Actions

Veski nimi

Üldpõhimõtted

Weskiwikis on artiklite loomisel ja veskite identifitseerimisel kasutatud veskite nimekeskset lähenemist.

Veskite kui kohtkindlate ehitiste täpne asukohapõhine eristamine on saavutatav enamasti geograafiliste koordinaatide äramärkimisega.

Kuid selline viis oleks esmase või peamise veski identifikaatorina kasutamisel raskesti mõistetav ja ebaülevaatlik.

Selleks, et veski nimi oleks tuttav laiemale üldsusele, on weskiwikis enamasti esmaseks nimeks ja põhiartkli nimeks valitud tänapäevane asulajärgne veski nimi.

Nimi on ajas ja ruumis muutuv ning seetõttu veski üheseks identifitseerimiseks mõnevõrra ebapiisav.

Seetõttu tuleks artikli autoril üles märkida kõik selle veski teadaolevad nimed ja luua ka nende nimedega lühiartiklid viitega põhiartiklile.

Nimi ajas

Veskid tekkisid Eesti asustuspilti massilisemalt koos mõisate tekkimise ja arenguga.

Seetõttu on veskinimede vanimaks kihiks tavaliselt mõisajärgne veski nimi.

XIX sajandi lõpus, mõisast sõltumatute taluveskite tekkimisega hakkas levima komme nimetada veskeid omaniku perekonnanime või talunime järgi .

Seeläbi tuli massilisemat kasutusse omanikujärgne veski nimi.

XX sajandi algul mõisate veskid riigistati ja seejärel müüdi või renditi erisikuile.

Endisi põllumajandusliku tegevuse osana käsitletud veskeid hakati nüüd käsitlema veskipidajale kuuluvate äriliste tootmikäitistena.

See hoogustas veelgi omanikujärgse veski nime laialdasemat levikut. Väga paljud neist veskinimedest on säilinud enamkasutatava veski nimena tänapäevani.

Pärast sõda ja küüditamisi ning kolhooside-sovhooside loomisi sai valdavaks veski nimetamine lähiasula nime järgi ehk asulajärgne veski nimi.

Harva esineb ka olukordi, kus veskile omistatakse ekslikult naabertalu või kõrvalküla nimi ja nii tekivad veskite eksi-nimed.

Samuti tekivad veskite eksi-nimed häälikuliste moondumiste tõttu suulises kõnes.

Nimi ruumis

Nii nagu veski nimi muutub ajas, nii muutub ta ka ruumis.

Veski kõige lähimas ümbruses on kasutuses olnud mõnikord veski pilkenimi. Sageli on need olnud seotud veski väiksusega ( näiteks Põrsaveski , Rotiveski, Koerajahuveski ) ja need nimed on levinud tavaliselt kitsal alal ja kitsama ringi inimeste seas.

Küla piires piisas tihti vaid mingi iseloomuliku tunnuse nimetamisest, et aru saada, millise veskiga oli tegemist. Näiteks Vanaveski, Uueveski, Mäeveski, Oruveski, Altveski. Sellist nime võiks pidada kohalikuks veski nimeks.

Kohalikuks veski nimeks võib tingimisi pidada ka murdelist veski nime.

Kui aga on tarvis identifitseerida kaugemal asuvaid veskeid, siis paratamatult muutub veski nimeks asula nimi kus (või mille lähedal) see veski asub, sest sellisel kujul on veski nimi tuttavam laiemale üldsusele.

Seepärast on ka weskiwikis enamasti esmaseks nimeks ja põhiartikli nimeks valitud veski asulajärgne nimi ehk veel täpsemalt tänapäevane asulajärgne veski nimi.