Kronoloogia
☼
Inimkonna toidu ja energia hankimise tehnoloogiate võrdlev kronoloogia
☼
MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
40000 eKr
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi.
30000 eKr
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine.
20000 eKr
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
MAAILMAS, kiviaja inimesed hakkavad kasutama juhuslikke kive metsikute viljade peenestamiseks.
16 000 eKr
EESTI on kaetud mandrijääga.
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad.
12 500 eKr
EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
12 000 eKr
EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis.
11 000 eKr
EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
10 000 eKr
EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder.
9 000 eKr
EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
MAAILMAS, Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu.
8 600 eKr
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuuristatud riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul
6 000 eKr
EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader.
4 500 eKr
EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
MAAILMAS Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist.
4 000 eKr
EESTIS on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asulad.
MAAILMAS algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. See on esmakordne loodusjõudude kasutamine inimese poolt.
3 500 eKr
EESTIS on kiviaeg
MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.
3 000 eKr
EESTIS on kiviaeg
MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.
3 000 eKr
EESTIS on kiviaeg
MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline pööre.
3 000 eKr
EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.
2 800 eKr
EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi.
MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi.
1 000 eKr
EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader.
700 a eKr
EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid.
MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast.
500 a eKr
EESTIS
MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.
500 a eKr
EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega.
300 a eKr
EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid.
MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid.
300 a eKr
EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.
MAAILMAS Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme.
250 a eKr
EESTIS
MAAILMAS Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba.
200 a eKr
EUROOPAS, Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett.
MAAILMAS: KRISTUSE SÜND
0 AASTA
EESTIS MEIE AJAARVAMISE ALGUS
MAAILMAS
50 a pKr
EESTIS õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama.
MAAILMAS: tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn Virtuviuse veski laiema leviku algus Vahemeremaades.
100 a pKr
EESTIS Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid.
MAAILMAS
200 a pKr
EESTIS võetakse kasutusele rauast sirbid, mis aitavad oluliselt edendada põllumajandust.
MAAILMAS
300 a pKr
EESTIS Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv.
MAAILMAS Rooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale.
500 a pKr
EESTISon alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Maa põhjapoolkera tabad 536.a. kliimakatastroof - tekib laialdane näljahäda ka Eesti aladel.
MAAILMAS, Pärsias alustatakse puri-tuuleveskitega teravilja jahvatamist.
700 a pKr
SKANDINAAVIAS: Norra-Soome tüüpi lihtsustatud horisontaalse vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites.
MAAILMAS, Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsidega veski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel.
787 a pKr
EESTIS
MAAILMAS algab tuulikute laialdasem kasutuselevõtmine.
900 a pKr
EESTIS
MAAILMAS 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli.
1000 pKr
EESTIS 1030. a. vallutab Jaroslav Tark Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse.
MAAILMAS, Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit.
1086 pKr
EESTIS 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda).
MAAILMAS, Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine.
1100 pKr
EESTIS levib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile.
MAAILMAS, Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid.
1180 pKr
EESTIS Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna.
MAAILMAS, Soomes hakatakse ehitama esimesi vesiveskeid.
1200 pKr
EESTIS1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja veski, üks esimesi Liivimaal.
MAAILMAS Tuuleveskid levivad Euroopas pisut laiemalt.
1208 pKr
EESTIS algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks.
MAAILMAS
1212 pKr
EESTIS: Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis.
MAAILMAS
1220 pKr
EESTIS: nn Taani hindamisraamatus nimetatakse Koila veskit Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais.
MAAILMAS
1227 pKr
EESTIS algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp.
MAAILMAS
1229 pKr
EESTIS, Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski)
MAAILMAS
1238 pKr
EESTIS, Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta.
MAAILMAS
1241 pKr
EESTIS, Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu".
MAAILMAS, Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - saeveskid.
1254 pKr
EESTIS, Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist Kolga Sae veskiga).
MAAILMAS
1270 pKr
EESTIS: ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer).
MAAILMAS
1279 pKr
EESTISTallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais
MAAILMAS
1286 pKr
EESTIS võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila.
MAAILMAS, Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat.
1300 pKr
EESTIS: mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski.
MAAILMAS
1305 pKr
EESTIS sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega.
MAAILMAS
1330 pKr
EESTIS esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist.
MAAILMAS
1345 pKr
EESTIS, Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski.
MAAILMAS
1457 pKr
EESTIS seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele).
MAAILMAS mehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - valtsveskid. Leonardo da Vinci koostab saeveski joonised.
1500 pKr
EESTIS
MAAILMAS, Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat.
1600 pKr
EESTIS algab saeveskite laiem levik.
MAAILMAS Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega turbiine.
1600 pKr
EESTIS
| MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades. | 40000 eKr | EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. |
| MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi. | 30000 eKr | EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg. |
| MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine. | 20000 eKr | EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit. |
| MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad. | 12 500 eKr | EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst. |
| MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia. | 12 000 eKr | EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/ |
| MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis. | 11 000 eKr | EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks. |
| MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda. | 10 000 eKr | EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv. |
| MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder. | 9 000 eKr | EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud. |
| MAAILMAS, Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu. | 8 600 eKr | EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad. |
| MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuuristatud riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul | 6 000 eKr | EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid. |
| MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader. | 4 500 eKr | EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest. |
| MAAILMAS Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist. | 4 000 eKr | EESTIS on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asulad. |
| MAAILMAS algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. See on esmakordne loodusjõudude kasutamine inimese poolt. | 3 500 eKr | EESTIS on kiviaeg |
| MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks. | 3 000 eKr | EESTIS on kiviaeg |
| MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega. | 3 000 eKr | EESTIS on kiviaeg |
| MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline pööre. | 3 000 eKr | EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis. |
| MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele. | 2 800 eKr | EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima rohkearvuliselt maaharimisega tegelevaid kogukondi. |
| MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid. | 2 000 eKr | EESTIS |
| MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi. | 1 000 eKr | EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe. |
| MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader. | 700 a eKr | EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid. |
| MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast. | 500 a eKr | EESTIS |
| MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale. | 500 a eKr | EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades. |
| MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega. | 300 a eKr | EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid. |
| MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid. | 300 a eKr | EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad. |
| MAAILMAS Archimedes leiutab kruvimehhanismil põhineva veetõsteseadme. | 250 a eKr | EESTIS |
| MAAILMAS Hiinas toimub tuule jõul töötavate veetõsteseadmete kasutuselevõtt. Ktesibios Aleksandriast leiutab ja ehitab pronksist kolb-pumba. | 200 a eKr | EUROOPAS, Hispaanias, Albarregase jõele rajatakse paisjärv mahuga 10 miljonit kuupmeetrit vett. |
| MAAILMAS algab esmane vesiveskite kasutuselevõtmine. | 200 a eKr | EESTIS |
| MAAILMAS: vesirattaga vesiveskite laialdasema leviku algus Kreekas. | 100 a eKr | EESTIS |
| MAAILMAS Strabon kirjeldab töötavat vesiveskit nn Früügia veski. | 50 a eKr | EESTIS |
| MAAILMAS: KRISTUSE SÜND | NULLAASTA | EESTIS MEIE AJAARVAMISE ALGUS |
| MAAILMAS | 50 a pKr | EESTIS õpitakse ise kohalikust soomaagist rauda sulatama. |
| MAAILMAS: tüüpilise kreeka-rooma vesiveski nn Virtuviuse veski laiema leviku algus Vahemeremaades. | 100 a pKr | EESTIS Rooma ajaloolane Tacitus nimetab 98.aastal oma teoses „Germania" esimest korda „aeste" (aostii) s.o tõenäoliselt eesti hõimusid. |
| MAAILMAS | 200 a pKr | EESTIS võetakse kasutusele rauast sirbid, mis aitavad oluliselt edendada põllumajandust. |
| MAAILMAS | 300 a pKr | EESTIS Kesk- ja Lõuna-Eestis kasvab hoogsalt põllundusega tegelevate taluliste suurpered arv. |
| MAAILMASRooma impeeriumis levivad laialdaselt vesiveskid. Roomas kinnitatakse veskiseadmed Tiberi jõel ankrus olevale laevale. | 500 a pKr | EESTISon alanud traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Maa põhjapoolkera tabad 536.a. kliimakatastroof - tekib laialdane näljahäda ka Eesti aladel. |
| MAAILMAS, Pärsias alustatakse puri-tuuleveskitega teravilja jahvatamist. | 700 a pKr | SKANDINAAVIAS: Norra-Soome tüüpi lihtsustatud horisontaalse vesiratta kasutuselevõtt mägipiirkondade vesiveskites. |
| MAAILMAS, Iirimaal ehitavad mungad merelahte lüüsidega veski, mis töötab tõusu-mõõna tsüklite vaheldumisel muutuva veetaseme energia toel. | 787 a pKr | EESTIS |
| MAAILMAS algab tuulikute laialdasem kasutuselevõtmine. | 900 a pKr | EESTIS |
| MAAILMAS 1026. a. araablased leiutavad väntvõlli. | 1000 pKr | EESTIS 1030. a. vallutab Jaroslav Tark Tartu ja ehitab sinna Jurjevi linnuse. |
| MAAILMAS, Inglismaal loendatakse 5624 töötavat veskit. | 1086 pKr | EESTIS 1154. a. koostab araablasest geograaf al-Idrisi maailma kaardi ja kujutab ning kirjeldab ka Eesti ala (Astlanda). |
| MAAILMAS, Euroopas mehhaniseeritakse vesirataste kaasabil kalevi valmistamine. | 1100 pKr | EESTISlevib üha laialdasemalt talirukki kasvatamine ja algab üleminek kolmeväljasüsteemile. |
| MAAILMAS, Inglismaal levivad laialdasemalt tuuleveskid. | 1180 pKr | EESTIS Läänemere idaosa paganad -eestlased- vallutavad ja põletavad maha tollase Rootsi pealinna Sigtuna. |
| MAAILMAS, Soomes hakatakse ehitama esimesi vesiveskeid. | 1200 pKr | EESTIS1205. a. Riia lähedal Daugavgrivas ehitatakse klooster ja veski, üks esimesi Liivimaal. |
| MAAILMASTuuleveskid levivad Euroopas pisut laiemalt. | 1208 pKr | EESTIS algab ristisõdijate vallutussõda, mida eestlaste poolt vaadatuna nimetatakse ka muistseks vabadusvõitluseks. |
| MAAILMAS | 1212 pKr | EESTIS: Läti Henrik kirjutab oma kroonikas: „Aga Kareda küla oli siis väga ilus, suur ja rahvarohke, nagu olid kõik külad Järvamaal ja kogu Eestis. |
| MAAILMAS | 1220 pKr | EESTIS: nn Taani hindamisraamatus nimetatakse Koila veskit Jägala jõe juures; see on esmakordne Eesti veski mainimine kirjalikes allikais. |
| MAAILMAS | 1227 pKr | EESTIS algab võõrvõimu aeg, muistse vabadusvõitluse lõpp. |
| MAAILMAS | 1229 pKr | EESTIS, Kärknas rajatakse klooster ja veski (Muuge veski) |
| MAAILMAS | 1238 pKr | EESTIS, Saare-Lääne piiskopkonnas sõlmitakse leping piiskopi ja vasallide vahel muuhulgas ka veskite haldamise kohta. |
| MAAILMAS | 1241 pKr | EESTIS, Tallinna piiskop Thorkill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu "suure Eestimaa nimistu". |
| MAAILMAS, Euroopas hakatakse ehitama veskeid puidu saagimisks - saeveskid. | 1254 pKr | EESTIS, Tallinna piiskopi lepe Dünamünde kloostriga Sagentake haldamise asjus (võimalik, et oli tegemist Kolga Sae veskiga). |
| MAAILMAS | 1270 pKr | EESTIS: ürikutes märgitakse Odward von Lodele kuulunud Kirrivere veskit (Vardi mõisa veski = Schwarzen = Kirrifer). |
| MAAILMAS | 1279 pKr | EESTISTallinna Ülemiste Kuningaveski esmamainimine kirjalikes allikais |
| MAAILMAS | 1286 pKr | EESTIS võltsitud ürikus märgitakse Harjumaal asunud veskeid - Russalu, Maardu, Perila. |
| MAAILMAS, Euroopas leiutatakse ja võetakse kasutusele rauast vikat. | 1300 pKr | EESTIS: mungad rändavad Põhja-Eestisse, kus rajavad kloostrile kuuluval maal Padise kloostri ja veski. |
| MAAILMAS | 1305 pKr | EESTIS sätestatakse lääniõiguses maahärra suhted vasallidega; vasallidel on käe- ja kaelaõigus, õigus karistada talupoegi ka surmanuhtlusega. |
| MAAILMAS | 1330 pKr | EESTIS esimene teade Liivimaal Riia linnas asunud tuuleveskist. |
| MAAILMAS | 1345 pKr | EESTIS, Tallinnas rajatakse 4 km pikkune veekanal Ülemiste järvest kuni Tallinna Harju väravani, kuhu hiljem ehitatakse vesiveski. |
| MAAILMAS | 1379 pKr | EESTIS, Tallinnas ilmuvad esmased teated Laial tänaval asuvast hobuveskist. |
| MAAILMAS | 1457 pKr | EESTIS seadustatakse pärisorjus: Peapiiskop Stodewescheri armukiri laiendab vasallide pärimisõigust kõigile Eesti- ja Liivimaale läänidele (sealhulgas ka veskitele). |
| MAAILMASmehhaniseeritakse vesirataste kasutamisega metallide töötlemist - valtsveskid. Leonardo da Vinci koostab saeveski joonised. | 1500 pKr | EESTIS |
| MAAILMAS, Euroopas kasutab 40 tööstusharu vesiveskite kaudu saadavat energiat. | 1600 pKr | EESTIS algab saeveskite laiem levik. |
| MAAILMAS Inglise ja Prantsuse teadlased kirjeldavad esimesi radiaal-labadega turbiine. | 1600 pKr | EESTIS |
