Erinevus lehekülje "Kaubi veski" redaktsioonide vahel
| 71. rida: | 71. rida: | ||
1928. a. on [[Kaubi vesiveski]] EW Kaubandus-Tööstuskojas registreritud tööstusettevõttena '''[[Johan Lutsberg]]i''' nimele. <ref> ERA.891.2.6561 </ref> | 1928. a. on [[Kaubi vesiveski]] EW Kaubandus-Tööstuskojas registreritud tööstusettevõttena '''[[Johan Lutsberg]]i''' nimele. <ref> ERA.891.2.6561 </ref> | ||
| − | Riikliku Jõukomitee veejõuseadmete loendus-nimekirja põhjal olid Kaubi veski omanikeks 1938.a. '''[[Karl Maasik]]''' ja '''[[Liisa Timpmann]]'''. | + | Riikliku Jõukomitee veejõuseadmete loendus-nimekirja põhjal olid Kaubi veski omanikeks 1938.a. '''[[Karl Maasik]]''' ja '''[[Liisa Timpmann]]'''. 9 [[vari|varjaga]] [[puit-kivipaisu]] kõrguseks on märgitud 2,3 meetrit. [[Veski]]s töötas 30 [[hobujõud|hobujõuline]] horisontaalne [[turbiin]], mis käitas kolme [[kivipaar]]i - 50+46+44 [[toll]]i läbimõõdus. Veskis tehti [[lihtjahu]] ja [[tangu]]. <ref> ERA.1011.1.64 </ref> |
| − | |||
| − | 9 [[vari|varjaga]] [[puit-kivipaisu]] kõrguseks on märgitud 2,3 meetrit. [[Veski]]s töötas 30 [[hobujõud|hobujõuline]] horisontaalne [[turbiin]], mis käitas kolme [[kivipaar]]i - 50+46+44 [[toll]]i läbimõõdus. | ||
| − | |||
| − | Veskis tehti [[lihtjahu]] ja [[tangu]]. <ref> ERA.1011.1.64 </ref> | ||
Veski töötas kuni 1956. aastani. <ref> ERA.T-76.1.12693 Inventeerimise ankeet. O. Suuder. 1988. </ref> | Veski töötas kuni 1956. aastani. <ref> ERA.T-76.1.12693 Inventeerimise ankeet. O. Suuder. 1988. </ref> | ||
Redaktsioon: 14. september 2019, kell 11:33
Nimed
Veski tänapäevane enimkasutatav nimekuju on Kaubi veski .
Harvem kasutatakse naabertalu nimest üle kandunud nime Kauba veski.
Kaubi tuulikust eristamiseks võib kasutada nimekuju Kaubi vesiveski.
Veski nimi on saadud talunimest, mis omakorda pärineb isikunimest Kaupe, Kaubo, Kaup, Kaubi (Caupi, Caupo). See omakorda põhineb eesnime Jakob vanapärasel, XVI saj korduvalt kirja pandud mugandusel Kaup. [1].
Veski oli/on jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt taluveski.
saksa k. Kaubi Mühle.
Asukoht
Veski asukoht, aadress: Valga maakond , Tõrva vald , Patküla küla , Kaubi talu . Asumi kood: 6042.
Kinnistu number: 20302:002:1424; kinnistu nimi: Kauba-Veski kinnistu; kinnistu kasutustüüp: passiivne. Kaugus Tartust linnulennult : 67 km.
Asukoht vanema haldusjaotuse järgi Valgamaa , Patküla vald (kuni 1922. a.) või Helme vald (1938. a.) või ka Helme kihelkond , Patküla mõis (kuni 1917).
Asukoht Google kaardil N: 57.955679 E: 25.913021
Asukoht Maaameti kaardil X: 6425414 Y: 613248
Vesikondlik paiknemine: veski paikneb Õhne jõel, (veekogu kood: VEE1013700) , umbes selle keskjooksul . Jõe suubla või eesvool: Võrtsjärv =>> Emajõgi .
Tehniline teave
Veskihoone üldine tänapäevane (2019. a.) seisund: hävinud. Osaliselt säilinud fragmendid turbiinikastist ja kaldakindlustuse kivimüüritisest. Aimatav vundamendi perimeeter ja derivatsioonikanali ava.
Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: hävinud, säilinud mõned detailid ja fragmendid.
Paisu kõrgus oli 1938. a. umbes 2,3 m, ülevoolu tüüp: lailäviülevool .
Paisutus: puudub; veski paisjärv: puudub.
Veski sild: hävinenud; materjal: oletatavalt puit ; veskitee: endine külasisene tee, tänapäeval kinni kasvanud, pole kasutuses. Kunagise uue teetammi rajamine jäi pooleli.
Piirangud
Natura 2000 ala : jah (veski paikneb Natura 2000 piirangu-alal).
Muinsuskaitseline ehitis: ei (Kaubi veski pole kantud MKA registrisse).
Kalapääs: pole vajalik, vaid mõned paisukivid jões.
Hüdroelektrienergia tootmine
Teadaolevalt pole selles veskis hüdroelektrienergiat toodetud.
Ehitise info
Kaubi veski oli talukompleksist veidi eemale ehitaud kõrge maakivivundamendiga tahutud rõhtpalkidest hoone. Veskiruumidele lisaks olid ka eluruumid.
Kunagise uue teetammi rajamine veskist mööda on jäänud pooleli. [2]
Ajalugu
Kaubi vesiveski oli/on tüüpiline taluveski, mis on ehitatud pärast jõeäärsete talumaade erastamist Patküla mõisalt Kaubi Juhanile.
Maade eraldamine toimus tõenäoliselt 1864 aastal (arhiividokument: Special Charte des zum priv. Gute Owerlack gehörigen Grundstücks Nr.15; Kaubi Juhan.) [3] ning veskit ei saanud ehitada mitte varem kui 1871. aastal, mil Eesti- ja Liivimaal kaotati mõisnike veskiõigus [4].
Ilmselt rajati pais ja veskihoone sajandivahetusel, umbes 1900 paiku. Nimelt on Verstakaardil (1908) Kaubi talu kõrval Õhne jõel kujutatud paisjärve ja Kaheverstasel kaardil (1912) on Kaubi veski koht tähistatud vastava veski-tingmärgiga.
1928. a. on Kaubi vesiveski EW Kaubandus-Tööstuskojas registreritud tööstusettevõttena Johan Lutsbergi nimele. [5]
Riikliku Jõukomitee veejõuseadmete loendus-nimekirja põhjal olid Kaubi veski omanikeks 1938.a. Karl Maasik ja Liisa Timpmann. 9 varjaga puit-kivipaisu kõrguseks on märgitud 2,3 meetrit. Veskis töötas 30 hobujõuline horisontaalne turbiin, mis käitas kolme kivipaari - 50+46+44 tolli läbimõõdus. Veskis tehti lihtjahu ja tangu. [6]
Veski töötas kuni 1956. aastani. [7]
Pärimus
Puidust heinaküün asus veskist 10 m läänes. Hoone ehitataud veski põhjaküljele. Hobusetee veskile kulges Õhne jõe vasakul kaldal - rohumaal, jõe paremkaldal - metsamaastikul.
Samanimeline talukoht on ca 200 m kaugusel edelas, elatakse sees. <ref> EELIS RMK Pärandkultuuri objekt: Kaubi vesiveski ja veskitamm (203:VEV:003). </r Veski sai kahjustada 1968. a jääminekus ja seejärel hävis.
Kaubi veski viimasel omanikul oli olnud 3 kaunist tütart.
Fotod
1988, 2000, 2007, 2019
Fotod ja kaardid
RMK
WikiGalerii
piltide nimekiri
Lisainfo ja välised lingid
Fotod RMK pärandkultuuri andmebaasis
