Otsingu tulemused

Vasted lehekülje pealkirjades

Vasted lehekülje tekstides

  • ...t: Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma (Lauka) talu maadel, Armioja Veskilais`i suubumiskoha lähedal.
    217 baiti (27 sõna) - 2. september 2021, kell 17:54
  • [[Image:I.jpg|110px|link=[[VESKITE_LOEND#I]]|I]] ...loendis viitab vastava artikli olemasolule ([[artikkel olemas|sinine]]) või puudumisele ([[artikkel puudub|punane]]). Tume kiri ('''bold''') viitab põ
    9 KB (1109 sõna) - 27. jaanuar 2024, kell 11:05
  • [[Image:I.jpg|110px|link=[[VESKITE_LOEND#I]]|I]] ...loendis viitab vastava artikli olemasolule ([[artikkel olemas|sinine]]) või puudumisele ([[artikkel puudub|punane]]). Tume kiri ('''bold''') viitab põ
    9 KB (1135 sõna) - 20. jaanuar 2024, kell 13:40
  • [[File:Tilsi.jpg|thumb|640px|right| Postkaart. Põlva Tilsi veski. 20. saj I p.,VK F 1634:13 F, Võrumaa Muuseum, http://muis.ee/museaalview/1089960 ]] '''Tilsi veski''' või ''' Tilsi Põlva veski''' [saksa k. '''Tilsi'''] vesiveski; ''jahu- ja vi
    2 KB (254 sõna) - 29. september 2021, kell 20:56
  • ...sõna areng olnud <i><b>tuulin-kivi</b></i> => <i>tuuling</i> => <i>tuulik</i> ...tanud, on ühtlasi sarnane sõna <i>veski</i> kujunemisele: vesi[n]+kivi=ves(i)ki(vi).
    868 baiti (134 sõna) - 23. oktoober 2023, kell 21:38
  • ...ulgas teinud ülesjoonistuse [[Ellamaa Viti tuulik]]u kohta, nimetatuna ERM i kogus "[[Viti Jüri talu veski]] .1938 a. "
    795 baiti (100 sõna) - 19. november 2023, kell 15:16
  • ...loendis viitab vastava artikli olemasolule ([[artikkel olemas|sinine]]) või puudumisele ([[artikkel puudub|punane]]). Tume kiri ('''bold''') viitab põ ...OEND#G|('''G''')]] . [[VESKITE_LOEND#H|('''H''')]] . [[VESKITE_LOEND#I|('''I''')]] . [[VESKITE_LOEND#J|('''J''')]] . [[VESKITE_LOEND#K|('''K''')]] . [[V
    4 KB (513 sõna) - 20. jaanuar 2024, kell 13:36
  • [[Saarlasõ veski]] või ka [[Eiche veski]] või
    4 KB (563 sõna) - 25. juuli 2023, kell 15:05
  • [[Luba veski]] või Veskiuuria Enno Kirt`i vanim teadaolev esivanem.
    1 KB (203 sõna) - 28. august 2023, kell 15:51
  • [[Fail:1797 a Uudeküla ümbrus.JPG|thumb|640px|right| Ludwig August von Mellin`i poolt 1797. aastal välja antud Atlas von Liefland kaartidel pole Uudeküla [[Uudeküla tuuleveski]] või
    2 KB (242 sõna) - 6. jaanuar 2023, kell 00:59
  • ...konstruktsioonidega betoonist kaarsild,mille eelarveks kujunes 600 000 EUR-i.
    3 KB (342 sõna) - 29. september 2021, kell 14:50
  • ...sikonna veekogude kaitse korralduse eest. Ta on pälvinud Soome Valge Roosi I klassi rüütlimärgi.1988. aastal; nõukogude ajal sai ta 1975. aastal Tö
    5 KB (621 sõna) - 7. august 2021, kell 21:28
  • ...s 1416. aasta 13. detsembril kuue adramaa suuruse Jehentacke ehk Jodentack'i valduse ...illine võis olla sealne hoonestus. Seevastu on teada, et mõnda aega elas või töötas seal keegi Janosi-nimeline mittesakslasest, s.t. eestlasest ehitus
    2 KB (342 sõna) - 25. mai 2021, kell 15:22
  • ...lmar Anton von Schlippenbach said selle tagasi aastal 1697. 1726. aastal jäi Soontaga mõis vabahärra Carl Heinrich von Wrangellile. Tema järglane So ...s I maailmasõja eel, Aakre mõisa koosseisus. Vaid väike ala mõisasüdames jäi põllumaana kasutusse möldrile, metsavahile ja puulõikajaile. Pärast Ees
    3 KB (417 sõna) - 29. september 2021, kell 18:34
  • ...lmar Anton von Schlippenbach said selle tagasi aastal 1697. 1726. aastal jäi Soontaga mõis vabahärra Carl Heinrich von Wrangellile. Tema järglane So ...s I maailmasõja eel, Aakre mõisa koosseisus. Vaid väike ala mõisasüdames jäi põllumaana kasutusse möldrile, metsavahile ja puulõikajaile. Pärast Ees
    3 KB (417 sõna) - 29. september 2021, kell 18:35
  • ei jätkunud ja kui tuul tuli, siis pandi masinad kohe tööle, kasvõi öösel. tassitud või hävitatud. Veskihoone ootab paremaid päevi - tuuliku pea
    2 KB (384 sõna) - 30. juuni 2023, kell 07:20
  • ...oda-muuseum]]. Paralleelselt käibivad nimekujud: [[Ööbikuoru vesiveski]] või [[Ööbikuoru elektrijaam-töökoda]] ning [[Ööbikuoru jõujaam]] ja [[Ö ...treipink (toodetud Berliinis 1897.a.), puurpink (toodetud enne 1900.a.), käi ja ventilaator, mis andis õhku sepapaja ääsile. Töökojas remontis Peet
    4 KB (476 sõna) - 26. jaanuar 2024, kell 18:56
  • Ülemjooksul ja keskjooksu ülemises osas voolab Õhne jõgi enamasti metsases või soises maastikus. Keskjooksu alumises osas ja alamjooksul on jõe lähikonn ...on vee kvaliteet jõe ülemjooksul, kus neli veekvaliteedi näitajat vastavad I klassi
    7 KB (1143 sõna) - 1. oktoober 2021, kell 14:20
  • ...ru vesitöökoda]]. Paralleelsed nimekujud on veel [[Ööbikuoru vesiveski]] või [[Ööbikuoru elektrijaam-töökoda]] ning [[Ööbikuoru jõujaam]] ja [[Ö ...eipink (toodetud Berliinis 1897. a.), puurpink (toodetud enne 1900. a.), käi ja ventilaator, mis andis õhku sepapaja ääsile. Töökojas remontis Peet
    5 KB (629 sõna) - 21. detsember 2021, kell 17:48
  • ...-600 PIKSLI SUURUNE PILT/FOTO VESKIST PAREMAS SERVAS, VÕIMALUSEL ALLIKA- või AUTORI-INFO [[File:Tilsi.jpg|thumb|500px|right| Postkaart. Põlva Tilsi veski. 20. saj I p.,VK F 1634:13 F, Võrumaa Muuseum, http://muis.ee/museaalview/1089960 ]]
    5 KB (642 sõna) - 18. oktoober 2023, kell 07:12

Näita (eelmised 20 | järgmised 20) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)