Kaubi veski: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
Resümee puudub
100. rida: 100. rida:
== Viited ==
== Viited ==
[[Category:Veski]]
[[Category:Veski]]
[[Category:Vesiveskid]]
[[Category:Vesiveski]]
[[Category:Jahuveskid]]
[[Category:Jahuveski]]
[[Category:Taluveskid]]
[[Category:Taluveski]]
[[Category:Valga maakonna veskid]]
[[Category:Valga maakond]]
[[Category:Tõrva valla veskid ]]
[[Category:Tõrva vald]]

Redaktsioon: 27. mai 2021, kell 12:58

Kaubi vesiveski asukoht, lõige Maaameti veebikaardilt
Kaubi talu kaart 1864.a. EAA.2486.3.173.6
Kaubi vesiveski 1912 a 2-Verstakaardil
Kaubi varemed 1988, Muinsuskaitse arhiiv, foto: O. Suuder
Kaubi veski varemed 1999. a. Foto: Enno Kirt
Kaubi veski turbiin 1999. a. Foto: Enno Kirt
Kaubi veski turbiin 2006, Veskivaramu, foto: R.V
Kaubi veski 2019 suvel, foto: Kuido Kattel

Nimed

Veski tänapäevane enimkasutatav nimekuju on Kaubi veski. Harvem kasutatakse naabertalu nimest üle kandunud nime Kauba veski. Kaubi tuulikust eristamiseks võib kasutada nimekuju Kaubi vesiveski.

Veski nimi on saadud talunimest, mis omakorda pärineb isikunimest Kaupe, Kaubo, Kaup, Kaubi (Caupi, Caupo). See omakorda põhineb eesnime Jakob vanapärasel, XVI saj korduvalt kirja pandud mugandusel Kaup. [1].

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt taluveski.

saksa k. Kaubi Mühle.

Asukoht

Veski asukoht, aadress: Valga maakond, Tõrva vald, Patküla küla, Kaubi talu. Asumi kood: 6042.

Kinnistu number: 20302:002:1424; kinnistu nimi: Kauba-Veski kinnistu; kinnistu kasutustüüp: passiivne. Kaugus Tartust linnulennult : 67 km.

Asukoht vanema haldusjaotuse järgi Valgamaa , Patküla vald (kuni 1922. a.) või Helme vald (1938. a.) või ka Helme kihelkond , Patküla mõis (kuni 1917).

Asukoht Google kaardil N: 57.955679 E: 25.913021

Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414 Y: 613248

Vesikondlik paiknemine: veski paikneb Õhne jõel, (veekogu kood: VEE1013700) , umbes selle keskjooksul . Jõe suubla või eesvool: Võrtsjärv => Emajõgi => Peipsi järv

Tehniline teave

Veskihoone üldine tänapäevane (2019. a.) seisund: hävinud. Osaliselt säilinud fragmendid turbiinikastist ja kaldakindlustuse kivimüüritisest. Aimatav vundamendi perimeeter ja derivatsioonikanali ava.

Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: hävinud, säilinud mõned detailid ja fragmendid.

Paisu kõrgus oli 1938. a. umbes 2,3 m, ülevoolu tüüp: lailäviülevool .

Paisutus: puudub; veski paisjärv: puudub.

Veski sild: hävinenud; end. ehitusmaterjal: oletatavalt puit ;

Veskitee: endine külasisene tee, tänapäeval kinni kasvanud, pole kasutuses. Kunagise uue teetammi rajamine jäi pooleli.

Piirangud

Natura 2000 ala : jah (veski paikneb Natura 2000 piirangu-alal).

Muinsuskaitseline ehitis: ei (Kaubi veski pole kantud MKA registrisse).

Kalapääs: pole vajalik, vaid mõned paisukivid jões.

Kalda ehituskeeluvöönd: 50 m, kalda veekaitsevöönd: 10 m

Hüdroelektrienergia tootmine

Teadaolevalt pole selles veskis hüdroelektrienergiat toodetud.

OÜ ENNO PROJEKT poolt tehtud eel-uuringus "Õhne valgla veejõud" käsitletakse Kaubi taluveski hüdroenergia potensiaali detailselt. Fragmenti uurimusest Kaubi veski kohta saab täpsemalt vaadata siit PDF-failina ~ 1,2MB Uuringup2.jpg

Ehitise info

Kaubi veski oli talukompleksist veidi eemale ehitaud kõrge maakivivundamendiga tahutud rõhtpalkidest hoone. Veskiruumidele lisaks olid ka eluruumid.

Kunagise uue teetammi rajamine veskist mööda on jäänud pooleli. [2]

Ajalugu

Kaubi vesiveski oli/on tüüpiline taluveski, mis on ehitatud pärast jõeäärsete talumaade erastamist Patküla mõisalt Kaubi Juhanile.

Maade eraldamine toimus tõenäoliselt 1864 aastal (arhiividokument: Special Charte des zum priv. Gute Owerlack gehörigen Grundstücks Nr.15; Kaubi Juhan.) [3] ning veskit ei saanud ehitada mitte varem kui 1871. aastal, mil Eesti- ja Liivimaal kaotati mõisnike veskiõigus [4].

Ilmselt rajati pais ja veskihoone pisut enne sajandivahetust. Kaubi veski registreerimisel on veski tegevusaja alguseks märgitud 1889. aasta [5]. Verstakaardil (1908) Kaubi talu kõrval Õhne jõel kujutatud paisjärve ja Kaheverstasel kaardil (1912) on Kaubi veski koht tähistatud vastava veski-tingmärgiga.

1928. a. on Kaubi vesiveski EW Kaubandus-Tööstuskojas registreritud tööstusettevõttena Johan Lutsbergi nimele. 1929. aastal renditi veski Helrammile. [6] Riikliku Jõukomitee veejõuseadmete loendus-nimekirja põhjal olid Kaubi veski omanikeks 1938.a. Karl Maasik ja Liisa Timpmann. 9 varjaga puit-kivipaisu kõrguseks on märgitud 2,3 meetrit. Veskis töötas 30 hobujõuline horisontaalne turbiin, mis käitas kolme kivipaari 50+46+44 tolli läbimõõdus. Veskis tehti lihtjahu ja tangu. [7]

Veski töötas kuni 1956. aastani. [8]

Pärimus

Puidust heinaküün asus veskist 10 m läänes. Hoone ehitataud veski põhjaküljele. Hobusetee veskile kulges Õhne jõe vasakul kaldal - rohumaal, jõe paremkaldal - metsamaastikul. Samanimeline talukoht on ca 200 m kaugusel edelas, elatakse sees.

Kaubi veski viimasel omanikul oli olnud 3 kaunist tütart.

Veski sai kahjustada 1968. a jääminekus ja seejärel hävis. [9]

Lisainfo ja välised lingid

Fotod RMK pärandkultuuri andmebaasis

Viited

  1. ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
  2. ↑ ERA.T-76.1.12693 Inventeerimise ankeet. O. Suuder. A-2435
  3. ↑ EAA.2486.3.173 leht 6
  4. ↑ Eesti ajalugu.Kronoloogia. kk Tänapäev, 2015.
  5. ↑ ERA.891.2.6561
  6. ↑ ERA.891.2.6561
  7. ↑ ERA.1011.1.64
  8. ↑ ERA.T-76.1.12693 Inventeerimise ankeet. O. Suuder. 1988.
  9. ↑ EELIS RMK Pärandkultuuri objekt: Kaubi vesiveski ja veskitamm (203:VEV:003).
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Kaubi_veski&oldid=4539"