Joa veski
Sellise nimega veskeid on Eestis mitu. Jälgi täpsemalt, millisest veskist see artikkel räägib.
Nimed
See artikkel on kirjutatud Joa veski kohta, mis asub Jõelähtme vallas, Koogi külas.
Kuusalu vallas, Joaveski külas, Loobu jõel asuva Joaveski veski kohta on artikkel siin> .
Joa veski on asukoha-põhine nimekuju. Varasema haldusjaotuse järgi Joa külasse kuulununa võiks
Joa veski olla ka selle veski asulajärgne nimi. Läheduse tõttu Jägala joale on seda veskit nimetatud ka
Jägala-Joa veskiks või
Jägala Joaveskiks. Praegusest hoonest 250 meetrit kirdes, kuni 18. sajandini vahetult Jägala joa nõlval asunud
Jägala joa veskit on kutsutud
Joa Vanaveskiks või ka
Joa-Vanaveskiks ja need nimed on üle kandunud ka
Joa veski paralleelnimedeks. Harvem lähtutakse veski nimetamisel endisest kinnistu nimest ja nimekuju
Maisa veski kasutatakse harva. [1]
saksa k.
Joa Mühle
Külale, kus veski asus ja ka veskile on nime andnud tõenäoliselt võimas juga (1241 Jukal => Jugala ). [2]
Joa veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
Asukoht
Veski asukoht, aadress: Harju maakond, Jõelähtme vald, Koogi küla, (asumi kood 3385), Vanaveski kinnistu. Vanema haldusjaotuse järgi Jõelähtme kihelkond, Jägala mõis (kuni 1917). Või ka Harjumaa, Jõelähtme vald (1922 a.).
Veski paikneb Jägala jõe alamjooksul (kood: vee1083500).
Asukoht Google kaardil N:59.448018, E:25.175670
Asukoht Maaameti kaardil X:659061 Y:566690
Tehniline teave
Veskihoone üldine tänapäevane seisund: varemed, kivimüürid stabiilsed. Hoone materjal: paekivi.
Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: likvideeritud, hävinud. Paisutus: puudub. Veski paisjärve: pole säilinud. Paisu kõrgus: arvatavalt ~ 3-6 m. Ülevoolu tüüp: oletatavalt lailäviülevool. Veskitee: kinnistu sisene, kuni veskini. Veskisild puudub, pole olnud.
Piirangud
Natura 2000: jah, veski paikneb Natura 2000 piirangu-alal.
Muinsuskaitseline ehitis: ei, hoone pole kantud MKA registrisse.
Kalapääs: pole vajalik, paisutus puudub.
Pärimus
Vanim vesiveski, millel on säilinud varemed, oli unikaalne, kuna sai toitevee Jägala jõe kosest ja äravool läks Jõelähtme jõkke. Maisa maja taga on säilinud sügava kanali täitmata osa, enamus kanalist täideti Eesti Fosforiidi poolt, kui ehitati Jõelähtme jõele saun, mis on praeguseks põlenud. Sellele territooriumile on esitanud Koogi ja Koila külad taotluse külaplatsi rajamiseks. H. Läns. [3]
Viited
- ↑ Kohanimede andmebaas KNAB
- ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
- ↑ H. Läns, Jõelähtme valla leht, 2007, jaanuar.
