Actions

Kronoloogia

KRONOLOOGIA ja AJALUGU


TOIDU ja ENERGIA tehnoloogiate areng

slaidivahetus u 7 sekundit
  • slide 1
  • slide 2
  • slide 3
  • slide 4
  • slide 5
  • slide 6
  • slide 7
  • slide 8
  • slide 9
  • slide 10
  • slide 11
  • slide 12
  • slide 13
  • slide 14
  • slide 15
  • slide 16
  • slide 17
  • slide 18
  • slide 19
  • slide 20

  • slide 21
  • slide 22
  • slide 23
  • slide 24
  • slide 25
  • slide 26
  • slide 27
  • slide 28
  • slide 29
  • slide 30
  • slide 31
  • slide 32
  • slide 33
  • slide 34
  • slide 35
  • slide 36
  • slide 37
  • slide 38
  • slide 39
  • slide 40
  • slide 41
  • slide 42
  • slide 43
  • slide 44
  • slide 45
  • slide 46
  • slide 47
  • slide 48
  • slide 49
  • slide 50
  • slide 51
  • slide 52
  • slide 53
  • slide 54
  • slide 55
  • slide 56
  • slide 57
  • slide 58
  • slide 59
  • slide 60
  • slide 61
  • slide 62
  • slide 63
  • slide 64
  • slide 65
  • slide 66
  • slide 67
  • slide 68
  • slide 69
  • slide 70
  • slide 71
  • slide 72
  • slide 73
  • slide 74
  • slide 75
  • slide 76
  • slide 77
  • slide 78
  • slide 79
  • slide 80
  • slide 81
  • slide 82



Veskitehnoloogia arengu põhidaatumid

tekstina

MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
40 000 eKr
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi.
30 000 eKr
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse ka Wichseli jäätumine.
20 000 eKr
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
MAAILMAS: Euroopa kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks.
16 000 eKr
EESTIS on kogu territoorium kaetud mandrijääga.
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad.
12 500 eKr
EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
12 000 eKr
EESTIS: massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv.
MAAILMAS, tänapäevase Süüria aladelt hakkab levima kultuuristatud rukis.
11 000 eKr
EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
10 000 eKr
EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Praeguse Läänemere kohale on tekkinud nn Antsülusjärv.
MAAILMAS, Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder.
9 000 eKr
EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
MAAILMAS, Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu.
8 600 eKr
EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuuristatud riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul.
6 000 eKr
EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader.
4 500 eKr
EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
MAAILMAS, Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist.
4 000 eKr
EESTIS on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asula-paigad.
MAAILMAS, Niiluse jõe laevadel kasutatakse purje. See on esmakordne looduslike jõudude kasutamine inimeste poolt.
3 500 eKr
EESTIS on kiviaeg.
MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.
3 000 eKr
EESTIS on kiviaeg.
MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.
3 000 eKr
EESTIS on kiviaeg.
MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline edusamm.
3 000 eKr
EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.
2 800 eKr
EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi.
MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid.
2 000 eKr
EESTIS
MAAILMAS, Egiptuses on kasutusel jahusõelad jahvatatud vilja puhastamiseks ja sorteerimiseks.
2 000 eKr
EESTIS
MAAILMAS, Induse orus on kasutusele võetud inimjõul ringiaetavad käsiveskid.
1 500 eKr
EESTIS
MAAILMAS: Veski (veskikivide) kirjalik esmamainimine. Piibel, Moosese raamat, 11.5.
1 200 eKr
EESTIS
MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi.
1 000 eKr
EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader.
700 a eKr
EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid.
MAAILMAS, Vahemeremaade idaosas levivad inimjõul ringiaetavad käsiveskid.
550 a eKr
EESTIS
MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast.
500 a eKr
EESTIS
MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.
500 a eKr
EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega.
300 a eKr
EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid.
MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid.
300 a eKr
EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.
MAAILMAS Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme, nn Archimedese kruvi.
250 a eKr
EESTIS
MAAILMAS Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba.
200 a eKr
EUROOPAS, Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett.
MAAILMAS algab esmane vesiveskite kasutuselevõtmine.
200 a eKr
EESTIS
MAAILMAS: vesirattaga vesiveskite laialdasema leviku algus Kreekas.
100 a eKr
EESTIS
MAAILMAS Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn Früügia veski.
50 a eKr
EESTIS
MAAILMAS: MEIE AJAARVAMISE ALGUS, KRISTUSE SÜND
0 AASTA
EESTIS: MEIE AJAARVAMISE ALGUS
MAAILMAS: Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on kahekorruseline hoone
25 a pKr
EESTIS
MAAILMAS, Alpidest põhjas, Roomlaste sõjalaagris kasutatakse kaasaskantavaid käsikive sõduritele jahu jahvatamiseks.
50 a pKr
EESTIS õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
MAAILMAS: tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn Virtuviuse veski laiema leviku algus Vahemeremaades.
100 a pKr
EESTIS: Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.
MAAILMAS, Prantsusmaal Barbegalis ehitatakse üks esimesi vesiveskeid, kus kasutatakse pealtvoolu-vesiratast.
200 a pKr
EESTIS võetakse viljakoristusel kasutusele rauast sirp, mis aitab oluliselt edendada põllumajandust.
MAAILMAS Roomas ehitatakse Janiculuse künka jalamil esimene avalik vesiveski kodanikele jahvatamiseks.
398 a pKr
EESTIS Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.
MAAILMAS, Rooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. 488. a. asutatakse Roomas möldrite tsunft.
500 a pKr
EESTIS on alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine.
MAAILMAS, Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale. Hiljem levivad veskilaevad üle Euroopa.
500 a pKr
EESTIS
MAAILMAS: Püha Benedictus Nursiast, Monte Cassino kloostri abt, läänekristliku munkluse ja kloostrielu rajaja, teeb ettekirjutuse, et iga klooster peab omama vesiveskit. Kloostriveskite rajamise algus.
550 a pKr
EESTIS: kogu põhjapoolkera tabab 536. a. kliimakatastroof - tekkinud laialdane näljahäda levib ka Eesti aladele.
MAAILMAS, Iraani ja Afganistaani aladel hakatakse kasutama mittepööratava peaga, horisontaalsete tuulelabadega tuulikut. Alustatakse puri-tuuleveskitega teravilja jahvatamist.
640 a pKr
SKANDINAAVIAS: algab Norra-tüüpi lihtsustatud horisontaal-vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.
MAAILMAS, Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsveski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel.
787 a pKr
EESTIS
MAAILMAS, Hispaanias algab horisontaalse tuulerattaga tuulikute kasutuselevõtmine, algab nende laiem levik Euroopas.
950 a pKr
EESTIS
MAAILMAS 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli.
1 000 pKr
EESTIS 1030. a. Jaroslav Tark vallutab Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse.
MAAILMAS, Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit.
1 086 pKr
EESTIS 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda).
MAAILMAS, Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine. Tekivad villaveskid.
1 100 pKr
EESTIS levib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.
MAAILMAS, Prantsusmaal levivad tuulikud. Abt Vitalil lubatakse Savignoni rajada "molendina ad aquam et ventum".
1 105 pKr
EESTIS
MAAILMAS, Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid. Varaseim viide tuulikule Inglismaal on aastast 1143.
1 180 pKr
EESTIS Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna.
MAAILMAS, Normandias tekivad esmased pukktuulikud ja levivad Kesk-Euroopani.
1 200 pKr
EESTIS 1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja kloostriveski, üks esimesi Liivimaal.
MAAILMAS Tuuleveskid levivad Euroopas laiemalt.
1 208 pKr
EESTIS algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.
MAAILMAS
1 212 pKr
EESTIS: Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.
MAAILMAS, Madalmaades hakatakse tuuleveskeid kasutama vee ümberpumpamiseks. Tekivad polderveskid.
1 220 pKr
EESTIS: nn Taani hindamisraamatus nimetatakse Koila veskit Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.
MAAILMAS
1 227 pKr
EESTIS algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.
MAAILMAS
1 229 pKr
EESTIS, Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski).
MAAILMAS
1 238 pKr
EESTIS, Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.
MAAILMAS
1 241 pKr
EESTIS, Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".
MAAILMAS, Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - saeveskid.
1 254 pKr
EESTIS, Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist Kolga Sae veskiga).
MAAILMAS
1 270 pKr
EESTIS: ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).
MAAILMAS
1 279 pKr
EESTISTallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais
MAAILMAS
1 286 pKr
EESTIS võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.
MAAILMAS, Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat.
1 300 pKr
EESTIS: mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.
MAAILMAS
1 305 pKr
EESTIS sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.
MAAILMAS
1 330 pKr
EESTIS esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.
MAAILMAS, 1341. a. teated pukktuulikute levikust Hollandis.
1 345 pKr
EESTIS, Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.
MAAILMAS
1 379 pKr
EESTIS, Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast hobuveskist.
MAAILMAS: 1400. a. on teateid vesiratta kasutamisest linaõli pressimiseks. Õliveskite kasutuselevõtt.
1 457 pKr
EESTIS seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).
MAAILMAS mehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - valtsveskid. Leonardo da Vinci koostab saeveski ja tuuliku tuuldepöörava mehhanismi joonised.
1 500 pKr
EESTIS
MAAILMAS, Itaalias hakatakse kasutama veskeid õlimanufaktuurides.
1 570 pKr
EESTIS
MAAILMAS, Prantsusmaal, Leidenis ehitab Flaamlane Andries esimese pööratava peaga tuuliku.
1 573 pKr
EESTIS
MAAILMAS: apteekides hakatakse vürtside jahvatamiseks kasutama valts-purustuse põhimõttel töötavaid seadmeid, millest hiljem kasvavad välja valtsveskid.
1 575 pKr
EESTIS
MAAILMAS, Prantsusmaal Ramellis kirjeldatakse viljakottide mehhaniseeritud tõstmise süsteemi (kotivinnak) kasutavat veskit.
1 588 pKr
EESTIS
MAAILMAS, Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat.
1 600 pKr
EESTIS algab saeveskite laiem levik.
MAAILMAS Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega turbiine.
1 600 pKr
EESTIS


Veskite arengu kronoloogia tabelina

Aeg
MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. 40000 eKr EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi. 30000 eKr EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine. 20000 eKr EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad. 12 500 eKr EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia. 12 000 eKr EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis. 11 000 eKr EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda. 10 000 eKr EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder. 9 000 eKr EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
MAAILMAS, Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu. 8 600 eKr EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuuristatud riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul 6 000 eKr EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader. 4 500 eKr EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
MAAILMAS Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist. 4 000 eKr EESTIS on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asulad.
MAAILMAS algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. See on esmakordne loodusjõudude kasutamine inimese poolt. 3 500 eKr EESTIS on kiviaeg
MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks. 3 000 eKr EESTIS on kiviaeg
MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega. 3 000 eKr EESTIS on kiviaeg
MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline pööre. 3 000 eKr EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele. 2 800 eKr EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi.
MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid. 2 000 eKr EESTIS
MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi. 1 000 eKr EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader. 700 a eKr EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid.
MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast. 500 a eKr EESTIS
MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale. 500 a eKr EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega. 300 a eKr EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid.
MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid. 300 a eKr EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.
MAAILMAS Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme. 250 a eKr EESTIS
MAAILMAS Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba. 200 a eKr EUROOPAS, Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett.
MAAILMAS algab esmane vesiveskite kasutuselevõtmine. 200 a eKr EESTIS
MAAILMAS: vesirattaga vesiveskite laialdasema leviku algus Kreekas. 100 a eKr EESTIS
MAAILMAS Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn Früügia veski. 50 a eKr EESTIS
MAAILMAS: KRISTUSE SÜND NULLAASTA EESTIS MEIE AJAARVAMISE ALGUS
MAAILMAS 50 a pKr EESTIS õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
MAAILMAS: tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn Virtuviuse veski laiema leviku algus Vahemeremaades. 100 a pKr EESTIS Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.
MAAILMAS 200 a pKr EESTIS võetakse kasutusele rauast sirbid, mis aitavad oluliselt edendada põllumajandust.
MAAILMAS 300 a pKr EESTIS Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.
MAAILMASRooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale. 500 a pKr EESTISon alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Maa põhjapoolkera tabad 536.a. kliimakatastroof - tekib laialdane näljahäda ka Eesti aladel.
MAAILMAS, Pärsias alustatakse puri-tuuleveskitega teravilja jahvatamist. 700 a pKr SKANDINAAVIAS: Norra-Soome tüüpi lihtsustatud horisontaalse vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.
MAAILMAS, Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsidega veski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel. 787 a pKr EESTIS
MAAILMAS algab tuulikute laialdasem kasutuselevõtmine. 900 a pKr EESTIS
MAAILMAS 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli. 1000 pKr EESTIS 1030. a. vallutab Jaroslav Tark Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse.
MAAILMAS, Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit. 1086 pKr EESTIS 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda).
MAAILMAS, Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine. 1100 pKr EESTISlevib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.
MAAILMAS, Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid. 1180 pKr EESTIS Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna.
MAAILMAS, Soomes hakatakse ehitama esimesi vesiveskeid. 1200 pKr EESTIS1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja veski, üks esimesi Liivimaal.
MAAILMASTuuleveskid levivad Euroopas pisut laiemalt. 1208 pKr EESTIS algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.
MAAILMAS 1212 pKr EESTIS: Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.
MAAILMAS 1220 pKr EESTIS: nn Taani hindamisraamatus nimetatakse Koila veskit Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.
MAAILMAS 1227 pKr EESTIS algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.
MAAILMAS 1229 pKr EESTIS, Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski)
MAAILMAS 1238 pKr EESTIS, Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.
MAAILMAS 1241 pKr EESTIS, Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".
MAAILMAS, Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - saeveskid. 1254 pKr EESTIS, Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist Kolga Sae veskiga).
MAAILMAS 1270 pKr EESTIS: ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).
MAAILMAS 1279 pKr EESTISTallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais
MAAILMAS 1286 pKr EESTIS võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.
MAAILMAS, Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat. 1300 pKr EESTIS: mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.
MAAILMAS 1305 pKr EESTIS sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.
MAAILMAS 1330 pKr EESTIS esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.
MAAILMAS 1345 pKr EESTIS, Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.
MAAILMAS 1379 pKr EESTIS, Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast hobuveskist.
MAAILMAS 1457 pKr EESTIS seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).
MAAILMASmehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - valtsveskid. Leonardo da Vinci koostab saeveski joonised. 1500 pKr EESTIS
MAAILMAS, Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat. 1600 pKr EESTIS algab saeveskite laiem levik.
MAAILMAS Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega turbiine. 1600 pKr EESTIS


Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel, H. Koppel

Kõrvalepõige veskite ajalukku. Põllud, teraviljakasvatus ja veerikkad jõed lõid soodsa pinnase vesiveskite ehitamiseks Eesti aladel. Sõnadest „vesiˮ ja „kiviˮ ongi tulnud sõna „veskiˮ. Võib arvata, et Põhja-Eestis olid vesiveskid tuntud 12. sajandil või veelgi varem. Rohkem on veskitest teateid 13. sajandist. Arvatavalt on Jägala jõel asunud Koila (siis Kogael) veskit silmas peetud Taani hindamisraamatu „Suures Eestimaa Nimistusˮ, mis koostati aastail 1219–1220 ja redigeeriti aastal 1241.

14. sajandist on Eesti aladelt teateid esimestest tuuleveskitest. Need olid Lääne-Euroopa eeskujul ehitatud kogu kerega pööratavad pukktuulikud. Pukktuulikuid tekkis eriti palju tuulerikkale läänerannikule ja saartele, kus talu oma tuulik oli pikka aega talu iseolemise eriliseks väljendiks, sest mujal oli vilja jahvatamine enamasti mõisate monopol. Mõisad hakkasid ka suuri, ainult peast pööratavaid hollandi tüüpi tuulikuid ehitama, mis muutus eriti hoogsaks 18. sajandil. Mõisates oli veski majapidamise üheks kõrvalharuks, mis võimaldas rahuldada mõisa omi vajadusi ja soodsatel tingimustel andis mõisale ka lisasissetulekut. Tõeline hollandi veskite ehitusbuum puhkes aga 19. sajandi viimasel veerandil ja 20. sajandi algul, kui veskite ehitamise õigus laienes talupoegadele. Lühikese ajaga kerkis hulganisti peamiselt puidust veskeid, eelkõige Kesk-Eesti viljakasvatuspiirkondades. Nii näiteks oli enne I maailmasõda üksnes Viljandimaal sadakond talupojatuulikut. Vaid Võrumaal olid ülekaalus vesiveskid.

Veskiasjandus Eesti Vabariigis sõjaeelsetel aastatel. 1925. aastal oli Harjumaal töötavaid jahuveskeid kokku 137, neist 65 tuuleveskit ja 82 vesiveskit. Veskimajandus aga arenes edasi ja kümmekond aastat hiljem oldi sunnitud nentima, et veskeid on liiga palju!

Veskipidajate ühendusest Eesti Vabariigis. Veskitööstusel oli sõjaeelse Eesti Vabariigi rahvamajanduses küllalt suurt osatähtsus. Sellel tegevusalal ajapikku üles kerkinud mitmeid lahendust nõudvaid küsimusi arvesse võttes asutati 1936. aasta 28. novembril Üleriigiline Veskipidajate ja Möldrite Ühing. Hiljem mugandus nimi Veskipidajate Ühinguks. See organisatsioon võttis enda peale veskitööstuse igakülgse esindamise ja veskipidajate huvide kaitsmise. Ühingu liikmeid oli 1938. aastal 332, tegutsesid komisjonid, sektsioonid, osakonnad maakondades, vahekohus ja revisjonikomisjon. Ühing korraldas ajakirja „Eesti Veskiˮ väljaandmist (4 numbrit aastas) ning iga-aastaseid üleriigilisi veskipidajate päevi (millest võttis osa üle saja inimese), seisis hea veskimajanduse päevaküsimuste ning veskipidajate majanduslike huvide alal üles kerkinud küsimuste lahendamise eest. Ühingu algatusel asuti juba 1937. aasta II poolel jahuveskite seisukorra uurimisele. Nimelt oli vabariigis tunda andnud veskite liiga suur arv ja võimsus tegeliku vajadusega võrreldes. Jahuveskite võrk oli juba niivõrd tihe, et vaevalt üle 5...10 km raadiusega piirkonda leidus, kus veskeid polnud.

Ühingu poolt algatatud küsimuse lahendusena pandi 1. juulist 1939 maksma uute jahuveskite asutamise keeld esialgu üheks aastaks. Samal ajal moodustati erikomisjon veskite seisukorra selgitamiseks. Komisjon uuris aasta jooksul jahutööstuse olukorda ja selgitas välja, et Eestis oli 1223 veskit, nendest 5 suurtööstuslikku, 20 kesktööstuslikku ja 1198 väiketööstuslikku ettevõtet. Maakonniti oli kõige rohkem jahutööstusi Tartumaal (228), Virumaal (156) ja Võrumaal (143). Harjumaal oli siis 95 jahutööstust. Võimsuse poolest saanuks veskid aastas jahvatada umbes 74 000 tonni nisu püüliks ja 755 000 tonni teisi teravilju lihtjahuks, tegelik jahvatuse kogus oleks vaid 43 000 tonni nisu ja 398 000 tonni teisi teravilju aastas. Seega oli tegelik jahvatuse kogus veskites umbes 50% nende võimsusest ehk teiste sõnadega – jahutööstusi on ligi kaks korda rohkem, kui neid tegelikult vaja oleks olnud.

Komisjoni töö alusel ja majandusministri ettepanekul otsustas vabariigi valitsus keelata uute jahuveskite asutamise neljaks aastaks – kuni 1. juulini 1943. Jäeti ka erand – kui mingil põhjusel peaks mingis piirkonnas tekkima vajadus uute võimsuste järele, siis võiks valitsuse otsusel asutada veel 35 väiketööstuslikku jahuveskit. Asutamiskeeld käis tasu eest vilja jahvatavate veskite kohta, samal ajal kui oma majapidamise jaoks töötavate veskite (taluveskite) asutamine jäi endiselt vabaks.

Enne sõda ei nõutud möldritelt kutsetunnistust. Siiski peeti vajalikuks juba töötavate möldrite kutseoskuste parandamist ja sellepärast alustas ühing möldrite kutsehariduslike kursuste korraldamist. Nendest sai osa võtta vähemalt 18-aastane, kutsealale sobiva hea tervisega, kaheaastase kutsepraktikaga ja 6-klassilise algkooli eelharidusega isik. 1939. aastal oli kursuse ajaks määratud neli nädalat, kokku 188 tunni ulatuses. Haridusministeerium kooskõlastas kursuste kava ja kursus viidi edukalt läbi, sellest võttis osa 58 inimest. Loengud toimusid Tartus, praktilised ained veskitehnikas viidi läbi Tartu veskites, vilja ja jahuga seotud õppused Jõgeva Sordikasvanduses. Kursustest osavõtnutele anti vastavad tunnistused. Lõpetanute nimekiri ja ühisfoto avaldati ajakirjas „Eesti Veskiˮ.

Ühingu aastakoosolekul 3. märtsil 1940 tehti kokkuvõtteid kolmeaastasest tegevusest ja märgiti, et vaatamata lühikesele tegevusajale on saavutatud uute veskite asutamise keeld, mis konkurentsi vähenemisega annab olemasolevate, tegutsevate veskite pidajatele võimaluse asuda oma veski ajakohasemaks muutmisele ja töötingimuste parandamisele. Ühingu liikmeid oli sel ajal 362, viimase tegevusaasta jooksul liitunuid oli 43. Nagu eelmistel aastatelgi koostati põhjalik tegevuskava juba traditsiooniliseks saanud ja uute küsimustega tegelemiseks, muuhulgas peeti vajalikuks nii kutseoskuste parandamist kui ka erialalise ajakirja väljaandmise jätkamist. Selle aktiivse tegevuse katkestas riigikorra vahetus. Ka ajakirja „Eesti Veskiˮ 1940. aasta nr 1 jäi viimaseks. Kokku ilmus üheksa numbrit ajakirja, mida tellis ja uuris põhjalikult iga endast lugu pidav veskipidaja. Aastane tellimishind oli 2 krooni, üksiknumber maksis 60 senti, numbri maht 20–30 lehekülge suuruses A4. Ajakirja sisu oli mitmekülgne. Olgu siin nimetatud mõned teemad, millest ajakirjas juttu tehti: veskipidajate organiseerumise tähtsusest; kahjutulede puhkemisest veskis; seadusandlus ja maksundus; ühingu tegevusest; jahvatusvilja eelpuhastusest ja puhastusest; jahu ja tema toiteväärtus; veskite transportseadeldistest; kombain on masin, mis vilja niidab ja peksab korraga; veski tasuvuse ja tööhinna kalkulatsioon jpm.

Käsitlemist leidsid ka jahvatatava vilja kvaliteet ja töötlemisel saadud jahu hindamine ning kontroll, veskitööstuse arvepidamine ja üksikküsimused, nagu töölise palgaraamatu pidamine ja naturaalpalga arvestamine haiguskindlustusmaksu tasumisel. Naturaalpalga ümberarvestamiseks rahapalgale oli kindlustusamet kinnitanud rahalised väärtused. Näiteks meeste säärsaapad olid hinnatud 19 krooni, pastlad 1,89 kr, üks liiter piima 11 senti, päevane valmistoit 90 senti jm.

Mitmes numbris lahati vesiveskite töö küsimusi, eriti vahekordi nende maaomanikega, kelle maadest jooksis läbi jõgi, mis toitis vesiveskit. Veskipidajate seisukohalt oli kõige olulisemaks küsimuseks veskipaisude probleem, mis oli peamiseks pinevuse põhjustajaks veskipidajate ja maaomanike vahel. Viimased nõudsid veepinna alandamist või veepaisude allalaskmist, et asuda maa kuivendamisele ja kultiveerimisele. Oli olnud palju kohtuskäimisi ja ajakirjanduse abiga oli veskipidajaid kujutatud lausa põllumajanduse kahjuritena. Lahkhelide põhjuseks oli kujunenud ka Balti Eraseaduse paragrahv, kus nõuti veskipaisu lahtihoidmist neli nädalat enne ja neli nädalat pärast jaanipäeva, kus see vajalik oli – selle mõiste ebamäärasuse tõttu pidid veskitööstused ohverdama sageli oma maksimaalsed tulud põllumajanduse minimaalkahjude ärahoidmiseks.

Ei jäetud kõrvale ka sae- ja villaveskeid ning taluveskeid puudutavaid küsimusi. Avaldati huvitavaid tegevusalasse puutuvaid kirjutisi, nagu Eesti veskimajanduse ajaloost (insener Edgar Lageda), Rahva usukombed vilja hoidmisel ja jahvatamisel (R. Viidalepp Eesti Rahvaluule Arhiivist); Kuningas ja mölder; Rahvalaule käsikivist ja veskist. Palju oli reklaami veskiseadmeid pakkuvatelt firmadelt, nagu P. Jänese veskimasinate tööstus Tartus, Karl Veskuse veskitööstus „Marsˮ Tallinnas, Jaan Ratniku põllutööriistade ja masinavabrik Tartus jt. Veskite tähtsaimate seadmete veskikivide valamise materjale tulekivi, kvartsi, magnesiiti jm pakkus veskipidajatele Tallinna Eesti Majandusühisus asukohaga Estonia pst 21; püülisiidi, püülijahu kotte, viljakotte ja viljakotiriiet, purje- ja presentriideid firma M. Jänes asukohaga Tartu Kaubahoovis; veeturbiine AS Tartu Metallivabrik G. ja H. Lellep.

Suurte hollandi tüüpi tuuleveskite õitseaeg jäi Eestis ometi lühikeseks. 1930. aastatel lõpetasid paljud tuulest sõltuvad veskid töö, sest nad jäid konkurentsivõimelt alla auru- ja mootorveskitele. Väikestele pukktuulikutele omakorda sai saatuslikuks nõukogude aja sundkollektiviseerimine.

Eesti Vabariigi taastamise järel majandusliku olukorra stabiliseerumisel on veskiomanikud jõudu kogunud veskite taastamiseks ja töölerakendamiseks kas põhitegevuseks või mõneks uudseks tegevuseks. Arvukalt on veskeid, milles asuvad toitlustus- või majutuskohad, puhkekompleksid, muuseumid, isegi elumajad. Viimastel aastatel on lisandunud töökorda tehtud tuulikuid Saaremaal, Hiiumaal ja mujal, nt Seidlas Järvamaal. Paljud kunagisest tuhatkonnast tuulikust on aga pöördumatult hävinud. Juba 19. sajandist on Eesti aladel vee- ja tuulejõudu kasutatud majanduses mehhaniseerimiseks ja elektri tootmiseks, rajatud hüdroelektrijaamu ja tuulikuid elektri tootmiseks. Viimastel aastatel on taastuvenergia tootmine hoogustunud ja tuuleparkide loomine laienenud eriti rannikualadel Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Ka väiketuulikuid kasutatakse kodumajapidamistes jälle järjest rohkem.

Tänapäeval esindab veskipidajate huvisid 20. septembril 2003 asutatud MTÜ Eesti Veskivaramu.


Viljatöötlemise ajaloost, L. Aarma

[1]

[2]

Raplamaa veskite artikkel

LK1

lk 2

RAPLAMAA SÕNUMID, 7. märts 2018 Nr 3 (259) Väljaandja: OÜ Nädaline, Rapla 79511, Viljandi mnt 6, tel 489 2133, 5567 3260, Toimetaja Tõnis Tõnisson, e-post: tonis.tonisson@sonumid.ee.ee, KODULOOLANE, Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid; Liivi Aarma

Põllupidamise kõrval oli maal teiseks suuremaks tegevusharuks viljatöötlemine. Enne vee või tuule jõul töötavate veskite ilmumist jahvatati leivavilja käsikiviga, mis jäi kasutusse ka veskite levides. Käsikivide konstruktsioon oli igal pool ühesugune - kaks üksteise peal asetsevat maakivist raiutud silindrikujulist kivi läbimõõduga 50-60 cm ning kõrgusega 12-15 cm, kusjuures pealmist kivi sai kõrgemale või madalamale lasta, reguleerides nii kivide vahet vastavalt sellele, kui peent või jämedat jahu sooviti. Ülemise kivi küljes oli käsipuu, millega kivi ringi aeti.

13. sajand tõi kaasa mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Varasema tehnika olulisemaks saavutuseks tuleks pidada vee-ja tuulejõu kasutamise algust. Veejõudu rakendati mehhaaniliselt vesiratta abil ning nagu juba Euroopas, nii hakati siingi kasutama eelkõige seda veskites. Tehnilise mõtte hilisem areng viis vesiratta kaudu rakendatava vee jõu kasutamise üha uutele tootmisaladele – laudade saagimisele, vasehaamrite töötamisele, paberi valmistamisele, riide vanutamisele jm.

Muinasaegsele leivavilja käsikiviga jahvatamise kõrvale tõid ristisõdijad esimese ettevõtmisena vallutuse järel lääniks antud maadele, enamasti jõgede ja ojade kaldaile, veskid. Veskid teenisid omanikele nende enda leivajahu vajaduste rahuldamise kõrval ka tulu.

Esimest vesiveskit Eestis on kirjalikes allikates nimetatud Taani hindamisraamatus Koila veski Jõelähtme kihelkonnas. Mõnevõrra hiljem on leidnud kirjasõnas ära märkimist Raplamaal aastatel 1278-1284 Kirivere vesiveski (tänapäeva Vardi küla vesiveski). Raplamaale jääva Kullamaa kihelkonna osas on esimesena mainitud 1516. aastal Loodna Sitakoti Sittakot küla veskit.

Nii kujunes ordu aja lõpuks normiks, et igas maavalduses oli olemas jahu jahvatamiseks vähemalt üks veski. Põhja-Eestis ehitati suurem osa veskeid vesiveskitena, mis olid kindlamad ega sõltunud tuulest.

Samas olid vesiveskite kõrval kasutuses ka tuuleveskid. Esimesed teated tuuleveskitest Liivimaa territooriumil pärinevad 14. sajandist. Paar sajandit hiljem kerkisid Eestis mõisate juurde suured hollandi tüüpi peast pööratavad tuuleveskid. Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades, teiste seas Harju- ja Raplamaal, levisid enamasti üleni kivist kehandiga tuuleveskid.

Rootsi ajal soosisid mõisnikud talupoegade endi ehitatud veskeid, ka jagasid mõisad hoolduskulusid talupoegadega. Nii hoolitses Tohisoo mõisnik ise veskikivide vahetuse eest iga viie aasta tagant, ning ka raua- ja puuosade korrashoiu ja parandamise eest. Mölder teotses ainult veski puutööde kallal.

Veskis oli tavaliselt töös üks paar veskikive. Kahe või enama kivipaariga veskeid oli Põhja-Eestis vähe, näiteks Tohisool ja Vaimõisas olid veskites rohkem kui üks paar veskikive, iga kivipaari jaoks pidi olema ehitatud omaette vesiratas.

Mõisaveskite omamise vormid olid erinevad. Mõnedes kohtades renditi veskid välja möldritele aastate kaupa. Osaliselt oli rent rahas, enamasti aga viljas. Traditsiooniline tasumine toimus mativiljaga või nõuti üks nuumsiga aastas. Mõisad olid huvitatud puhta vilja saamisest veskitest, nii et jahu ei olnud segatud aganatega, nagu seda lasksid endale teha talupojad. 1686. aasta sügisel oli Purila veski möldrilt tulnud mõisa mativili segatud rohkete aganatega ning seda peeti sobilikuks toiduks vaid mõisa karjustele Gutsherde ja mõisatöölistele.

Venemaa seaduste järgi oli veskipidamise ainuõigus mõisnikel (kuni 1871).

18. sajandil oli igas mõisas enam-vähem üks või mitu jahuveskit. Harjumaal oli 18. sajandi lõpul mõisa kohta keskmiselt 1,3 veskit. 1801.aasta Eestimaa kuberneri aruande kohaselt töötas Põhja-Eestis vähemalt 369 vesiveskit (neist 135 kiviehitist - Harjumaal 46, Läänemaal 34), 117 hollandi tuulikut ja u 696 pukktuulikveskit, kusjuures viimased olid levinud peamiselt kubermangu läänepoolsetel aladel.

Jahuveskite arvu kasv näitas samas teraviljakasvatuse laienemist. Sellel ajal lisandusid mõnedele vesiveskitele jahutegemise kõrval ka saeveski funktsioonid. Saeveskeid asutasid mõisnikud metsarikastes paikades jahuveskite juurde. 18.-19. sajandi pöördel oli neid Eestimaal vähemalt 38, osa neist olid nimetatud lauavabrikuteks. Saeveskid töötasid siis Kuusikul, Kärus, Kodilas ja Vahastus. Mellini atlases oli Vahakõnnu mõisa all Lihuveski vesiveski koos saeveskiga, 1810. aastast oli Vahakõnnus töötanud sae- ja kruubiveski.

Samal ajal lisandus Raplamaal teisigi veejõul töötavaid veskeid ja vabrikuid, värvikas näide nende kohta on Kuusiku. Siin töötasid alates 1770.aastate lõpust jahu- ja saeveski kõrval vaseveski Kupferhammer, tärklisepuudri vabrik, naelavabrik ja äädika pruulimiskoda Essigbrauerei. Kuusiku mõisas oli kaks kivist ehitatud suuremat jahuveskit. Neist üks oli varustatud ka kahe saeraamiga, millel töötati ainult varakevadel või sügisel suurvete ajal. 1776. aastal alustas mõisnik Hastfer tärklise tootmisega. 1774. aastal oli mõisas kirjas kuus tellisepõletajat, seega valmistati vastavalt ehitiste tellise vajadusele telliseidki kohapeal. Mõisa oli koondatud hulk ehitusmeistreid. 1780. aastal alustas tööd valmisehitatud Kuusiku vaseveski Tallinna, Narva, Vastseliina ja Põltsamaa veskite kõrval.

Vaseveski asutamine oli ennekõike seotud viina valmistamisega, kus võeti üha suuremal määral kasutusele vaskkatlaid ja tõrsi ning destilleerimiskateldele paigaldati vaskkiivreid. Siinsed tootmisseadmed olid valmistatud kohapeal. 1802. aastast hakati Kuusikul valmistama ka naelu.

Raplamaa veskite aastasadade kestel töös olemist uurides tuleb tõdeda, et kahjuks ei leidu ajaloo allikates kõikide veskite asutamise ja töötamisekohta andmeid. Seega ei pruugi siin esitatud ja autori kogutud allikate andmed alati tähistada ühes või teises paigas veskite asutamist ja tegevuse algust. Tegemist on ikkagi varajaste sajandite kohta õnnelike juhustega, et nende kirjalik äramärkimine on aset leidnud. Seetõttu ei saa me täielikku pilti varasemate sajandite veskite olemasolust ja arvukusest. Samas näitavad kogutud andmed üldisemalt veskite levikut nende esimestest asutamistest alates. Kompaktsema ja ülevaatlikuma pildi annab 18. sajandi veskitööndusest eelkõige Ludwig Mellini koostatud Liivimaa atlas. Atlast anti välja aastatel 1792-1799, kuid andmed atlase koostamise kohta olid kogutud juba 1780. aastatel.

Aastal 1873 registreeriti Eestimaa kubermangus 276 vesiveskit (1867 oli see arv 261) ja 613 tuulikut, arvestamata pukktuulikuid. Eri dokumentides ja raamatutes on toodud veskite arv erinev, sest paljudel juhtudel kasutati üht ja sama vesiveskit nii jahu- kui ka saeveskina; arvele võeti sageli aga kaks veskit. Nii kirjutas baltisaksa põllumajandusteadlane Carl Ferdinand Hueck 1845. aastal, et Eestimaa 578 mõisas on vähemalt üks vesiveski, mõnes rohkem. Tema arvates oli siis Eestimaa mõisates 700 vesiveskit.

Aastal 1919 oli Eestis 2393 jahuveskit, millest 628 töötas vee jõul, ülejäänud tuule või aurujõul.

Aastal 1920 oli siin 258 saeveskit, millest umbes 30% töötas vee jõul.

Aastal 1938 läbi viidud loenduse järgi oli Eestis 1212 veskit ja koos pukktuulikutega oli veskeid umbes 2300.

Jahuveskite seas olidki valdavad vesiveskid. 1940. aasta seisuga oli Eestis kokku 759 vesiveskit, iga jõe ääres leidus mõni neist kindlasti.


Raplamaa Sõnumid 7. märts 2018 Koduloolase väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.