kirt: 1903 – 1904, kokku 2 aastat (NB. Vt arveraamatut, saadud surmaeelne makse)

Nimistu koostas: Enno Kirt

• 
• 
• 

---

Reinhold Tsirnask

PDF-Versioon

Reinhold Tsirnaski ja Meie lugu.
Enno Kirt. 2013
Pdf-file, 10 MB

Uurimus "Reinhold Tsirnaski ja Meie lugu" (.pdf, 10 MB) allalaadimiseks

---

Kesklinna piirkond

Vaade Tantsumäelt kesklinna suunas

Tõrvakõrtsi hoone

Tõrva kõrtsihoone on ajalooline maakivist ehitis Lõuna-Eestis Tõrva linnas. Seda peetakse Tõrva üheks esimeseks tänaseni säilinud ehitiseks ning linna sümboliks. Kõrtsihoone ehitati esmakordselt Pärnu–Tartu ja Viljandi–Valga maantee ristumiskohale 1834. aastal.

Algselt oli hoone valmistatud puidust ning see kuulus tollase Patküla mõisa omandisse. 1890. aasta sügisel põles vana puidust kõrtsihoone maha ning hoone ehitati taas üles maakivist. Kõrtsihoones tegutses kõrts ning tall.

Ümberehitatuna oli kõrtsihoone pikk krohvimata dekoratiivselt laotud maakivihoone, mis kaetud poolkelpkatusega. Uste ja akende avad olid historitsismile omaselt markeeritud valgete krohviraamistustega. Enamus hoone algsest väljanägemisest on restaureeritult säilinud tänaseni.

19. sajandi viimasel veerandil oli kõrtsihoone omanik ja kõrtsipidaja ning hobupostijaama ülem tollal Tõrva lähistel asuva Riiska talu omanik Hugo Wecram. Sajandi lõpus ostis kõrtsihoone läti rahvusest ärimees Zakrits, kes tellis uue kõrtsipidajana seniste savi- ja puunõude asemele klaaskannud ja fajansstaldrikud, mille alla oli varguste ennetamiseks graveeritud "Tõrva kõrtsist varastatud".

Pärast Teist maailmasõda tegutsesid hoones einelaud ja Tõrva Tarbijate Kooperatiivi kauplused.

Aastatel 1998–2000 renoveeriti Tõrva linna omandisse kuuluv kõrtsihoone, mille käigus vahetati välja hoone sarikad, laoti uus kivikatus ning restaureeriti hoone maakividest müüritis.

2017. aasta seisuga tegutsevad hoones infopunkt, kaks lillepoodi, postkontor, juuksur, bussijaam ja Musta Kõutsi Kõrts (bistroo), suletud on varem samas tegutsenud Swedbanki harukontor.

koopia Vikipeediast

• 
  Müüritis
• 
  Õhufoto
• 
  Teeviit kõrtsihoone ees.
  Foto: Teeviidad Tõrva linnas 1948, EMM F 64:59, Eesti Maanteemuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1175308
• 
  Kiosk keskristmikul, 1944. a.
• 
  Kõrtsihoone, 2001 a.H. Talving
  Foto: Tõrva kõrts, EVM N 406:362, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2558759

Tõrva, Vanamõisa-Postijaama piirkond

Tõrva, Madise tn 5 elamu

Tõrva, Madise tn 5 elamu

Patküla (Helme) valla magasiait

Patküla (Helme) valla magasiait

Tartu tänav Aida tänava ristmiku juures. Fotol paistab magasiaida ots, mis ka Aida tänavale on nime andnud. 1944. a septembris põles ait maha ja on nüüd jäljetult linnapildist kadunud. Aidast pisut kesklinna pool tegutses hobupostijaam. Selle ametlik nimi XIX sajandil oli Pferde-Poststation Owerlack ehk siis Patküla hobupostijaam. XIX sajandi lõpul asus majja ka telefoni keskjaam. Foto:

Foto aastast 1915, Tõrva postijaama aias, tagaplaanil üle tee magasiait.
Vasakult - Ludvig Intson, Mary Sakkis, Intson (taga), Ellinor Sakkis (ees), Robert Schultz. Foto:

---

Kirikumõisa piirkond

Porimõisa

-

-

-

-

-

--

---

 Helme kihelkonna ajalugu - 1. Õhne - elu tee   

 Helme kihelkonna ajalugu - 2. Suurmehed, koolmeistrid ja kultuur   

 Helme kihelkonna ajalugu - 3 . Võitlused vaenuväega   

 Helme kihelkonna ajalugu - 4. Süüdimatus  

  Helme kihelkonna ajalugu - 5. Loodus – kõik voolab (Panta Hrei)   

  Helme kihelkonna ajalugu - 6. Tults ja tema viis veskit   

---

Loodus – kõik voolab (Panta Hrei) (5)

 ALGUS   AJALUGU   INIMESED   SÕDA   SÜÜDIMATUS  
 LOODUS   ÕHNE   PÄRAND   PAIGAD   EHITISED    KAART  

Helme kihelkonna pärandkultuuri ja –maastike lühiatlas 2019 -2022

Tõrva linna lähiümbruse pärandkultuuri ja –maastiku objektid M 1:100 000

Tõrva linna lähiümbruse pärandkultuuri ja –maastiku objektid M 1:100 000
Legend: tume/must - olemasolevad objektid; punane - hävitatud või likvideeritud

1. Kihelkond ja linn tervikuna, mõjuala

• 1.1 Helme kihelkonna/Tõrva valla Tõrva linna mõjuala kaart,
  • Foto 1.1,
  • Foto 1.2,
  • Foto 1.3,
  • Foto 1.4j
  • Foto 1.5
• 1.2 Tõrva koolid
• 1.3 Linnavalitsused
• 1.4 Linna asutused
• 1.5 Linna volikogud
• 1.6 Linna veskid
• 1.7 Helme piimaühisus, vt eraldi köide Helme piimaühisus
• 1.8

2. Õhne jõgi

• • 2.0 Õhne jõgi
  • 2.1 Õhne vesiveskid
  • 2.2 Õhne pikiprofiil
  • 2.3 Õhne iidkanjon devonis, fotod.
  • 2.4 Õhne suletud veehaare Tartu veehaare, linna suletud puurkaevud ja veehaarde rekonstrueerimise lugu
  • 2.5 Eesti devoni iidkanjonid,
  • 2.6 Tõrva/Tultsi vesiveski.
  • 2.7 Õhne (Tultsi /Tõrva veski rekonstrueerimise projekt ja ajalugu, eraldi köited, paisjärv
  • 2.8 Tultsi vesiveski
  • 2.9 Õhne kalapääs
  • 2.10 Õhne vee . . . .
  • 2.11 Patküla kraav ja valgala fotokoaart

3. Helme jõgi

• • 3.1 Helme jõe Vanamõisa järve veevahetusvee veehaare ja torustik, kaart ja pikiprofiil
  • 3.2 Koruste oja kaart ja oja tehnilised andmed
  • 3.3 Ennuse oja kaart ja oja tehnilised andmed
  • 3.4 Upruse järv
  • 3.5 Ennuse järv
  • 3.5

4. Pokardi oja

• • 4.1 Pokardi oja saneerimiskava
  • 4.2 Pokardi oja ürgoru ja Tiskte paisjärve arengukava, Tikste veski paisjärve devonikaldad
  • 4.3 Linna likvideeritud prügila Pokardi oja valglas
  • 4.4 Pokardi ürgoru Tikste vesiveski
  • 4.5 Helme kirik ja kirikumõisa Koduloomuuseum

5. Helme soo, ja kinnikasvanud jäänukjärved

• • 4.1 Helme suurjärv, 100 ha, 1 km2
  • 4.2 Helme suurjärve uurimisjoonised
  • 4.2 Kinnikasvanud järv 1. (tiik 1.)
  • 4.3 Kinnikasvanud järv 2. (tiik 2.)
  • 4.4 Kinnikasvanud järv 3. (tiik 3.)
  • 4.5 Kinnikasvanud järv 4. (tiik 4.)
  • 4.6 Kinnikasvanud järv 5 (tiik 5.)
• 5. Vanamõisa järv
  • 5.1 Vanamõisa Legend
  • 5.2 Vanamõisa järve kirjeldus enne plaanilist ülekoormamist/reostamist, autorid ja süüdlased
  • 5.3 Vanamõisa järve uuringud
  • 5.4 Vanamõisa järve saneerimise kava,
  • 5.5 Vanamõisa järve veevahetuse projekti ideekavand
  • 5.6 Vanamõisa järve settemuda utiliseerimise ideekavand
• 6. Riiska järv
• 7. Õhne (Tultsi /Tõrva veski ja paisjärv)
  • 7.1 Õhne saeveski ja veejuhtmed
• 8. Tikste talu, veski ja paisjärv
• 9. Patküla järv
• 10. Ennuse järv
• 11. Devonipaljandid:
  • 11.1 Õhne: Liivarand
  • 11.2 Helme j.orjak.
  • 11.3 Helme j. Arstle
• 12. Vooluvee ürgorud:
  • 12.1 Õhne jõe ürgorg, asustus ja objektid
  • 12.2 Helme jõe ürgorg, asustus ja objektid
  • 12.3 Pokardi oja ürgorg, asustus ja objektid
  • 12.4 Ennuse oja ürgorg, asustus ja objektid
  • 12.5 Patküla oja ürgorg, asustus ja objektid
  • 12.6 Koruste oja ürgorg, asustus ja ojektid
  • 12.7 Kangru oja asustus, kaart kaart ja kirjeldus
  • 12.8 Kantsioja ürgorg, kaart ja kirjeldus
• 13. Musumägi, Õhne ja Vanamõisa järve paaris-ürgmaastik
• 14. Tantsumäe voorestik ja ürgmaastik
• 15. Helme kants ja ürgmaastik, kantsi kaardid ja fotod, ajalugu
• 16. Keisrepalu mets, Härma liivakarjääri pärand/ürgmaastik, holotseeni ürgvooluvagumuste koondumisala (NB!)
• 17. Tohtri park ja tohtrijaoskond
• 18. Kooli park
• 19. Helme mõis ja ordulossi varemed
• 20. Mõisavalitsus
• 21. Patküla mõis
• 22. Kaarlimäe karjamõis
• 23. Vanamõisa karjamõis
• 24. Roobe kõrts
• 25. Roobe mõis
• 26. Helme kirikla
• 27. Ürgne sõjateeristmik:
  • 27.1 Tartu suund
  • 27.2 Valga suund
  • 27.3 Viljandi suund
  • 27.4 Holdre/Koorküla suund
• 28. Devoni ajastu ürgorud

(ennokirt)(1)

---

Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)

"tõrva"veski

Tultsi veski tragöödia

KÖIDE 1

Teema 1

tekst

tekst

Teema 2

tekst

tekst

KÖIDE 2

Teema 1

tekst

tekst

Teema 2

tekst

(ennokirt)(2) (ennokirt)(3)

---

Võitlused vaenuväega (3)

'

KÖIDE 1

Teema 1

tekst

Linn tervikuna ja mõjuala, linna 1944. aasta 17. septembri põlengu ala

Linna põlengu üksikasjad ning tõenäolised põhjused: Rinde ülemineku eel või ajal sihilikku manuaalset süütamine ei ole tõenäoline, kuna vt kaarti, ei ole süüdatud strateegilisi objekte ja plekkkatusega hooneid. Kirjutaja viibis enne ja pärast rinde üleminekut linnas, ning märgib järgmist: Sõjaliselt elanike elamute põletamine ei olnud mõlemale vaenupoolele strateegiliselt vajalik.

Linnas ei olnud kaitserajatisi ega patareisid. Pealetungijal ei olnud vajalik linnast lausläbiminekut, kuna haare põhja ning lõuna suunalt oli otstarbekam.

Linna looduslik olukord ei võimaldanud otse rünnakut, kuna Helme soo, Õhne, Helme ja Jõku jõgede ürgorud ei võimaldanud kiiret läbimist, Tõrva-Tartu mnt oli Rulli-Jõgeveste vahel langetatud puudega läbipääsematu. Rünne suunati piki Jõgeveste-Roobe mnt-d ja üle Õhne Helme aslevikust põhjat Taagepera ja Koorküla suunas.

Linnas ei olnud ühtegei kaevikut ega muud laadi kindlustust. Kahurituli suunati ainult Õigeusu kiriku tornile, mis purustati. Tõenäoliselt torni purustamise käigus esimene lask tabas linnavalitsuse volikogu hooneosa, teine korrigeeritud lask tabas torni. Linna rünnati peamiselt pardarelvade tulega, vt lisatud foto. Lisan ka kahritule laskeala kaardi, kus on näha laskeala plaan.

tekst

Teema 2

tekst

tekst

KÖIDE 2

Teema 1

tekst

tekst

Teema 2

tekst

(ennokirt)(4) (ennokirt)(5) (ennokirt)(6)

---

KÖIDE 1

Teema 1

Mälestusmärk/haud Helme surnuaias

tekst

tekst

Teema 2

tekst

tekst

KÖIDE 2

Teema 1

tekst

tekst

Teema 2

tekst

(ennokirt)®

---

Süüdimatus (4)

"tõrva"veski

Tultsi veski tragöödia

Elujuurte häving. Enno Kirt. 2024

Õhne liivaranna ajalogu. Enno Kirt. 2024

KÖIDE 1

Teema 1

tekst

tekst

Teema 2

tekst

tekst

KÖIDE 2

Teema 1

tekst

tekst

Teema 2

tekst

Viited

• "Arstiabist Helme kihelkonnas, Läbi sajandite", koostanud Vello Padrik, Tartu-Tõrva 2015
• Enno Kirt, Almanahh AEG ja MEIE : ja MINA lk 139.