Otsingu tulemused

Vasted lehekülje pealkirjades

Vasted lehekülje tekstides

  • ...t: Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma (Lauka) talu maadel, Armioja Veskilais`i suubumiskoha lähedal.
    217 baiti (27 sõna) - 2. september 2021, kell 17:54
  • [[Image:I.jpg|110px|link=[[VESKITE_LOEND#I]]|I]] ...loendis viitab vastava artikli olemasolule ([[artikkel olemas|sinine]]) või puudumisele ([[artikkel puudub|punane]]). Tume kiri ('''bold''') viitab põ
    9 KB (1109 sõna) - 27. jaanuar 2024, kell 11:05
  • [[Image:I.jpg|110px|link=[[VESKITE_LOEND#I]]|I]] ...loendis viitab vastava artikli olemasolule ([[artikkel olemas|sinine]]) või puudumisele ([[artikkel puudub|punane]]). Tume kiri ('''bold''') viitab põ
    9 KB (1135 sõna) - 20. jaanuar 2024, kell 13:40
  • [[File:Tilsi.jpg|thumb|640px|right| Postkaart. Põlva Tilsi veski. 20. saj I p.,VK F 1634:13 F, Võrumaa Muuseum, http://muis.ee/museaalview/1089960 ]] '''Tilsi veski''' või ''' Tilsi Põlva veski''' [saksa k. '''Tilsi'''] vesiveski; ''jahu- ja vi
    2 KB (254 sõna) - 29. september 2021, kell 20:56
  • ...sõna areng olnud <i><b>tuulin-kivi</b></i> => <i>tuuling</i> => <i>tuulik</i> ...tanud, on ühtlasi sarnane sõna <i>veski</i> kujunemisele: vesi[n]+kivi=ves(i)ki(vi).
    868 baiti (134 sõna) - 23. oktoober 2023, kell 21:38
  • ...ulgas teinud ülesjoonistuse [[Ellamaa Viti tuulik]]u kohta, nimetatuna ERM i kogus "[[Viti Jüri talu veski]] .1938 a. "
    795 baiti (100 sõna) - 19. november 2023, kell 15:16
  • ...loendis viitab vastava artikli olemasolule ([[artikkel olemas|sinine]]) või puudumisele ([[artikkel puudub|punane]]). Tume kiri ('''bold''') viitab põ ...OEND#G|('''G''')]] . [[VESKITE_LOEND#H|('''H''')]] . [[VESKITE_LOEND#I|('''I''')]] . [[VESKITE_LOEND#J|('''J''')]] . [[VESKITE_LOEND#K|('''K''')]] . [[V
    4 KB (513 sõna) - 20. jaanuar 2024, kell 13:36
  • [[Saarlasõ veski]] või ka [[Eiche veski]] või
    4 KB (563 sõna) - 25. juuli 2023, kell 15:05
  • [[Luba veski]] või Veskiuuria Enno Kirt`i vanim teadaolev esivanem.
    1 KB (203 sõna) - 28. august 2023, kell 15:51
  • [[Fail:1797 a Uudeküla ümbrus.JPG|thumb|640px|right| Ludwig August von Mellin`i poolt 1797. aastal välja antud Atlas von Liefland kaartidel pole Uudeküla [[Uudeküla tuuleveski]] või
    2 KB (242 sõna) - 6. jaanuar 2023, kell 00:59
  • ...konstruktsioonidega betoonist kaarsild,mille eelarveks kujunes 600 000 EUR-i.
    3 KB (342 sõna) - 29. september 2021, kell 14:50
  • ...sikonna veekogude kaitse korralduse eest. Ta on pälvinud Soome Valge Roosi I klassi rüütlimärgi.1988. aastal; nõukogude ajal sai ta 1975. aastal Tö
    5 KB (621 sõna) - 8. mai 2024, kell 09:12
  • ...s 1416. aasta 13. detsembril kuue adramaa suuruse Jehentacke ehk Jodentack'i valduse ...illine võis olla sealne hoonestus. Seevastu on teada, et mõnda aega elas või töötas seal keegi Janosi-nimeline mittesakslasest, s.t. eestlasest ehitus
    2 KB (342 sõna) - 25. mai 2021, kell 15:22
  • ...lmar Anton von Schlippenbach said selle tagasi aastal 1697. 1726. aastal jäi Soontaga mõis vabahärra Carl Heinrich von Wrangellile. Tema järglane So ...s I maailmasõja eel, Aakre mõisa koosseisus. Vaid väike ala mõisasüdames jäi põllumaana kasutusse möldrile, metsavahile ja puulõikajaile. Pärast Ees
    3 KB (417 sõna) - 29. september 2021, kell 18:34
  • ...lmar Anton von Schlippenbach said selle tagasi aastal 1697. 1726. aastal jäi Soontaga mõis vabahärra Carl Heinrich von Wrangellile. Tema järglane So ...s I maailmasõja eel, Aakre mõisa koosseisus. Vaid väike ala mõisasüdames jäi põllumaana kasutusse möldrile, metsavahile ja puulõikajaile. Pärast Ees
    3 KB (417 sõna) - 29. september 2021, kell 18:35
  • ei jätkunud ja kui tuul tuli, siis pandi masinad kohe tööle, kasvõi öösel. tassitud või hävitatud. Veskihoone ootab paremaid päevi - tuuliku pea
    2 KB (384 sõna) - 30. juuni 2023, kell 07:20
  • ...oda-muuseum]]. Paralleelselt käibivad nimekujud: [[Ööbikuoru vesiveski]] või [[Ööbikuoru elektrijaam-töökoda]] ning [[Ööbikuoru jõujaam]] ja [[Ö ...treipink (toodetud Berliinis 1897.a.), puurpink (toodetud enne 1900.a.), käi ja ventilaator, mis andis õhku sepapaja ääsile. Töökojas remontis Peet
    4 KB (476 sõna) - 26. jaanuar 2024, kell 18:56
  • Ülemjooksul ja keskjooksu ülemises osas voolab Õhne jõgi enamasti metsases või soises maastikus. Keskjooksu alumises osas ja alamjooksul on jõe lähikonn ...on vee kvaliteet jõe ülemjooksul, kus neli veekvaliteedi näitajat vastavad I klassi
    7 KB (1143 sõna) - 1. oktoober 2021, kell 14:20
  • ...ru vesitöökoda]]. Paralleelsed nimekujud on veel [[Ööbikuoru vesiveski]] või [[Ööbikuoru elektrijaam-töökoda]] ning [[Ööbikuoru jõujaam]] ja [[Ö ...eipink (toodetud Berliinis 1897. a.), puurpink (toodetud enne 1900. a.), käi ja ventilaator, mis andis õhku sepapaja ääsile. Töökojas remontis Peet
    5 KB (629 sõna) - 21. detsember 2021, kell 17:48
  • ...-600 PIKSLI SUURUNE PILT/FOTO VESKIST PAREMAS SERVAS, VÕIMALUSEL ALLIKA- või AUTORI-INFO [[File:Tilsi.jpg|thumb|500px|right| Postkaart. Põlva Tilsi veski. 20. saj I p.,VK F 1634:13 F, Võrumaa Muuseum, http://muis.ee/museaalview/1089960 ]]
    5 KB (642 sõna) - 18. oktoober 2023, kell 07:12
  • [[Aitsra mõisa vesiveski]] või ...ma ka võimalik, et ''aht''-osise vaste on Lõuna-Eestis ''att-'', sel juhul i oleks tekkinud hilise peenenduse tagajärjel ja seletuseta jääks siiski '
    6 KB (787 sõna) - 2. oktoober 2022, kell 10:37
  • [[Vaisi veski]] või harvem ka [[Nõva veski]]. Saksa keeles [[Waisi Mühle]]; vesiveski; tüüp Veski päris I EestiVabariigi ajal Roman Suurorg ( Grossthal), kelle juhtimisel muutus ves
    4 KB (671 sõna) - 30. september 2021, kell 16:23
  • [[Arula veski]] või [[Arula mõisa veski]] või
    5 KB (752 sõna) - 28. oktoober 2022, kell 08:27
  • [[Ellamaa tuulik]] või täpsustavalt [[Ellamaa Viti tuulik]]. Veski vanem talujärgne nimekuju on [[Viti tuulik (2)]] või [[Viti Jüri tuulik]].
    6 KB (787 sõna) - 19. november 2023, kell 16:46
  • [[Ellamaa tuulik]] või täpsustavalt [[Ellamaa Viti tuulik]]. Veski vanem talujärgne nimekuju on [[Viti tuulik (2)]] või [[Viti Jüri tuulik]].
    6 KB (787 sõna) - 19. november 2023, kell 15:38
  • =[[I]]= *[[Saarlase I veski]]
    18 KB (2197 sõna) - 1. august 2022, kell 14:28
  • Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; harvem [[Paberijärv]], sks ''Obersee''.<br> ...järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. <ref>Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019</ref>
    21 KB (3183 sõna) - 14. mai 2024, kell 16:42
  • =I=
    11 KB (1556 sõna) - 27. juuli 2022, kell 14:58
  • ...lahenduste võimaldamise nimel. See innustas tegutsema Keskkonnaehituse AS-i. Kiiresti asuti otsima paremaid lahendusi ning veendi tellijat nende olulis ...nnamae-pais-sailib-voi-mitte Valitsus otsustab, kas Linnamäe pais säilib või mitte] ERR 2019-09-04
    8 KB (1037 sõna) - 18. august 2023, kell 09:26
  • ...enteerumiseks linnaruumis on lood jaotatud rühmadesse ettevõtte praeguse või endise asukoha järgi. Alustatakse Tallinna tööstuse hälliks olnud, kuid .../06/padise-kloostri-saladused.html 25.06.2007 Padise kloostri saladused I ]
    18 KB (2402 sõna) - 5. mai 2024, kell 16:36
  • ...kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkk
    6 KB (1091 sõna) - 30. september 2021, kell 19:33
  • =[[I]]= *[[Saarlase I veski]]
    25 KB (2976 sõna) - 1. august 2022, kell 14:37
  • =[[I]]= [[Image:I.jpg|link=[[Ingliste veski]] ]] <div style="column-count:3">
    36 KB (4421 sõna) - 30. aprill 2024, kell 11:30
  • ...uhde, Lugaži'''] vesiveski; uuemal ajal nimetatud ka kui [[Valga veski]] või [[Pedeli veski]] . ...a on praeguse veskihoone näol tõenäoliselt tegemist kas 18. sajandi lõpu või 19. sajandi esimese poole ehitisega. Algupärase välisilme säilitas hoone
    8 KB (1179 sõna) - 6. veebruar 2024, kell 09:35
  • =[[I]]= *[[Saarlase I veski]]
    34 KB (4117 sõna) - 9. november 2022, kell 16:22
  • <div style="top:+0.2em; font-size:125%;"><b>Languages:</b> | <i>English</i> | [[Main Page]] | [[Main Page/de|Deutsch]] | [[Main Page|Español]] | [[Ma <div style="top:+0.2em; font-size:80%;"><b>Languages:</b> | <i>English</i> | [[Main Page]] | [[DEUTSCHE NAMEN|Deutsch]] | [[Main Page|Español]] | [[
    66 KB (8043 sõna) - 27. jaanuar 2024, kell 12:05
  • ...endnimi on [[Oandu vesiveski]]. Kohalikus kõnepruugis ka [[Oondu veski]] või [[Uhandu veski]]. Harva kasutatakse nimekuju [[Oanduveski]]. ...[[Haljala kihelkond]], [[Sagadi mõis]], [[Oandu karjamõis]] (kuni 1917) või ka [[Virumaa]], [[Palmse vald]] (1922 a.).
    22 KB (3319 sõna) - 6. aprill 2022, kell 15:53
  • Plahwatuse Iäbi 1 inimene surma, 6 raskesti haawata saanud. ...ede osakond, mis seisis ja kus pooled wirred wäljaweetud olid. Puutumata jäi wana õliwabrik, kus pressimise abil õli saadi, edasi uued wäärtuslikud
    10 KB (1563 sõna) - 13. november 2022, kell 11:04
  • ...veskiˮ. Võib arvata, et Põhja-Eestis olid vesiveskid tuntud 12. sajandil või veelgi varem. Rohkem on veskitest teateid 13. sajandist. Arvatavalt on Jäg ...skeid, eelkõige Kesk-Eesti viljakasvatuspiirkondades. Nii näiteks oli enne I maailmasõda üksnes Viljandimaal sadakond talupojatuulikut. Vaid Võrumaal
    10 KB (1362 sõna) - 17. juuni 2021, kell 09:09
  • *[[Saarlase I veski]] *[[Moora A veski]]@ või
    121 KB (14 795 sõna) - 19. jaanuar 2024, kell 18:04
  • ...d Vastseliina kihelkonna mõisamaadel 18.-19. saj karjamõisate asutamisel jäi Illi küla samanimelise karjamõisa (sk k Carlshof) alla. Illi vesiveski pa ...ani (1794-?) peredega ning Andre poja Jaani (1804-1845) ja Wido poja Peter´I (1815-?) pered <ref> EAA,1271.1.223 </ref>. 1834- 1882 on Illi veskikohag
    12 KB (1611 sõna) - 31. juuli 2023, kell 16:10
  • ...d Vastseliina kihelkonna mõisamaadel 18.-19. saj karjamõisate asutamisel jäi Illi küla samanimelise karjamõisa (sk k Carlshof) alla. Illi vesiveski pa ...ani (1794-?) peredega ning Andre poja Jaani (1804-1845) ja Wido poja Peter´I (1815-?) pered <ref> EAA,1271.1.223 </ref>. 1834- 1882 on Illi veskikohag
    12 KB (1665 sõna) - 23. jaanuar 2024, kell 19:19
  • =I, J= | [[Väike-Raatševa I veski]]
    93 KB (12 905 sõna) - 3. oktoober 2023, kell 21:26
  • Püstvõll ajab all asetsevat ajamit - oliiviõlipressi või jahvekive - ringi. ...aabia ajaloolane ''Dimashqi'' (1256-1326) märgib ''Seistan''is ära torni või hoone, mis on teistest kõrgem - üleval olevat veski, mis pöörleb ja jah
    57 KB (8176 sõna) - 20. oktoober 2022, kell 15:56
  • ...ule jõul töötavate veskite ilmumist jahvatati leivavilja käsikiviga, mis jäi kasutusse ka veskite levides. ...lamale lasta, reguleerides nii kivide vahet vastavalt sellele, kui peent või jämedat jahu sooviti.
    29 KB (3931 sõna) - 25. juuli 2023, kell 13:25
  • ...ule jõul töötavate veskite ilmumist jahvatati leivavilja käsikiviga, mis jäi kasutusse ka veskite levides. ...lamale lasta, reguleerides nii kivide vahet vastavalt sellele, kui peent või jämedat jahu sooviti.
    21 KB (2731 sõna) - 6. november 2022, kell 20:49
  • Püstvõll ajab all asetsevat ajamit - oliiviõlipressi või jahvekive - ringi. ...aabia ajaloolane ''Dimashqi'' (1256-1326) märgib ''Seistan''is ära torni või hoone, mis on teistest kõrgem - üleval olevat veski, mis pöörleb ja jah
    89 KB (12 358 sõna) - 25. juuli 2023, kell 13:24
  • [[Helle Koppel]]i poolt koostatud uurimus [[Koru veski|Koru talu vesiveskist]] ja [[Vanamõis
    78 KB (11 740 sõna) - 2. veebruar 2024, kell 10:08