Erinevus lehekülje "Liivakast" redaktsioonide vahel
63. rida: 63. rida:
 
* [[Habenichti tuulik]]
 
* [[Habenichti tuulik]]
 
* [[Seidla tuulik]]  
 
* [[Seidla tuulik]]  
−
 
−
==kronoloogia==
 
−
 
−
{| class="wikitable"
 
−
|- style="font-weight:bold;"
 
−
! AASTAARV
 
−
! SÜNDMUSED
 
−
|-
 
−
| 16000 eKr
 
−
| Vanimad hõõrdekivid metsikute viljade peenestamiseks
 
−
|-
 
−
| 4000 eKr
 
−
| Hõõrdekivid teravilja jahvatamiseks Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas; koosneb seisvast alumisest hõõrdeplaadist ja liigutatavast ülemisest kivist.
 
−
|-
 
−
| 2000 eKr
 
−
| Esimene jahusõel Egiptuses jahvatatud vilja sorteerimiseks
 
−
|-
 
−
| 1500 eKr
 
−
| Esimesed ringiaetavad veskid Induse orus
 
−
|-
 
−
| 1200 eKr
 
−
| Veski esmamainimine Piiblis, II Mosese raamat, 11.5
 
−
|-
 
−
| 550 eKr
 
−
| Veski abil oliividest pressitud õli on Kreeka rikkuse allikaks
 
−
|-
 
−
| 500 eKr
 
−
| Esimesed looma- või inimjõul ringiaetavad veskidVahemeremaade idaosas
 
−
|-
 
−
| 250 eKr
 
−
| Vesirattaga veetõsteveski Mesopotaamias
 
−
|-
 
−
| 50 eKr
 
−
| Loomse jõuga jooksva kivirattaga veskid Pompejis ja Ostias pagariäride kasutuses
 
−
|-
 
−
| 25 eKr
 
−
| Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on korrusehitis
 
−
|-
 
−
|
 
−
| style="font-weight:bold;" | Kristuse sünd
 
−
|-
 
−
| 50
 
−
| Käsikivid Rooma sõjalaagris Alpidest põhja pool
 
−
|-
 
−
| 100
 
−
| Germaanlased võtavad käsikivi kasutusele
 
−
|-
 
−
| 200
 
−
| Esimene pealtvoolu vesiveski Lõuna-Prantsusmaal Barbegalis
 
−
|-
 
−
| 319
 
−
| Keiser Constantinus laseb Sardiiniast tuua orje veskite ringiajamiseks
 
−
|-
 
−
| 398
 
−
| Esimene avalik vesiveski Roomas Janiculuse künka jalamil
 
−
|-
 
−
| 488
 
−
| Roomas asutatakse esimene möldrite tsunft
 
−
|-
 
−
|
 
−
| style="font-weight:bold;" | Keskaja algus
 
−
|-
 
−
| 530/547
 
−
| Püha Benedict Monte Cassino kloostrist teeb ettekirjutuse, et iga klooster peab vesiveskit omama
 
−
|-
 
−
| 536
 
−
| Rooma maahärra Belisar leiutab esimese vesirattaga laev-veski
 
−
|-
 
−
| 640
 
−
| Iraanis, Afganistanis esimene mittepööratava peaga, horisontaalsete tuulelabadega tuulik
 
−
|-
 
−
| 950
 
−
| Hispaanias ja Aleksandrias esimesed horisontaalse tuulerattaga tuulikud
 
−
|-
 
−
| 1105
 
−
| Tuuliku esmamainimine Prantsusmaal, Abt Vitalil lubatakse Savignoni rajada "molendina ad aquam et ventum"
 
−
|-
 
−
| 1143
 
−
| Varaseim viide tuulikule Inglismaal
 
−
|-
 
−
| 1180
 
−
| Esimesed viited pukktuuliku olemasolust Normandias
 
−
|-
 
−
| 1200
 
−
| Pukktuulikute levik Kesk-Euroopas
 
−
|-
 
−
| 1220
 
−
| Esimesed vee pumpamise veskid tõusu ja mõõna vastu Madalmaades
 
−
|-
 
−
| 1270
 
−
| Esimene pukktuuliku kujutis Cantebury psaltril
 
−
|-
 
−
| 1270
 
−
| Horisontaalveski levib Hiinasse
 
−
|-
 
−
| 1341
 
−
| Pukktuuliku esmamainimine Hollandis
 
−
|-
 
−
| 1400
 
−
| Mehhaaniline press linaõli pressimiseks jõuülekandega vesirattalt
 
−
|-
 
−
| 1486
 
−
| Vitruviuse "De Architectura" trükitakse Roomas, sisaldab vesiveski kirjeldust
 
−
|-
 
−
|
 
−
| style="font-weight:bold;" | Uusaja algus
 
−
|-
 
−
| 1500
 
−
| Leonardo da Vinci skitseerib tuulikut tuuldepöörava tiiviku mehhanismi
 
−
|-
 
−
| 1570
 
−
| Õlimanufaktuurid Itaalias
 
−
|-
 
−
| 1573
 
−
| Flaamlane Andries ehitab esimese pööratava peaga tuuliku Leidenis Prantsusmaal
 
−
|-
 
−
| 1575
 
−
| Valtspressi printsiip, vürtside jahvatamiseks apteegis
 
−
|-
 
−
| 1588
 
−
| Esimese jahukottide vinnamise süsteemiga veski kirjeldus Ramellis Prantsusmaal
 
−
|-
 
−
| 1640
 
−
| Jan Adriansz Leegwater ehitab esimese kaheksatahulise kerega hollandi tuuliku
 
−
|-
 
−
| 1650
 
−
| Esimene kruubiveski Saksamaal
 
−
|-
 
−
| 1670
 
−
| Esimene galeriiga "hollandlane" Saksamaal Altonas, Hamburgi lähistel
 
−
|-
 
−
| 1701
 
−
| Eesti vanima söömerisse lõigatud aastaarvuga pukktuulik, Atla küla, Lääne-Saaremaa
 
−
|-
 
−
| 1745
 
−
| Inglane Andrew Mikle leiutab tuuleroosi hollandi tuuliku iseseisvaks tuuldekeeramiseks
 
−
|-
 
−
| 1754
 
−
| Inglane John Smeaton ehitab hollandi tuulikule metallkatuse (''Wellkopf'' sks.k.)
 
−
|-
 
−
| 1756
 
−
| Matemaatik L. Euler analüüsib tuuliku-tiivikute toimimisviisi
 
−
|-
 
−
|
 
−
| style="font-weight:bold;" | Algab tööstusrevolutsioon Euroopas
 
−
|-
 
−
| 1760
 
−
| John Smeaton ehitab Inglismaale esimese auruveski
 
−
|-
 
−
| 1772
 
−
| Andrew Mikle leiutab tuulikutiibadele jaolousiin-klapid - tuule tugevusele seadistatavad labad
 
−
|-
 
−
| 1781
 
−
| Charles Aug. Coulomb teeb mehhaanikakatsetusi Prantsusmaal Lille tuulikute juures
 
−
|-
 
−
| 1782
 
−
| James Watt ehitab aurumasina Ketley teraviljaveski ringiajamiseks
 
−
|-
 
−
| 1784
 
−
| London saab esimese auruveski "Albion Mills", aurumootorid Boultonilt ja Wattilt
 
−
|-
 
−
| 1787
 
−
| Esimesed veskid Ameerikas Newportis ja Virginias
 
−
|-
 
−
| 1855
 
−
| Petrooleumlambi kasutuselevõtt võimaldab öise jahvatamise, kui juhtub soodne tuul olema
 
−
|-
 
−
| 1865
 
−
| Saaremaa talurahvaseaduse vastuvõtmine. Seadusega eristati mõisa- ja talumaa ning sätestati nende kasutamise kord >
 
−
|-
 
−
| >
 
−
| Saaremaa talurahvaseaduse vastuvõtmine. Seadusega eristati mõisa- ja talumaa ning sätestati nende kasutamise kord.  Tuulikute ehitamist ei piiratud enam mõisa poolt - tulemuseks tuulikuehitusbuum.
 
−
|-
 
−
| >
 
−
| Kehtestati rendi või talude väljaostu määrad. Tuulikute ehitust ei piiratud enam mõisa poolt - tulemuseks tuulikuehitusbuum.
 
−
|-
 
−
| 1869
 
−
| Esimene möldritehnikanäitus Leipzigis, järgnevad: 1873 Viinis, 1876 Nürnbergis, 1878 Pariisis, 1879 Berliinis,
 
−
|-
 
−
| 1880
 
−
| Cincinnatis, 1881 Londonis, 1882 Nürnbergis, Viinis ja Triestis, 1885 Pariisis, 1886 Augsburgis,
 
−
|-
 
−
| 1887
 
−
| Mailandis ja Chemnitzis, 1889 Viinis, 1894 St. Peterburis ja Amsterdamis
 
−
|-
 
−
| 1873
 
−
| Šveitslane Friedrich Wegmann leiutab kõikide valtspinkide prototüübi, nt. sellest areneb kruubimasin.
 
−
|-
 
−
| 1875
 
−
| Kesk-Euroopas seiskuvad paljud suurveskid odava Ameerika teravilja impordi tõttu
 
−
|-
 
−
| 1875
 
−
| Sakslane Julius Lampson Würtzburgist produtseerib purustatud prantsuse veskikividest esimesed tehiskivid
 
−
|-
 
−
| 1875
 
−
| võetakse kasutusele vahetatavate sektoritega veskikivid, kvartsist-mürglist-tulekivist jahvepindade taastamissegud, betoonveskikivid.
 
−
|-
 
−
| 1880
 
−
| Arvukate Paltrock-tuulikute ehitamine (ka pukktuulikute ümberehitamise näol) Lääne-Euroopas
 
−
|-
 
−
| 1891
 
−
| Taanis algatatakse teaduslik uuring tuuliku tiibaderisti konstruktsiooni täiustamiseks, eestvedaja - prof. La Cour.
 
−
|-
 
−
| 1909
 
−
| Patent pneumaatilisele teraviljaveskile
 
−
|-
 
−
| 1920
 
−
| Pukktuulikutest tüdinenud jõukamad talupidajad lasevad oma remontivajavad pukktuulikud ümber ehitada peaga tuulikuteks >
 
−
|-
 
−
| >
 
−
| Teadaolevatel andmetel ehitatakse peaga tuulikuid vähemalt 6 eksemplari, tänaseks on säilinud neist kolm.
 
−
|-
 
−
| 1946/47
 
−
| Ehitatakse Saaremaa viimased (uusimad) pukktuulikud Karedasse (ehit. 1946) ja Metskülasse (ehit. 1947, hävinud).
 
−
|-
 
−
| 1950-
 
−
| Nõukogude võim keelustab isiklikud tootmisvahendid. Kolhoosidele antakse käsk muuta tuulikud kasutuskõlbmatuks.
 
−
|-
 
−
| 1970
 
−
| Saetakse läbi tiivavõllid, tõmmatakse traktoritega külade kaupa tuulikuid pukkidelt maha, kästakse talunikel tuulikud ise lammutada.
 
−
|-
 
−
| 1968
 
−
| Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum toimetab Lääne-Saaremaalt Kotlandi ja Leedri küladest pukktuulikud Vabaõhumuuseumi.
 
−
|-
 
−
| 1971-72
 
−
| Gotlandi saarel Rootsis viidi läbi tuulikute inventeerimine (Gotlands Fornsal'i poolt), säilinud oli 255 tuulikut, nendest >
 
−
|-
 
−
| >
 
−
| 155 olid hollandi tuulikud ja 100 pukktuulikud. Loeti nii tervikuna säilinud
 
−
|-
 
−
| >
 
−
| hooldati regulaarselt puhtalt omanike huvist kultuuri säilitada.
 
−
|-
 
−
| >
 
−
| Vesiveskeid oli säilinud ca 17.
 
−
|-
 
−
|
 
−
|
 
−
|-
 
−
| 1977-1979
 
−
| Seiskub Saaremaa viimane jahvatav pukktuulik mölder Aleksander Helmi lahkumisel (1901-1980) Kuusnõmme külas.
 
−
|-
 
−
| 1979
 
−
| Jüri Ling taastab Muhus linnuse külas Eemu tuuliku, paneb tuuliku jahvatama ja avab külastajatele.
 
−
|}
 
−
 
−
 
−
 
  
 
=<div style='text-align: left;'> <span style="font-size:150%"> <b>Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)</b></div>=
 
=<div style='text-align: left;'> <span style="font-size:150%"> <b>Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)</b></div>=

Redaktsioon: 17. september 2022, kell 17:04

OK
Estlipp.jpg Englipp.jpg

REGISTER

| Kareda tuulik | Metsküla tuulik | Kuusnõmme tuulik | Kõnnu tuulik | Kuusiku tuulik | Lööne tuulik | Kõõru tuulik | Ratla tuulik |

Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)

Suurmehed, koolmeistrid ja kultuur (2)

Võitlused vaenuväega (3)

Süüdimatus (4)

Loodus – kõik voolab (Panta Hrei) (5)

Kristjan Tults ja tema veskid (6)

Õhne - elu tee (kihelkonna arengu äriplaani alusdok.) (1)

alusdok(1) 2 3


Weskiwiki, Eesti veskid , Mae Juske

☼ @ ⌘ Ω

Proovimiste ja testimiste ning katsetuste koht Weskiwikis

LIIVAKAST PROOVIMISEKS

punane - hävitatud või likvideeritud.

Legend: tume/must - olemasolevad objektid; punane - hävitatud või likvideeritud.

Mulgia

Kuigatsi mõisa tuuleveski ; Uurimus "Saaremaa tuuleveskid" 2009, Mihkel Koppel; ==Vesiveskid Eestis 1939== ; (ennokirt)®


HelmeTorvaKaaart


 Helme kihelkonna ajalugu 1. Õhne - elu tee.  

 Helme kihelkonna ajalugu 2 . Suurmehed, koolmeistrid ja kultuur   

 Helme kihelkonna ajalugu 3 . Võitlused vaenuväega   

  Helme kihelkonna ajalugu 5
Loodus – kõik voolab (Panta Hrei)   

  Tults ja tema veskid   

 Helme kihelkonna ajalugu 4. Süüdimatus  



MeanderUp32.jpg MeanderUp32.jpg MeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpg MeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpgMeanderUp32.jpg

HELME KIHELKOND

Meander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpgMeander322.jpg 

 ALGUS   AJALUGU   INIMESED   SÕDA   SÜÜDIMATUS  
 LOODUS   ÕHNE   PÄRAND   PAIGAD   EHITISED    KAART  
Algus#
AASTAARV SÜNDMUSED
16000 eKr Vanimad hõõrdekivid metsikute viljade peenestamiseks
4000 eKr Hõõrdekivid teravilja jahvatamiseks Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas; koosneb seisvast alumisest hõõrdeplaadist ja liigutatavast ülemisest kivist.
2000 eKr Esimene jahusõel Egiptuses jahvatatud vilja sorteerimiseks
1500 eKr Esimesed ringiaetavad veskid Induse orus
1200 eKr Veski esmamainimine Piiblis, II Mosese raamat, 11.5
550 eKr Veski abil oliividest pressitud õli on Kreeka rikkuse allikaks
500 eKr Esimesed looma- või inimjõul ringiaetavad veskidVahemeremaade idaosas
250 eKr Vesirattaga veetõsteveski Mesopotaamias
50 eKr Loomse jõuga jooksva kivirattaga veskid Pompejis ja Ostias pagariäride kasutuses
25 eKr Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on korrusehitis





Haidaku küsimustik ver 2 ; Tults, Kristjan ; Kristjan Tults

PimeAnkur

Liivakast#pimeankur

Pimeankru pooldat viidatav teks algab siit

<      <<

Tuulik 2014. aastal. Pildistatud Eve Uudmäe poolt.Tuulik 2014. aastal. Pildistatud Eve Uudmäe poolt.Tuulik 2014. aastal. Pildistatud Eve Uudmäe poolt.Tuulik 2014. aastal. Pildistatud Eve Uudmäe poolt.


<      <<

Jalusvasak.jpgJalusparem.jpg

MTÜ EESTI VESKIVARAMU, reg.nr: 80194797, info [at] weskiwiki.ee
Hellenurme küla, Elva vald, 67514 Tartu maakond
e-maili: info[ät]veskivaramu.ee

     

<      <<
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Liivakast&oldid=15211"