Otsingu tulemused

Aastatel 1835 - 1842 töötas Luba veskis möldrina Carl Wilhelm August Taude, Veskisõbra Enno Kirti vanim teadaolev esivanem. Andmete alus: Eesti isikuloo kesk

Aastatel 1833-1835 töötas Luba veskis möldrina Carl Wilhelm August Taude, * 1835 - 1842 mölder Pöögle mõisa veskis

Mölder on veskis jahvatustöid tegev või juhtiv oskustööline. Väiksemates veskites oli m

13. Mitut kivipaari kasutati veskis? 16. Millal hakati veskis kruupe tegema?

.... Veel 1860. aastal tegutsesid seal kivist veskis Joaweski Hans ja puidust veskis Joaweski Joseph (E. Travel, "Lahemaa ajalugu" Tln 1983, lk 131). 1898. aast

13. Mitut kivipaari kasutati veskis? 16. Millal hakati veskis kruupe tegema?

...edapuhku linarabajate süü tõttu. Veski ehitati jälle sõrestikhoonena üles. Veskis on elektrivalgustus ja turbiinile lisaks veel 20 kW võimsusega elektrimoot

Tuulik ehitati 1840. aastal. Lisaks jahu jahvatamisele saeti veskis ka laudu.

Võhma küla Veski talu tuulik ehitati 1924. aastal koos külameeste abiga. Töö veskis lõppes umbes 1955. aasta paiku.

...tslas). Otepää koguduse Personaalraamatu VI 1867-1888 järgi olid nad Madsa veskis. Tulid Arulasse 1873 Antslast. Mölder <b>Johan (ka Jaan) Juhan p. Arrol</b> töötas veskis 1865-1909. Jaan sündis Uibujärvel Põlva kihelkonnas Võrumaal 1833.aasta

veskis oli kaks kivipaari 42 ja 46 tolli vastavalt; elektrit toodeti ka

Veskis säilinud kivi omaniku nimega ja aastaarvuga (Järba, 1928). 1939. a. oli omanikuks Jüri Jarbach. Veskis oli horisontaalvõlliga Kaplan-turbiin, millel võisust 23 hobujõudu.

..., kes oli ametis Krüüdneris mõisa veskis, Veski mõisa ja veel Mustja mõisa veskis.<br> Reinhold Sachkeri abikaasa [[Anna Schulmann]]i (1844-1930) isa Gustav

...ki on ehitatud ühtse kompleksina, kuhu alla kuulub ka jahu- ja villaveski. Veskis asus oma elektrijaam naftamootoriga (8hj). Penter-Paul Pentson (1887) osale

Veskis on säilinud lisajõuallikana kasutatud puugaasi-mootor firmalt Deutz. Moot ...-animafilm "Sõda" (Hardi Volmer ja Riho Unt , 1987) on üles võetud Lahmuse veskis.

Veskis oli kaks vesiratast , millel võimsust 4 hobujõudu.

...eski töötas 1936. aastani ning restaureeriti 2008. aastal. Hetkel tegutseb veskis sepikoda.

...eisel pool jõge oli varem Uue-Põltsamaa veski, mis 1915 maha põles. Selles veskis siin püüti peale sildade purustamist ajutist elektritootmist teha, tehti

5 varjaga pinnasepais oli ligikaudu 3 meetri kõrgune. Veskis töötas 12 hobujõuline vertikaalvõlliga turbiin, mis käitas 45 tollist Veskis jahvatati lihtjahu.<ref> ERA.1011.1.99</ref>

...skis olid kruubimasin ja tangulõikaja ning esimesed püülivaltsid Võrumaal. Veskis saeti sindleid, toimus linamurdmine ning lina- ja viljapuhastamine. 1934. a

...otoriga, 1938. aastal elektri mootoriga. Pärast jahvatamise lõpetamist oli veskis tegutsenud kingsepa töökoda ja kauplus.

...paberitööstur Johann Wilhelm Donat. Seejärel jahvatati kuni 1886. aastani veskis taaskord vilja. Edasi tegutses seal ladu. Aja jooksul muutus veski paistiik

...postimees.ee/2401819/maaelu-pikru-veskis-saab-veest-roheline-energia Pikru veskis saab veest roheline energia] Sakala 2004-02-10</ref>

Tuulik hävines 1953. aastal, sest jahutolmu täis olevas veskis tekkis hõõrdumise tagajärjel säde ja veski plahvatas. Kannatanuid õnne

...rgi on see Põlvamaa vanemaid veskeid. Viimane veski omanik oli Vall Jakob. Veskis toimus linatöötlemine ja laastu löömine. Elektrit toodeti I Maailmasõj

...aitab-kosti-vanas-veskis-elektrit-tootma-hakata Euroraha aitab Kösti vanas veskis elektrit tootma hakata] Sakala 2007-02-17

Veskis oli kolm kivi. Jahvatati leivajahu, loomajahu, tangu tangude kiviga ja üle

Varasemalt töötas siin veskis [[vesiratas]]

...ur Segar koos abikaasa Maiega töötasid seal veel 1999, aga uus omanik nägi veskis vaid kinnisvara objekti ja nii ta seal kurvalt kolm aastat laguneski vete p ...hakkab jälle tasapisi oma vana ja väärikat elu edasi elama. Nõukogude ajal veskis töötanud „kaltsuhunt“ on aga igaveseks oma „hambad“ metallivarast

...Vesiveski on 6½ sülda pikk ja 4 sülda lai, enam-vähem kõlbulik. Aastas on veskis vilja jahvatatud umbes 16 tündrit, vahel ka vähem."''

Veskis oli kaks vertikaalvõlliga turbiini koguvõimsusega 25 hobujõudu. Veskis oli kaks 48-tollise läbimõõduga kivipaari. ...[[Sulbi jahuveski]] valdajaks ja kasutajaks märgitud [[Ahja kolhoos]] ning veskis töötavaks möldriks on märgitud [[Rosin J|J. Rosin]].

''Veski omanik oli [[Rudolf Hürden]], ehitusmeistriks Pokk. Ehitusaasta 1933; veskis oli kaks puugaasiga töötavat mootorit - üks saksa Deutsch ja teine vene

Veskis on jahvatatud kuni 1980-te lõpuaastateni elektriajamitel servi-kividega, p

Veskis olid mehhanismid nii lihtjahu valmistamiseks, tangu ja püüli tegemiseks k

Teadaolevalt pole selles veskis hüdroelektrienergiat toodetud. ...e vesi-turbiin, mis käitas kolme kivipaari 50 + 46 + 44 tolli läbimõõdus. Veskis tehti lihtjahu ja tangu <ref> ERA.1011.1.64 </ref>....

...e maailmasõja ajal. Sellest ajast alates hakkas elekter Sõmerpalus levima, veskis jäi jahvatamine tagaplaanile. 1958. aasta 22. mail lülitati Sõmerpalu el

[[Jekaterina (Seim/Pabbo/Markvard)]] isa ... töötas seal veskis möldrina.

...jahu ning kruupe, hiljem ka püülijahu. Peale jahuveski töötas ka saeveski. Veskis saeti palke, võis teha servatud ja servamata laudu. Veskis oli ligikaudu 15 töölist. Jahvatajaid käis lähedalt ja kaugelt: Noaroot

''1895. aasta jaanuaris oli veskis suur tulekahju, millest oli juttu ka ajalehes «Olevik». 1925. aasta tulek

''20. sajandi alguses sai veski rentnikuks Gustav [[Melts]]. Tema ajal oli veskis juba kolm paari jahvatuskive, tehti tangu ja jahvatati püüli. Peale kraas .... Paidrale ehitati betoonist tamm ja telliti uus moodne turbiin. Peagi oli veskis juba kolm turbiini, nii et elektrivalgust sai oma talu ja seda jätkus veel

[[File:Karepasise.jpg|thumb|400px|right|Sisevaade, viimased puidujäänused veskis. 2020. a. Foto L.Lahtvee]] File:Karepasise.jpg | Sisevaade, viimased puidujäänused veskis

...d juba praeguses kohas.) 1892. aastal oli Sõmerpalu mõisale kuuluvas Osula veskis ka villatööstus. 1945. aastal anti veski üle Sõmerpalu II Masinaühistu

*1795. aasta hingerevisjon. Veski mõisa Poka veskis on mölder Gustav 24-aastane, tal oli naine Ann Liis ja pojad Hans ning Ada ...võimaldasid teha kõiki jahvatusi: lihtjahu, püüli, mannat, tangu, kruupe. Veskis oli elektrivalgustus ja telefon.

''Enne 1914. aastat oli veskis 1 turbiin. Pais ehitati 1921. aastal maakividest, selle keskel oli jäänin

...gemist oli [[puitpais]]uga veskiga, mille [[pais]]u kõrgus oli 1 meeter. [[Veskis]] oli [[vertikaalvõlliga turbiin]] , võimsusega 12 [[hobujõud]]u. Tehti

...uust võll tuld üles võtnud. Mõne aasta pärast proovinud ta samamoodi Pikru veskis teha, aga siis tuli heina-tule vigur ilmsiks ja mees pandud vangi"...</i>

...hooneterikkamasse ajaloolise mitmekihilisuse säilitanud mõisaansamblisse. Veskis on säilinud enamus sisustusest koos ehitusaegsete arhitektuursete detailid

Jõukomitee 1938. a. loenduse kohaselt oli veskis kolm veeturbiini - 30 hj, 20 hj ja 3 hj - mis käitasid kolme 48-tollist ve

...Ferdinand Janossoni. Laia silmaringiga mees nägi Kohila arngut ja alustas veskis kapitaalremonti, mis kestis kokku 6 aastat. Ehititi juurde teine korrus, pa

...i, kui seal töötas vesiveski. Paikkond oli Ainja nime saanud ühelt aastaid veskis töötanud möldrilt, kelle perekonnanimi oli Ain. Nii paisjärv kui vesive

...z-Riia tehases valmistatud turbiin, mis käitas kahte 46 tollist kivipaari. Veskis jahvatati lihtjahu, leivajahu, loomasööta ja tehti tangu. Dünamo (elektr 1961. aastal asendati hüdroturbiin veskis elektrimootoriga.

...uulus Veidenbergile, hinnatakse 10.000 kroonile. Kuna tuli algas ajal, mil veskis ei töötatud, ja veski jõe pool olevast osast, siis oletatakse süütamis

...vaatorile, misjärel oli plaanis see sulgeda, kuid tulekahju Lembitu tänava veskis nr 2 tingis ikkagi käigushoidmise. 1962. a. võeti maha viimased seadmed

...le:Torvavelner.jpg|thumb|320px|right|Mälestustahvel August Velnerile Tõrva veskis. Foto: Enno Kirt]]

ja veskis paikneva turbiini võimsuseks on märgitud 10 hobujõudu (~7,5 kW) <ref>ER

Eesti Jõukomitee loenduse andmeil töötas Korba veskis 1938. a. vesiratas võimsusega 24 hobujõudu ning kasutusel oli kaks paari

...lev vahelagi asub umbes 50 cm madalamal. Ümberehitus toimus ilmselt seoses veskisüsteemide moderniseerimisega 20.saj alguses. <ref> [https://weskiwiki.ee/in Kuulus kuni 1939. aastani [[Marta Asu]]le. Veskis oli 10-14 hobujõuline turbiin, mis käitas ühte kahest kivipaarist. Toode

*1909. aastal töötas veskis kolm kivipaari, püüli tegemise ja villa kraasimise-ketramise kõrval oli Elektri tootmist alustati veskis juba 1920. aastal. Vooluga varustati veskit ennast, leerimaja, koolimaja ja

...37. a loenduse andmeil töötas turbiin 1400 tundi keskmise võimsusega 6 hj. Veskis oli kaks paari veskikive, veski jõudlus ulatus kuni 1000 kg teri tunnis. J ...is kohapidamist jätkanud abikaasa Selma Kalder vesiveski sõjaeelsest ajast veskis töötanud Aksel Keel´ele. Sellele vaatamata tunnistati Võru maakonna TK

...37. a loenduse andmeil töötas turbiin 1400 tundi keskmise võimsusega 6 hj. Veskis oli kaks paari veskikive, veski jõudlus ulatus kuni 1000 kg teri tunnis. J ...is kohapidamist jätkanud abikaasa Selma Kalder vesiveski sõjaeelsest ajast veskis töötanud Aksel Keel´ele. Sellele vaatamata tunnistati Võru maakonna TK

Otseselt hüdroelektrienergiat pole toodetud, kuid veskis oli auruturbiin, millega toodeti elektrit ümbruskonna talude tarbeks; või ...langes sisse. Siis vist saeveski (sisseseade) viidi [[Võsu veski|Võsule]]. Veskis otseselt puusärgitööstust ei olnud, isa tegi. Isa võis neid jätta vesk

...jandi ja XIX sajandi 1. veerandi, mil nii [[Nuti]], [[Illi]] kui [[Lauri]] veskis olid möldriks Sautrid. Nuti ja Illi olid kroonuveskid, nende lähedal asus

...ra vallas asuval [[Madsa veski]]l kolme varjaga pais, kõrguseks 4 meetrit. Veskis oli 12-hobujõuline Kangmanni firma poolt valmistatud turbiin, mis käitas

...mil nii [[Nuti veski|Nuti]], [[Illi veski|Illi]] kui [[Lauri veski|Lauri]] veskis olid möldriks [[Sauter|Sautrid]]. [[Nuti veski|Nuti]] ja [[Illi veski|Illi

...u tehti: Veskipidajate organiseerumise tähtsusest; Kahjutulede puhkemisest veskis; Seadusandlus ja maksundus; Ühingu tegevusest; Jahvatusvilja eelpuhastuses

Veskis oli tavaliselt töös üks paar veskikive. Kahe või enama kivipaariga vesk ...u tehti: veskipidajate organiseerumise tähtsusest; kahjutulede puhkemisest veskis; seadusandlus ja maksundus; ühingu tegevusest; jahvatusvilja eelpuhastuses

...us, Viimsis jne. 1933–1941 töötasin möldrina [[Günther I. veski|I.Güntheri veskis]] Harku vallas. 1941–1949 pidasin isalt päritud käsitöökohta Sauel, o Kas isa ka tegelikult [[Teemant J. veski|Teemandi veskis]] töötas, pole päris kindel. Küll oli sel ajal seal tööl [[August Kra

<br>Veskis oli tavaliselt töös üks paar veskikive. Kahe või enama kivipaariga vesk