Leevaku elektrijaam: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 17. rida: | 17. rida: | ||
*1933. rajati veskitest ja tööstustest eraldiseisev hüdroelektrijaam. | *1933. rajati veskitest ja tööstustest eraldiseisev hüdroelektrijaam. | ||
*1944. aasta suvel, nõukogude vägede Võhandu jõele jõudmise ajal, põlesid ära nii Leevaku veski kui ka elektrijaama hooned. | *1944. aasta suvel, nõukogude vägede Võhandu jõele jõudmise ajal, põlesid ära nii Leevaku veski kui ka elektrijaama hooned. | ||
*1947. | *1947. alustatakse elektrijaama taastamist komsomoli löökehituse korras. | ||
*1957. hüdroelektrijaam rekonstrueeritakse põhjalikult. | |||
*1992. aastast hakati elektriinsener Voldemar Enno ettevõtmisel seal taas elektrit tootma, lisaks seati sisse muuseum. | |||
*2005-2010 võib lugeda Leevaku hüdrojaama neljanda etapi alguseks, kui jaama masinasaal põhjalikult ümber ehitati ja uuendati seadmestik. | |||
*Täna toodab AS Generaatorile kuuluv elektrijaam ca '''1000 – 1100 MWh elektrienergiat aastas''' ja annab seega oma väikese, kuid olulise panuse Eesti taastuvenergia arengusse. | |||
Nõukogude-perioodi algul sai Leevaku hüdroelektrijaama taastamisest 1947. aastal esimene komsomoli löökehitus ENSVs. Ehitama asus Võrumaa Põllumajanduslike Ühistute Maakondlik Liit ja ettevõtmise patrooniks oli kommunistlik noorsooühing. Ehitustööd toimusid 1947.aastal (juuli-november) kommnoorte ja kohalike elanike jõul, ehitustöid juhatas insener Semmelson. Elektrijaama taastamist nimetati komsomoliehituseks, kuhu Leevaku talud ning naabervallad pidid tööle saatma ehitajaid hobustega ja jalgsi, oma leivakoti ja tööriistadega. Ehitamine toimus kiirustamise, inimeste ja materjalide nappuse tähe all. Hoone jäi komnoortest lõpetamata ja ilmnesid mitmed ehitusvead. Järgnes 2 aastat hädapäraseid parandustöid ja 1955-57 jaama põhjalik rekonstrueerimine Projekteerimise Instituut „Põllumajandusprojekf projekti kohaselt. Ehitajate hulgas töötas Paul Haavaoks, kellest kujunes luuletaja. Kirjanik Juhan Smuul kirjutas elektrijaama ehitamisest poeemi Järvesuu poiste brigaad, mis kuulus aastakümneid koolides kohustusliku kirjanduse hulka. Jaam alustas tööd 5. novembril 1947 ja tootis elektrit 1968. aastani. Seejärel olid hoones koolimuuseum ja võimla. | |||
== Tehniline teave == | == Tehniline teave == | ||
Redaktsioon: 4. september 2021, kell 16:55
Asukoht
Asub Võhandu jõel, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond
Maaameti kaardil 6443690,697275
Google maps 58°05'24.1"N 27°20'45.7"E
Ajalugu
- 1910. aastast alates hakati Leevaku vesiveskis tootma oma tööprotsesside tarbeks elektrit.
- 1917. aastast alates müüdi elektrienergiat ümbruskonna taludele ning ka Toolamaa mõisale. Jõuallikaks oli 3 turbiini. Pais oli puidust.
- 1921. a. ehitati uus betoonist pais.
- 1933. rajati veskitest ja tööstustest eraldiseisev hüdroelektrijaam.
- 1944. aasta suvel, nõukogude vägede Võhandu jõele jõudmise ajal, põlesid ära nii Leevaku veski kui ka elektrijaama hooned.
- 1947. alustatakse elektrijaama taastamist komsomoli löökehituse korras.
- 1957. hüdroelektrijaam rekonstrueeritakse põhjalikult.
- 1992. aastast hakati elektriinsener Voldemar Enno ettevõtmisel seal taas elektrit tootma, lisaks seati sisse muuseum.
- 2005-2010 võib lugeda Leevaku hüdrojaama neljanda etapi alguseks, kui jaama masinasaal põhjalikult ümber ehitati ja uuendati seadmestik.
- Täna toodab AS Generaatorile kuuluv elektrijaam ca 1000 – 1100 MWh elektrienergiat aastas ja annab seega oma väikese, kuid olulise panuse Eesti taastuvenergia arengusse.
Nõukogude-perioodi algul sai Leevaku hüdroelektrijaama taastamisest 1947. aastal esimene komsomoli löökehitus ENSVs. Ehitama asus Võrumaa Põllumajanduslike Ühistute Maakondlik Liit ja ettevõtmise patrooniks oli kommunistlik noorsooühing. Ehitustööd toimusid 1947.aastal (juuli-november) kommnoorte ja kohalike elanike jõul, ehitustöid juhatas insener Semmelson. Elektrijaama taastamist nimetati komsomoliehituseks, kuhu Leevaku talud ning naabervallad pidid tööle saatma ehitajaid hobustega ja jalgsi, oma leivakoti ja tööriistadega. Ehitamine toimus kiirustamise, inimeste ja materjalide nappuse tähe all. Hoone jäi komnoortest lõpetamata ja ilmnesid mitmed ehitusvead. Järgnes 2 aastat hädapäraseid parandustöid ja 1955-57 jaama põhjalik rekonstrueerimine Projekteerimise Instituut „Põllumajandusprojekf projekti kohaselt. Ehitajate hulgas töötas Paul Haavaoks, kellest kujunes luuletaja. Kirjanik Juhan Smuul kirjutas elektrijaama ehitamisest poeemi Järvesuu poiste brigaad, mis kuulus aastakümneid koolides kohustusliku kirjanduse hulka. Jaam alustas tööd 5. novembril 1947 ja tootis elektrit 1968. aastani. Seejärel olid hoones koolimuuseum ja võimla.
Tehniline teave
Töötab 2 turbiini:
110 kW + 90 kW
Lisalugemist
Info Muinsuskaitse andmebaasis
Leevaku hüdroelektrijaama muueumi külastusinfo
Leevaku hüdroelektrijaama eksperthinnang
Fotod
http://www.wtw-poland.com/en/company-news/54-rozruch-elektrowni-wodnej-leevaku-estonia
