Linnamäe elektrijaam

Linnamäe elektrijaam umbes 1920-ndate lõpus.[1]
Linnamäe hüdroelektrijaam. Juuni 2014. A. L.
Linnamäe elektrijaam. September 2021. Foto: Veskivaramu R. V.
Linnamäe pais. September 2021. Foto: Veskivaramu R. V.

Nimed

Linnamäe elektrijaam on asukohale viitav nimi. Täiendnimena kasutataks nime Linnamäe hüdroelektrijaam. Lühendatult kasutatakse nimekuju Linnamäe hej. Vee-erialases keelekasutuses on levinud nimekuju Linnamäe veejõujaam. Nimi viitab jõujaama vahetus läheduses asuvale Jägala Jõesuu linnamäele.

Asukoht

Jõujaama asukoht, aadress: Harju maakond, Jõelähtme vald , Jõesuu küla, Muinaslinna tee 5, kinnistu nr 24505:002:0030, asumi kood: 2248.

Vesikondlik paiknemine: Jägala jõe (kood: VEE1083500) alamjooksul Jõesuu küla ja Jägala-Joa küla vahel, umbes 3,5 km Jägala joast allavoolu ja 1,5 km jõe suudmest ülesvoolu.

Ajalugu

Linnamäe hüdroelektrijaama projekteeris Helsingi Ülikooli professor Axel Werner Juselius. Paisu ehitustöödega alustati 1922. aastal. Hüdroelektrijaam lülitati esmakordselt tööle 17. aprillil 1924. aastal. Energia saadeti 33 kV õhuliini kaudu Tallinna Paberi- ja puupapivabrikusse.

Linnamäe HEJ tunnistati kaunimaks tööstusarhitektuuri objektiks Eestis.

1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama hoone. Täielikult hävinesid seadmed ja jaama hoone. Paisu õhkimine ei õnnestunud.

Peale sõja lõppu asuti kohe Linnamäe hüdroelektrijaama taastama. Aastatel 1948-1952 koostati Maardu Keemiakombinaadi tellimusel jaama taastamisprojekt. 50-te aastate lõpus üritas jaama taastada Eesti Energia Põhja Kõrgepingevõrgud. 1958. aastaks olid ka seadmed laos olemas. Samal ajal tegi ettevalmistusi jaama taastamiseks Põllumajanduselekter. Uurimistööd viis läbi ja eskiisprojekti koostas hüdrotehnikainsener Valdeko Raig, kelle kasutada oli ka osa Linnamäe hüdroelektrijaama algsest dokumentatsioonist. Valdeko Raig oli just lõpetanud Tudu hüdroelektrijaama rekonstrueerimise ja kahe jõe ühendamise projekti hüdroelektrijaama kaasajastamiseks. Tudu hüdroelektrijaam käivitati 1959. aastal ilma jõgede ühendamiseta.

Seoses Narva põlevkivielektrijaamade käivitamisega kadus vajadus hüdroenergia kasutamiseks. Uusi hüdroelektrijaamu ei rajatud, vanad jaamad jäid seisma.

1990-tel aastatel asuti uuesti Linnamäe hüdroelektrijaama aastama. Sellest olid huvitatud mitu välismaist firmat. Aastakümne lõpuks jõuti niikaugele, et Soome firma Fortum koos Iru Elektrijaamaga koostas taastamisprojekti. Välja kuulutati riigihange. Hanketingimuste kohaselt ei olnud võimalik esitada projeklilahendustele alternatiive. Projektlahendustes ei kasutatud vana jaama projekti koostajate kogemusi. Valdeko Raigi soovitusel tuli võidelda hanketingimuste muutmiseks paremate lahenduste võimaldamise nimel. See innustas tegutsema Keskkonnaehituse AS-i. Kiiresti asuti otsima paremaid lahendusi ning veendi tellijat nende olulises paremuses. Lahendused leili ja alternatiivpakkumine sai võimalikuks. Keskkonnaehituse AS võitis hanke. Ehitusajaks määrati kaks aastat - 2001-2002. Tööd tellis Eesti Energia, kes sõlmis Jõelähtme vallaga 40 aastaks rendilepingu hüdroelektrijaama kasutusõiguseks koos investeerimiskohustusega. Keskkonnaehituse AS juhataja ehitusinsener Indrek Pappel külastas jaama varemeid esmakordselt 2001. aasia maikuu alguses. Seistes linnamäel lasi ta oma mõtetest läbi taastamiskava ja kujutluse jaama loodetavast uuest kujust. Kõige mahukam ja keerukam töö oli läbi varemete voolava vee sulgemine ja varemete puhastamine uute konstruktsioonide rajamiseks.

Rein Levo. Eesti Elektroenergeetika Selts

Tehniline

  • Paisu kõrgus 11.8 m
  • Paisu laius 145 m
  • Töörõhk 10m
  • Linnamäe hüdroelektrijaama võimsus 1152 kW
  • 3 asünkroon generaatorit
  • 3 propellertüüpi otsevoolu turbiini
  • Aastane elektritoodang kuni 7000 MWh


Lisalugemist ja välised lingid

Fotod

http://www.wpoy.com/linnamae.htm

Viited

  1. Fotonegatiiv, AM N 38284, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalView/2816519