Actions

Joa veski

Joa veski Maaameti kaardil

Nimed

See artikkel räägib Joa veskist Jõelähtme vallas, Koogi külas.

Kuusalu vallas, Joaveski külas, Loobu jõel asuvast veskist räägib artikkel nimega Joaveski.

Joa veski on asukoha-põhine nimekuju. Varasema haldusjaotuse järgi Joa külasse kuulununa võiks Joa veski olla ka selle veski asulajärgne nimi. Läheduse tõttu Jägala joale on seda veskit nimetatud ka Jägala-Joa veskiks või Jägala Joaveskiks. Praegusest hoonest 250 meetrit kirdes, kuni 18. sajandini vahetult Jägala joa nõlval asunud veskit on kutsutud Joa-Vanaveskiks või ka Joa Vanaveskiks ning need nimed on üle kandunud ka Joa veski paralleelnimedeks. Harvem lähtutakse veski nimetamisel endisest kinnistu nimest ja nimekuju Maisa veski kasutatakse harva. [1]

Külale, kus veski asus ja ka veskile on nime andnud tõenäoliselt võimas juga (1241 "Jukal" => Jugala ). [2]

Joa veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski.

saksa k. Joa Mühle e. Jagowall Mühle.

Asukoht

Veski asukoht, aadress: Harju maakond, Jõelähtme vald, Koogi küla (asumi kood 3385), Vanaveski kinnistu.

Vanema haldusjaotuse järgi Harjumaa, Jõelähtme vald (1922 a.) või ka Jõelähtme kihelkond, Jägala mõis (kuni 1917).

Vesikondlik paiknemine: Jägala jõe alamjooksul (kood: vee1083500).

Asukoht Google kaardil N:59.448018, E:25.175670

Asukoht Maaameti kaardil X:659061 Y:566690

Tehniline teave

Veskihoone üldine tänapäevane seisund: varemed, kivimüürid stabiilsed.

Hoone materjal: paekivi

Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: likvideeritud

Paisu kõrgus: arvatavalt ~ 3-6 m

Ülevoolu tüüp: lailäviülevool

Paisutus: puudub

Veski paisjärve: pole säilinud

Veski sild: pole olnud

Veskitee: kinnistu sisene, kuni veskini

Piirangud

Natura 2000 ala : jah (veski paikneb Natura 2000 piirangu-alal).

Muinsuskaitseline ehitis: ei, pole kantud MKA registrisse.

Kalapääs: pole vajalik, paisutus puudub.

Ajalugu

Joa veski võib olla üks piirkonna vanemaist veskeist (koos Koila veskiga). Joa veski paiknes algselt Jägala joa vahetus läheduses jõe vasakkaldal. Ühtlasi on võimalik, et veskikoht pidi aastasadade vältel paar korda edasi liikuma, sest juga liikus ülesvoolu tol ajavahemikul umbes 10-15 cm aastas (J. Kaljuvee, 1931)

Pärimus

H.Läns: Vanim vesiveski, millel on säilinud varemed, oli unikaalne, kuna sai toitevee Jägala jõe kosest ja äravool läks Jõelähtme jõkke. Maisa maja taga on säilinud sügava kanali täitmata osa, enamus kanalist täideti Eesti Fosforiidi poolt, kui ehitati Jõelähtme jõele saun, mis on praeguseks põlenud. Sellele territooriumile on esitanud Koogi ja Koila külad taotluse külaplatsi rajamiseks. [3]

Viited

  1. Kohanimede andmebaas KNAB
  2. Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
  3. H.Läns, Jõelähtme valla leht, 2007, jaanuar.